{"id":255198,"date":"2017-06-28T06:00:33","date_gmt":"2017-06-27T20:00:33","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=255198"},"modified":"2017-06-28T06:00:33","modified_gmt":"2017-06-27T20:00:33","slug":"gi-lemlem-tautau","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/gi-lemlem-tautau\/","title":{"rendered":"Gi Lemlem Tautau"},"content":{"rendered":"<p>Sessu gi lemlem tautau matacho\u00f1g-yu` gi baranda umefresku. Umachigu`-yu` pot para bai na katma hinasog-hu. `Nai mas homhum, hu hu\u00f1gog i uttimu katen paluma siha gi biradan para fina` halum tanu`. I ekun katen niha umesgaihon halum i pue\u00f1ge.<\/p>\n<p>Umafagcha` yan bonitan minachum atdau gi sanlagu. Ha estira papa\u00f1a gi uttimu despedidan bien benidu. Mali\u00f1gu i lemlem tautau. Finagpu` ha`ane!<\/p>\n<p>Hu dandan dispasiu na sunidun piano mientras hu tataitai gaseta siha ni hu matka gi iyoghu komputa. I attikulu ginen i mas man-afamau na gasetan i globus. Hu ayeg asuntu siha piot i libianu ha affekta hit guine.<\/p>\n<p><strong>Pot ihemplo:<\/strong> Japon manathatsa balin $40 Biyon pesus  na industrian casino.. `An ha babague` kuantu mohon para u affekta hit guine? Haf` ya silensiu ha otden tautau\u00f1a na u fa\u00f1aga tatte yangin pot huegun casino dimas de u bisita Saipan? Libianu este masusedi gi halum metgot na sentimentun nasionat.<\/p>\n<p>Estague` na asuntu ta upus sin kuestion lau siempre u fatoigue hit sumen da\u00f1kulu na kompitensian casino. Mansi\u00f1a hit yan sumen amtau na ekonomian Japon `an ha utut da\u00f1kulu na chalan fondu para iya Marianas?<\/p>\n<p><strong>Kuestion:<\/strong> I kabales na kinemprende gaige gi kuestion ni un` faisen: haf` i intension sino prinepone ni lumalailai gi hinassomu? I man-tomtum matu\u00f1gu` este na patte gi ininan asuntu.<\/p>\n<p>Gi ti mapot na eskalera: malago` hau machochu`. Un` tutuhun humusgan maisa haf` na cho`chu` guaha, apas gi ora, benefisiu siha, lugat `nai gaige moseria, kau guaha sahyan-mu, yan haf` kualifikasion-mu para i annunsiau na offisiu.<\/p>\n<p>Gi uttimu besis, dispues de todu kuestion un` oppi, siempre un` famatinas disision kau un` fan applika. Estague` kumeke ileghu kuestion. Guaha mas asuntu manladidog ni numesessita kritikat na ineppin kuestion siha. Lau kumu un` offisiona fumaisen i propiu kuestion siempre un` komprende asunto-mu.<\/p>\n<p><strong>Biblia:<\/strong> I Santa Biblia i mas mauleg na lepblu ni maprinta gi enteru i tanu`. Desde si\u00f1ku na lepblu ni mana setbi kumu pisu gi matuge` este na lepblu todu pot si Jesukristu. <\/p>\n<p>Ha papa\u00f1gun da\u00f1kulu interes-hu tumaitai tinige` man-estudiau na man-totum haf` gaige gi hinasson niha gi `nos kuantos attikulu hinanau Jesukristo. Gi uttimu besis parehu mapetsisige lau pot sah\u00f1ge chalan ma-ayeg gi karera.<\/p>\n<p>Namanman haf` na i Saina ha ayeg lancheru yan peskadot kumu disipulu ya ti professot letra. Ha tu\u00f1gu` i Saina na i dos tautague kumomprende sustansian planu yan \u00f1gai`an `nai propiu umadi\u00f1gan pot tinago`\u00f1a. Man-mehnalum maseha ti tatkilu` offisiun niha lau mantomtum gi asuntu siha!<\/p>\n<p><strong>Amesta:<\/strong> I mauleg na relasion yan prohimu-mu guagua\u00f1a ke todu salape`mu ni gaige gi ba\u00f1ku. Si Howard Hughes, biyinariu, matai yan kochinu\u00f1a.