{"id":255643,"date":"2017-07-05T06:00:30","date_gmt":"2017-07-04T20:00:30","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=255643"},"modified":"2017-07-05T06:00:30","modified_gmt":"2017-07-04T20:00:30","slug":"mamantenin-pagamientu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/mamantenin-pagamientu\/","title":{"rendered":"Mamantenin pagamientu"},"content":{"rendered":"<p>Un` kolumnista (columnist) ha rekomenda na uma-manteni tatte pagamientun Congresson iya America estake ma-apprueba tahguen Obamacare\u2014ayudun gaston hinemlu\u2014para i man-namase` na sudadanu.<\/p>\n<p>Guine, kase mauleg lokue` tagu`ot tatte pagamientun hegsu` I Deni` estake mana` guaha da\u00f1kulu na adelantu gi monedan familia siha gi enteru iya Marianas. I betsan niha manafofo`na ke publiku.<\/p>\n<p>Pot mas ke 20 a\u00f1os manunug i asuntun kulan mohon gada` papaya ni madagau gi un` banda kinibrutu. Lau mahatsa sueddun niha mas ke 50 pot sientu. Estague` na rekueddu ginen i mangaige pa`gu gi hegsu` I Deni`!<\/p>\n<p>Masu\u00f1gun ni publiku este na diskuidu mientras sige mapa\u00f1ot kumahulu` presiun nesessidat siha gi parehu na tiempu sin hatsadan sueddu. Buente mapopo`lu na makinan basula i linala` familia mina` mahas\u00f1gun ma-upus! Adahe na che`chu` kabron para uma-upus nesessidat publiku gi fache` sisonyan miserapble na pinepble.<\/p>\n<p>Na ti man gai familia hamyu para in`li`e na parehu te`ug na pinadesi piot sa` mas ke 20 a\u00f1os ni in` letke este na asuntun linahyan?<\/p>\n<p><strong>Kuttura:<\/strong> Dispues de tafa` akustumbra usun una kosa, piot ya adelantu gi linala` linahyan, sige mona estake sumaga kumu patte gi kuttura-ta. I masimientu ya ma`ug mama` tradision tanu`.<\/p>\n<p>Fangualu`an un` offisiu ni ma-embrasa ni man-antigu na ma\u00f1aina-ta pot mantension familia. Entalu` tinanom yan pinegsai `nai masusteni linala` familian natibu. Dispues man-hanau hit para i moseria. Adumididi` mali\u00f1gu gi espehos santatte hagas tradision tanu`.<\/p>\n<p>Mas mali\u00f1gu gi hinalum mafanana`an \u201cDigital Age,\u201d usun internet. Puru usun yemi` batunes `nai todu manalag papapa`. Matai konbetsasion kontodu hagas amtau na inatu\u00f1gu` familia gi lamasan sena. Mauleg in` atetuye umaregla este na patte gi kinalamten familia.<\/p>\n<p>Si\u00f1a ha` guaha na patte gi kutturata mali\u00f1gu gi halum guinaifen ma\u00f1glu`. Poresu na presisu na este na asuntu un` komprende haf` sustansian \u201cmaisa\u201d sino \u201cself\u201d. Guaha kada natibu digno\u00f1a para u gu-ot yan defende kuttura\u00f1a kumu fina\u00f1agun isla.<\/p>\n<p>Kulan este inachoneg sensia: haye batbaru, hagu pat i ga`mu galagu? Gigon un` sedi kinalamot hau! Tohge ya un` defende hau sa` hagu mana`e titanos!<\/p>\n<p><strong>Mapunu` Mala\u00f1gu:<\/strong> `Nos kuantos estados sumedi ma-ayudan mala\u00f1gu ni sala1 chenot\u00f1a matai ni mafanana`an \u201cassisted suicide\u201d. `An konfotme i mala\u00f1gu madulog ni mediku ya matai gi halum una ora dimas de u famadesi mas.<\/p>\n<p>Este na disision guaha `nai mattu ginen kompanian insurans (insurance) `nai ti malagu` man-apase mas setbisiun mediku gi mala\u00f1gu pot guaguan. Ma-rekomenda dulog deskansu. Da\u00f1kulu na estotbu este na disision bisnis insurans. <\/p>\n<p><strong>Saina:<\/strong> I primet maestron yan maestran famaguon i dos saina gi gima`. Ginen siha `nai man-eyag li\u00f1guahe, kuttura yan modun che`chu` echu tautau. Estague` na obligasion gaige gi dos sainan guma`.