{"id":254806,"date":"2017-06-21T06:00:55","date_gmt":"2017-06-20T20:00:55","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=254806"},"modified":"2017-06-21T06:00:55","modified_gmt":"2017-06-20T20:00:55","slug":"gueku-na-promesa","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/gueku-na-promesa\/","title":{"rendered":"Gueku na promesa"},"content":{"rendered":"<p>`Nai un` atrebi hau humatme siyan publiku un` supone, sin un` komprende kabales, haf` primera rason na un` hagu` ennau na offisiu.<\/p>\n<p>Haf` na balukan machaleg hau gi halum tropa sige umesuette asuntu kadu` guaha un` chochogue.<\/p>\n<p>Gi hilu` este, mauleg pa`gu ta sensura manu chimu para un` adelanta kinalamten familia fumana` diariu na mattiru siha guine.<\/p>\n<p>Pot mas ke benti (20) a\u00f1os masimientu i sueddu `nai taya` hatsada. Lau presiun nesessidat sige ha` hulu`. Manu gi halum este na mattiru `nai numa`halum hau ausiliu para i familia siha gi se\u00f1gso\u00f1g?<\/p>\n<p>Yangin yomug seru repotkatmu haf` na un` sedi ennau na diskuidu? Kau lamayot patte pot ti un` komprendi i asuntu? Manu gi asuntun ekonomia ti un` komprendi fuera de un` kepunu` gueku na \u201cbiba?\u201d<\/p>\n<p>Sin ayudu ginen hagu para i mas ke 13,000 ni gumagana sueddun popble kau magahet na un` miresi mabota ta`lu? I asuntu sustansiau! Kau un` letke pot ma`a\u00f1au hau pot inipus komplikau? Malag manu ofresimientun ayudu gi halum tetmino-mu dos a\u00f1os?<\/p>\n<p>Na ti magahet na in` subi sueddun miyu pot mas ke 50 pot sientu?<\/p>\n<p><strong>Pinadesin tufai:<\/strong> Todu u fan mattu gi idat tufai `nai makat ta ayudan maisa hit piot desde ochenta a\u00f1os para mona. Si\u00f1a gaige asaguamu para un` inayuda lau guiya lokue` mamadedesi taimanu pinadesisimu. Makat.<\/p>\n<p>Ayudu para un` mala\u00f1gu na amku` gai atburotu. Giya Japon bula manpara gi che`chu` niha pot para uma-attende ma\u00f1ainan niha. Dispues madispone i man-amkiu`, i patgon dispues pumadesi malagnos ginen i gima` pot tai salape para atkilon. `Nai tai che`chu` pues ni para u akuden maisague` sumen makat.<\/p>\n<p>Maseha man-suette hit sa` kuttura-ta kumatsu ayudu para ma\u00f1aina-ta lau hombre este makat gi maseha haye ni man-ayuyuda. Makat lau nafan su`anu hinassun miyu sa` tat mas ma\u00f1ge` yan satisfichosu na si\u00f1iente i un` kubre nesessidat ma\u00f1aina-mu.<\/p>\n<p>Mina` makat sa` `an kumama i prohimu siempre todu nesessidat\u00f1a hagu ni mamumulan para un` chine`gue. Desde ma-assisti gi ne\u00f1kanu`, managasgas yan sensian konkari\u00f1u siempre ta usa giya siha. Si\u00f1a nina` chatsaga ha`animu pot guaha lokue` familia-mu lau un` usune sin ditension sino finatane`.<\/p>\n<p>Ayu mas mannamase` i mantai asagua sino famaguon. Manhalum i parentela yan ayudun niha pot mauleg na sensian kilisyanu.<\/p>\n<p>Esta na`mase` lokue` i mala\u00f1gu sa` ha komprende na makat na obligasion ma\u00f1etbi inutet. Ayu solu nina` si\u00f1a\u00f1a i para un` sina\u00f1gane \u201cSi Yuus Maase`\u201d. Puti na finapus gi todu atmos banda.<\/p>\n<p><strong>Daibites:<\/strong> Chenot daibites mafa\u00f1agu `nai sessu un` nasetbe asukat ya una` mala\u00f1gu parahiya-mu (pancreas). Este na patte gi halum sistema-ta i lumalagnos naturat na asukat guatu gi tatautau-ta.<\/p>\n<p>Yangin inipus kinano`mu asukat, pues unna` bulachu fu\u00f1gsion parahiya-mu. Guaha siempre `nai manlagnos sino ha gu`ot tatte naturat na asukat. Estague` `nai un` tutuhun matompu`.<\/p>\n<p>I asukat ti ayu ha` i mames ni ta fafahan gi tenda gi halum sinku libra na botsiyu. Gaige megai asukat gi hinegsa`, pan yan pastre siha, yan gimen soft drinks yan otru siha gimen ni manmames.<\/p>\n<p>`An sessu un` gulusune, adumididi` una` tai bale fu\u00f1gsion parahiya-mu. Un` tutuhun pumadesi tinahu\u00f1g fuetsan tatautau-mu. Libianu nina` kama hau `nai ni para un` kahulu` ti si\u00f1a.<\/p>\n<p>Otru pinadesi `nai fuetsau re\u00f1ihon-mu una` facho`chu` mas ke regulat. Mas un` sapet `nai sessu un` po\u00f1ga asukat, asiga yan mantika. Matai dispues re\u00f1ihon-mu `nai hinatme haga`mu manadan aplacha. Uniku remediu i makulan makina gi sentrun daialasis.<\/p>\n<p>Mientras makukula haga`\u00f1a i mala\u00f1gu guaha hanum yan amot siha ma\u00f1aunau gi mana` gasgas haga`mu. Ti komprendiyun lau gi halum si\u00f1ku a\u00f1os siempre u deskansa i prohimu. Estague` mamakat\u00f1a mana` gasgas makina haga` matai re\u00f1ihon.<\/p>\n<p><strong>Hinemlu`:<\/strong> Te\u00f1ga sige hit man-malomug para ta adahe hinelom`ta kosake si\u00f1a manma`ug hit esta i sientu a\u00f1os na idat.<\/p>\n<p>Mauleg yangin pot hinemlu`. Lau `nai hu dibina hafa` balihu gi sientu a\u00f1os fuera de para malalade ni famaguon-hu, kase kontento\u00f1a-yu` madispone gi sitienta a\u00f1os. `An para bai lalauya halum yan huyu\u00f1g, kase mas mauleg yangin mapega-yu` gi sagahu `nai ti bai fan estotba.<\/p>\n<p>Puru ha` siempre gastu. Debi u guaha pipulan, kusuneru yan labandera para u kabales i setbisiu. Piot ya guaha na biahe `nai tihu hagu` i kemun. Kumuha` ti ha tro\u00f1ku-yu` i mamumulan. `An taya ganas-hu siempre fuetsau hana` kalamut-yu` ni na`hu pot debi bai chochu diariu. Tatnai sisida!<\/p>\n<p>Makat hinanau amku` `nai todu hagas makalamya na modumu mali\u00f1gu kulan hinanau galaide para i puntan tasi gi lemlem tautau. Fanayuyot ya un` mana` deskansa ya u fan libianu lokue` i familia.  <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>`Nai un` atrebi hau humatme siyan publiku un` supone, sin un` komprende kabales, haf` primera&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[17310,17311,17312,499],"class_list":["post-254806","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-daibites-chenot","tag-giya-japon","tag-hinemlu-te","tag-usa-2"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/254806","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=254806"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/254806\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=254806"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=254806"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=254806"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}