{"id":256578,"date":"2017-07-19T06:00:16","date_gmt":"2017-07-18T20:00:16","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=256578"},"modified":"2017-07-19T06:00:16","modified_gmt":"2017-07-18T20:00:16","slug":"tradision-tanu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/tradision-tanu\/","title":{"rendered":"Tradision Tanu`"},"content":{"rendered":"<p>Respetu iya hululu` na finana`guen ma\u00f1aina-ta ni matutuhun ginen halum guma`. Estague` `nai umeyag i patgon rumespetan maisague`. Ginen este na ginaguat `nai ha ekstende gi otru prohimu\u00f1a.<\/p>\n<p>Ginen ineyag respetu na ma-establese inafamauleg yan bisinu siha. Adumididi` man-arikohe gi fina` cho`chu` komunida. Ma\u00f1aunau famaguonta gi preparasion gupot patron i se\u00f1gso\u00f1g. Motmut respetu gi entalu` todu.<\/p>\n<p>I man-amku` matu\u00f1gu` haye siha famaguon bisinu ya ma\u00f1au man-mamulan gi finapos ha`ane. Hasan guihe na tiempu babarias gi se\u00f1gso\u00f1g siha.<\/p>\n<p>I sensian kooperasion naturat gi entalu` natibu. Desde ayudun ma-ekstenden guma pat mahatsan fanda\u00f1geru antes mangaige i bisinu para u fan man-ayuda. Achog che`chu` peska tat kumu gigao, tekin yan chenchulu ma\u00f1aunau i membron komunida. Piot ya humalum i sagun atulai yan otru siha guihan. Mana` fan ma\u00f1age i bisinu siha. Lastima sa` mali\u00f1gu este na kustumbreta.<\/p>\n<p>Sensian ayudu gi hechuran inana`e gi entalu familia yan bisinu oppan gi halum tautau-ta. Ni unu sumeha gi bandan ayudu piot para i namase` ni numesessita ausiliu. Mafattu ennau na ayudu ginen korason niha! Metgot na pisun kuttura i respetu, kooperasion, inagofli`e yan ina`ayuda.<\/p>\n<p>Gi rimulinun che`chu` linahyan `nai anog famaguon-ta siha ni man-mahayu fitme ni ma\u00f1ainan niha. Todu tumu\u00f1gu haf` para umachogue ya man-halum sin ditension yan ayudun niha kanai ya nina`e.<\/p>\n<p><strong>Tinaitai E`salau:<\/strong> Huli`e gi programan KUAM the \u201cGud Life\u201d serimo\u00f1as despedidan galaide ginen Guahan. Ilegniha \u201csakman\u201d lau galaide` i mafatinas. I karera para Saipan dispues ma-esgaihon halum ni Coast Guard sa` estaba chagu` gi lagun Tinian. Ma-usune halum ni tropa.<\/p>\n<p>Kulan kahulu` kalenturan mamatinas galaide`. Mas kalentura `nai duru tinayuyot e`salau na u felis i biahen i kapitan yan tropa. Estaya guaha tinayuyot galaide` gi fina` e`salau ni tinicha ni pale` karisun modetnu. <\/p>\n<p>Sopas! Manu gi estorian Chamorro `nai gaige este na tinayuyot e`salau? Na ti man-mapega kalaberan ma\u00f1aina-ta gi halum apusientu kumu respetun konsagrada? Anog na man-naufragu i chumochoneg mandage na kuttura! Dispues, hagas tai relihion i man-antigu na Chamorro. \u00d1gai`an `nai kumilisyanu i natibu?<\/p>\n<p>Nachatsaga i kumahulu` numerun man-ma-abusa na asagua yan famaguon guine gi alacha. Hu akanteha pot para bai`li`e manu `nai gaige hahale`\u00f1a i problema.<\/p>\n<p>Gaige lamayot patte gi maneskada, usun amot binenu yan kara` monedan familia pot hokog gi huegun poker.  Este na chinatsaga umetablese mafanana`an \u201cbroken home\u201d `. I ma\u00f1aina madiskuida sihani  obligasion niha gi famaguon.<\/p>\n<p>Makat este na diskuidu gi patgon yan komunida. Uttimo\u00f1a man-hanau este siha na famaguon ma-atetuye ti ma\u00f1gombeni siha na cho`chu` kontodu destrosiun propiadat bisinu. Man-namase` sa` ni unu gaige gi tatten niha diariu.