{"id":256091,"date":"2017-07-12T06:06:50","date_gmt":"2017-07-11T20:06:50","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=256091"},"modified":"2017-07-12T06:06:50","modified_gmt":"2017-07-11T20:06:50","slug":"gi-chagchag-ogaan","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/gi-chagchag-ogaan\/","title":{"rendered":"Gi Chagchag Oga`an"},"content":{"rendered":"<p>Gi chagchag oga`an, i burukan primet ruplanu ni dumi\u00f1gu Saipan uma`afagcha` yan fagmataghu. Hu tutuhun gi tinayuyot dispues `nai hu preparayu` para i finattun ha`ane. Sigeyu` pa`gu manaitai gasetan globus yan tano`ta gi Internet.<\/p>\n<p>Pa`gu na oga`an hu dadandan Ti Gi Un` Palasyun I Riku ni tinige defuntu Tun Jose Pangelinan. Sige hu tatiye i palabra pot mensahen hinimidi gi halum riku na petlas siha. Ahe` ti man-rikun guinaha hit soluke este siha na islas `nai gaige ginefsaga-ta.<\/p>\n<p>Umafagcha` i tadu\u00f1g mensahe yan dopbladan bonitun sunidu. Solu kanta ni si\u00f1a puma\u00f1gun sensian tautau isla punta pot punta. Mauleg ta offisiona kumanta este gi todu okasion guine. I palabra kumone` hau para in` ali`e yan hagu mismu\u2014maisa&#8211;`nai un` tutuhun rumepara appottunidat ginen halum huyu\u00f1g.<\/p>\n<p>Dispues, desde antigu na tiempu i natibu hagas gai dignu gi modun linala`\u00f1a. Todu nasion ni humatme Marianas chumage kumefunas kutturan tanu`. Ni unu felis sa` maseha \u00f1a\u00f1gon lau ti man-seha ma\u00f1aina-ta pumetsige haf` gaige giya hita kumu natibu. Estague` `nai tali`e i dignu na sustansian natibu!<\/p>\n<p>Soluke ta bira hit halum giya hita mismu `nai siempre ta tutuhun lumi`e sustansian natibu yan direchota gi todu disposision ni debi u fattu ginen i tautau.<\/p>\n<p><strong>Areglu:<\/strong> Guaha `nos kuantos manhoben ni mafa` offisiu destrosiun propiadat bisinu yan publiku. Hu kone` unu ya hu konbetsiasune.<\/p>\n<p>Yangin ti maguaguat (discipline) i kilisyanu pues lastima para hinanau\u00f1a. Siempre u lotgun gi che`chu` lache estake mapega gi tribunat.<\/p>\n<p>Gi konbetsasion mame, ni unu gi dos saina\u00f1a gaige ya sumasaga gi un` tia\u00f1a. Gaige sumasaga gi halum mafanana`an \u201cbroken home\u201d. Ni areglu taya` gi halum guma`. Humahanau gi kaprecho\u00f1a diariu.<\/p>\n<p>Hu adi\u00f1gane i prohimu pot estudiu\u00f1a ya listuyu` umayudague` yangin haf` ha nesessita gi estudiu\u00f1a. Puede umeku\u00f1gog pot presisu na u ayudan maisague` desde pa`gu.<\/p>\n<p><strong>Inadahe:<\/strong> Dos klasen amot machalapon gi halum komunidat-ta tat kumu shabu yan mafanana`an opioid. I tatatte amot puti ni solu i mediku si\u00f1a sumedi.<\/p>\n<p>Mauleg in` ti\u00f1gu` lokue` na yangin inipus mania`\u00f1a i mala\u00f1gu si\u00f1a dimalas. Masoda` na problema este gi un` patte giya America gi halum man-mala\u00f1gu `nai lamegai man-pininu`.<\/p>\n<p>I shabu kontra tailaye lokue` piot gi halum famaguon-ta. Yangin kineni` i umu`usa este na binenu solu umali`e yan konsiheru ti CHC pot ayudu `nai kase gai chansa sumotta bisiun usun este na binenu. Para minauleg i umu`usa famaisen ayudu antes de u atrasau.<\/p>\n<p><strong>Chenot:<\/strong> `Nai fresku hinassota sige ta asimula pinadesin i tanu` pot chinatsaga. Sige ta frichis dispressiu gi man-matatacho\u00f1g na offisiat siha na debi u guaha sattun na tinilaika. <\/p>\n<p>`Nai man-matcha hit para i sagan botasion ta repite muna` fan halum tatte i mismu tropa. Ta dopbla ma\u00f1gas finu` binibu pot taya` adelantu gi linala`ta. Sige kontinua dumespressia i los prohimus lau hita pumega siha guihe na puestu. Atan fan i si\u00f1ku na kalulot-mu kuantu tumatanchu` tatte giya hagu mismu?<\/p>\n<p><strong>Na` Bali:<\/strong> Yangin un` li`e klaru na taya` bidan i mansabiu umadelanta ha`animu pues ennau na asuntu gaige giya hagu.<\/p>\n<p>Debi un` katga ennau na sentimentu guatu gi lugat botasion ya un` tulaika kosake u guaha kampu gi lehitimu na akomparasion. Ti bali tafan e`esalau ya sige gi mismu tiempu ta repite mismu linache ginen hita.<\/p>\n<p>Mu\u00f1ga man-ma`a\u00f1au lumotge kuestion i man-gaige pa`gu gi puestu. Debi u guaha kabales na esplikasion haf` taya` adelantu gi fuetsan monedan familia. Estague` na puntu `nai un` li`e kau makomprende obligasion niha.<\/p>\n<p><strong>Amiguhu:<\/strong> Apmam de humame yan un` amiguhu gi halum \u00f1ietin lina`la`. Fietmiente hu tatiye pot huli`e na mauleg na sensian tautau.<\/p>\n<p>Un` dia gumaige chinatsaga ni didog. Esta hagas hu chagua-yu` gi fiho\u00f1a pot guaha lini`e-hu ti kombeni. Hu sesiente ha` ginen espiritun mame ma\u00f1go\u00f1gpbla kau magpu` amestan mame.<\/p>\n<p>Hu oppi silensiu na ti listuyu` sumentensia maseha haye na kilisyanu sa` gi uttimu besis guiya para u fanna`e kuenta gi haf` bida\u00f1a. Lastima ayu na karera ya esta pa`gu mapot hu komprende manu `nai lotgun i prohimu.<\/p>\n<p><strong>Idat Tufai:<\/strong> Humanau-yu` para bai kone` cheluhu gi hospitat. `Nai hali`e na mamamaila`yu`, tumohge ya hana` salama\u00f1ka i siyan reda (wheelchair). Ai na chaleg i lumi`e haf` bida\u00f1a. <\/p>\n<p>Mauleg na ayudu i siyan reda piot `nai makat ha katgan maisa hit i hagas mahegat na sensin ade\u00f1gta. Pa`gu `nai mas-yu` tufai mafattu gi hinasoghu ayu na siyan reda. Lau taya` planuhu muna` salama\u00f1ka!  <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Gi chagchag oga`an, i burukan primet ruplanu ni dumi\u00f1gu Saipan uma`afagcha` yan fagmataghu. Hu tutuhun&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[17549,17550,17551,499],"class_list":["post-256091","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-chenot-nai","tag-inadahe-dos","tag-tun-jose-pangelinan","tag-usa-2"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/256091","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=256091"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/256091\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=256091"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=256091"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=256091"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}