<\/p>\n<p>Un` tiuhu ileg\u00f1a na gai salape`gue` onse miyon pesus gi ba\u00f1ku. Dos mesis dispues madispone. Hu konsidedera kau ha chule` hanau salape`\u00f1a?<\/p>\n<p>Gi lamasan San Pedro todu mattu para umahusga parehu galun. Solu satbasion-mu i mauleg bidamu. Taya` pot fi\u00f1kas yan sinsiyu!<\/p>\n<p><strong>Klima:<\/strong> Tihu tu\u00f1gu` kau finatton fa\u00f1omnagan pat fa\u00f1uchanan. Atmariau i kliman i tanu`. Kulan sessu bumendabat i ma\u00f1glu` na tiempu. Esta ti umesgin hahaya na ginen lagu. Abarambau!<\/p>\n<p>`Nai hu hu\u00f1gog teti i ichan hu falague kusinan sanhiyu\u00f1g para bai eku\u00f1gog bailan uchan gi hilu` sin. Paire! Esta man-a`atotpe i granun uchan antes de u fan milag papa`. Fresku magahet i hinanau lemlem tautau.<\/p>\n<p>Guiya ayu na sunidun uchan i hagas muna` mamafo\u00f1g maigo-hu` gi hagas guma` gi Lali Fo`. Adahe `an pa\u00f1gpa\u00f1g guinaifen ma\u00f1glu` mattiempu. In` chili` pidasun tapbla ya duru ham pa`gu man-suberu` gi plasan eskuela. Adahe na fachi` in` gimen lau ni unu sumeha!<\/p>\n<p>In` asegura na a\u00f1glu` i hayun i feggun antes de oran deskansu. Taftaf inna` masa amotsan oga`an diariu antes de misan mona. Mauleg hinanau mame yan famaguon bisinu siha guihe na tiempu. <\/p>\n<p>I mas makat na malabidan mame i in` saki chipan man-amku` para usun chichipopo` gi kareran Guma` Yuus. Un` biahe in` chage sigariyun patma\u2014chupan tinanum man-amku. Kanaha` ti in` fatinas para i sakristia `nai hana` fan bulachun aguayenti ham. Che`chu` pitbetserias!<\/p>\n<p><strong>Hinemlu`:<\/strong> I manehanten CHC ileleg\u00f1a na para u chule` tatte i pharmacy (lugat mandispachan amot) primera besis pot ayudu gi mamopble na man-mala\u00f1gu.<\/p>\n<p>Kualifikau i CHC gi un` programan federat ni prumebeniniye fondu para ayudun mamopble piot gi bandan amot. Tai pudet i PHI nu este na modun ayudu.<\/p>\n<p>Ha rimata i manehante `nos kuantos kuestion pot este na planu: kau guaha fondu para este na pinetsige yan kau ti umatompu` seriosamiente `nai mamadesi i man-mala\u00f1gu. Debi intaktu na planu yangin enfin para umakonsige.<\/p>\n<p>Magahet na puti gi pepble maletke mana`e amot pot ti si\u00f1a ha apase. Uttimo\u00f1a mas mala\u00f1gu i prohimu ke u homlu`. Estague` na patte makeke aregla ni manehante.<\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p><strong>Doble:<\/strong> Duru un` palao`an kumate pot tiha ho\u00f1ge na para u finababa ni asagua\u00f1a. Ineppi ni primet asagua ni ha fafana`, \u201cNa tiha yute`yu` pot hagu!\u201d Finu` defuntu tata-hu \u201ctrue story!\u201d <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Sessu gi lemlem tautau matacho\u00f1g-yu` gi baranda umefresku. Umachigu`-yu` pot para bai na katma hinasog-hu&#8230;.<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[256,91,17378,17379],"class_list":["post-255198","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-casino","tag-chc","tag-klima-tihu","tag-paire-esta"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/255198","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=255198"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/255198\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=255198"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=255198"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=255198"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}