<\/p>\n<p>I para u fan mapresu este siha na famaguon ti u baba kinemprenden niha haf` masusedi sa` ni siha ti matu\u00f1gu` haf` bidan niha. Mauleg u fan mahala halum ma\u00f1ainan niha ya siha u ineppi haf` na appenas guaguat (discipline) gi este siha na man-hoben.<\/p>\n<p>Ayu mas man-namase` i ni nana ni tata ni man-mayute gi kaprechun niha. Estague` na ma\u00f1aina mauleg u fan mabatsala halum gi kotte ya u fan mahusga kau pinilakes galagitu famaguon niha. Na ti man-tautau famaguon miyu? <\/p>\n<p><strong>Setbiente:<\/strong> Yangin ma\u00f1i\u00f1ila` guafen sinsiyu na diniseha ma\u00f1etbe publiku pues guiya este tutuhun pinesan appottunidat yan kampu gi pinetsigen este na offisiu.<\/p>\n<p>Debi i manguiguife u mehnalum yan tomtum gi inebaluan haf` sustansiau na asuntun linahyan siha. Yangin taigue este giya hagu pues kase mauleg\u00f1a un` upus i asuntu ke unna` bulachun maisa hau sin presisu.<\/p>\n<p>Taya` planuhu fuma`ichanak haye na kandidatu ni huli`e listu para puestun publiku soluke aksio\u00f1a dispues ni mampus achagu` yan interes i tautau siha.  Siempre un` hu\u00f1gug i idu kumuentos!<\/p>\n<p><strong>Lemai:<\/strong> Malofan-yu` entalu` Lali Fo` yan chalan As Lito` `nai huli`e manadan tro\u00f1kun lemai ni esta pa`gu manatachu. Desde pinatgohu ayu siha na tro\u00f1ku!<\/p>\n<p>Kase in` hassu na guiya este na tro\u00f1ku satbasion megai na familia guine gi hinanau i Navy gi 1961. Adahe na lemai tinife` mame gi tro\u00f1ku bisinu. Kulan mohon tro\u00f1kun mame hombre guaha `nai in` lalade i due\u00f1u.<\/p>\n<p>Bokan popble ayu na `agun tanu` piot `nai hokog pugas. Entre ta saibog, tunu sino sotne. `An mapega gi lamasan sena cha`mu mamatman. Chule` pattemu sa` taya` otru putahe para umaplanta dispues de ayu.<\/p>\n<p>I lemai usun kada tanu` gi halum todu iya Pasifiku. Guaha `nos kuantos klase desde regulat esta i mahlus. Kada ma\u00f1ogcha` kase 150-200 na lemai ha lalagnos. Paire matunu dispues mafoyon ya matotche yan fina` mantika pat mantikiya.<\/p>\n<p>Bai` fan espiha dispues para saiboghu pot kulan hu tata\u00f1ga lumunu` ta`lu ayu na `agun i muna` fan libre ham antes. <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>I minaipen i tanu` dididi` figan. Para i man-mala\u00f1gu yan man-amku` suhaye este na figan pot hinemlu` miyu. Un` siente ha` este gi taftaf oga`an gigon un` baba i petta. Puede u la fresku gi karera mona.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Respetu iya hululu` na finana`guen ma\u00f1aina-ta ni matutuhun ginen halum guma`. Estague` `nai umeyag i&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[17624,17625,17626,17627],"class_list":["post-256578","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-gud-life","tag-lemai-malofan-yu","tag-setbiente-yangin","tag-sopas-manu"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/256578","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=256578"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/256578\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=256578"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=256578"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=256578"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}