<\/p>\n<p>Kulan mohon matanum simiyan flores gi hatdin niha. `Nai man-lachog sige ma-assiste pot para u fan manogcha`. Ayu na patte `nai ti doku` i simiya madisembra. Che`chu` un` mauleg yan fitme na saina.<\/p>\n<p><strong>Tinayuyot:<\/strong> Gi un` finagpu` misan Mother\u2019s Day estaba un` palao`an mananaita gi halum tadu\u00f1g na tinayuyot. Asolas, ha sausau mata\u00f1a dispues ha kontinua manaitai mientras sige kumasau.<\/p>\n<p>Kulan makat asunto\u00f1a mina` ti hu estotba. `Nai umasoda ham dispues, ileg\u00f1a i prohima na ume`emahala\u00f1gue` as nana\u00f1a pot desde ke man-famaguon siha man-dini\u00f1gu.<\/p>\n<p>Hu pasensiaye umakonseha na cha`\u00f1a despreressia si nana\u00f1a. Mit grasia na bendision `an ha onra maseha taigue desde pinatgo\u00f1a. Tinagu` i Saina onru gi ma\u00f1ainata.<\/p>\n<p>Hu soyu` na u gagau na u pinipet ni Saina ginen halum tanu` piniti\u00f1a ya u finanu`e manana. U faisen lokue` si Santa Maria kau si\u00f1ague` umapu` pot bendision hinimidde, pinasensia yan mines\u00f1gun.<\/p>\n<p>Ileg\u00f1a dispues gi otru biahen umasoda` mame, \u201cTat mas ma`ug na akonsehu ke fino`mu ya magahet na i ina\u00f1gogho-hu as Santa Maria hu polu kumu nanahu esta i finataihu.\u201d Puti ayu na ora `nai pinalolo`pu` manadan kuestion. ***<\/p>\n<p><strong>Kari\u00f1osu:<\/strong> Gi un` tiempu in` bisita asolas gi uttimun semana ma\u00f1ainan mame giya Matansa. In` dalalag si Ta Iku para i lancho\u00f1a gi papa` iya Kalabera. In` ayuda muna`chochun manog yan babue. Hana` tunog dispues tiba\u00f1a ya in` chage dididi`. Ha pega gi kestat dos poya yan tandan para katdun i gima`.<\/p>\n<p>Todu i finu` dos amku` motmut pinasensia. Ni unu sumeha umakonseha ham haf` mauleg. Tai malefaghu nui palabran amtau na akonsehu siha.<\/p>\n<p>Likidu este na puntu kase pot sessu man-mamatrata ham kulan esklabu. Esta pa`gu mafattu magof na matan niha i dos amku` `an hu totpi humu\u00f1gog este na palabra i konkari\u00f1u: Si Ta Iku yan Nan Epa`.<\/p>\n<p>Gi ge`lichan Tanapag i hagas guma` ma\u00f1ainan mame as Tun Pablo yan Nan Nena`. Sige ham man-o`mag gi tasi mientras manalalagu i amotsan talo`ane entre tininun katne, guihan, lemai yan sinetnan sunen agaga`. Man-ma\u00f1ge` ma\u00f1aina!<\/p>\n<p><strong>Chenot:<\/strong> Humanau i amiguhu mariseta ni mediku pot putin pechu. `Nai umali`e ham hu faisen haf` pinadesisi\u00f1a. Ileg\u00f1a na korason. Hu \u00f1a\u00f1gon kau ha inklulusu koraso\u00f1a, korason asagua\u00f1a yan korason achagma`\u00f1a?  <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Un` kolumnista (columnist) ha rekomenda na uma-manteni tatte pagamientun Congresson iya America estake ma-apprueba tahguen&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[818,17461,3242,17462],"class_list":["post-255643","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-mali","tag-mapunu-mala","tag-santa-maria","tag-si-ta-iku"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/255643","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=255643"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/255643\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=255643"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=255643"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=255643"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}