{"id":256982,"date":"2017-07-26T06:00:06","date_gmt":"2017-07-25T20:00:06","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=256982"},"modified":"2017-07-26T06:00:06","modified_gmt":"2017-07-25T20:00:06","slug":"impottansian-kredebilidat","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/impottansian-kredebilidat\/","title":{"rendered":"Impottansian kredebilidat"},"content":{"rendered":"<p>Man-estaba `nos kuantos man-edukau na famaguon-ta gi lamasa sige man-adi\u00f1gan pot sustansian kredebilidat (credibility). Namagof na eskalera `nai madiskute i asuntu pot metgot kinemprende yan kinimiten niha haf` na sumen impottante este na bittu gi offisiat publiku siha.<\/p>\n<p>Ileg\u00f1a i unu na i palabra debi u gaige bittun unestu, ho\u00f1giyun yan a\u00f1goghuyun gi tautau gi todu pinetsige. Debi i tautau u komple kabales haf` fino`\u00f1a gi aksio\u00f1a. Gigon masge i tatatte pues ti a\u00f1goghuyun fino`mu gi otru. Ni para muta` katu tai bali.<\/p>\n<p>`An ta bira guatu gi inefresin manma-elihe repara sa` todu man-mamatkilu `nai ta tutuhun kumuestiona haf` na ha hatsa sueddun niha ya manmalefa ni 13-mit na empleau ni gumagana sueddun popble taimanu pinila` federat. Achog tana` suha sueddun otdinariu na empleau, i manma-elihe para u gana $61-mit mas ke otdinariu na empleau. Estague` na puntu ti komprendiyun!<\/p>\n<p>Malag manu i sensian kredebilidat guine na fache` sisonyan? Na la aga\u00f1g sa` mampos \u00f1a\u00f1gun ineppin miyu!<\/p>\n<p><strong>Attikulu Dose<\/strong><br \/>\nKada mina\u00f1gau pulan ta diskute Attikulu Dose `ni lumimitte due\u00f1un tanu` guine gi natibu.<\/p>\n<p>Mana` patte este gi papa` kontratan inakonfotma yan America (Covenant) pot proteksion natibu. Menhalum na probision pot mampus mandikiki` petlas atkipelagon iya Marianas.<\/p>\n<p>Gi hilu` este na intension, hagas areglun tanu` guine i gaige due\u00f1un i tanu` gi petsona `nai solu guiya si\u00f1a dumispone propiadat\u00f1a. Ennau na disposision ni unu si\u00f1a umentalu`e. I uttimu disposision gaige gi due\u00f1un tanu`!<\/p>\n<p>Lau este na direchu gini`ut uttimu disposision ni Attikulu Dose gi haye si\u00f1a un` bende ni propiadatmu. Kumeke ileg\u00f1a na tautau tanu` ha` si\u00f1a un` bende. Ti si\u00f1a un` dispacha gi tautau hiyu\u00f1g.<\/p>\n<p>Gi mismu tiempu i puntu hagu i due\u00f1u. Kuestion: si\u00f1a chinema` hau haf disposision-mu ni Attikulu Dose? <\/p>\n<p><strong>Hinemlu`<\/strong><br \/>\nKulan ta pupulan haf` para uttimo\u00f1a i Obamacare pot ayudun apas hinemlu`. Sige asuntu siha mana` fan siso` amaka gi sanhilu` na guma kongresson iya America. Mientras tantus, sige i rumesisibe este na ayudu machukan futtunan hagas man-mala\u00f1gu, i man-mala\u00f1gu pa`gu yan ayu para u fan mala\u00f1gu dispues. Puede i uttimu resulta u faborapble gi man-inutet, man-amku` yan ti luma\u00f1gag apas hinemlu` gi hospitat-ta guine. <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Mina` makat maseha haf` na tinilaika gi Obamacare para i man-amku` yan retirau pot esta masimientu i magagana kada mes. Esta ti u kahulu` `sino umenus haf` magagana pa`gu. Poresu na makat `an para u guaha maseha haf` na subida gi gastun insurans (insurance) hinemlu`. Puede lokue` u guaha mas mauleg na setbisiu para todus.  <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Gi katkuet manera makat yan guaguan gastun hinemlu`. Piot ya sumaunau medikun espesialista un` ratutu ha` kahulu` gastun i mala\u00f1gu. Kada biahe `nai ha upus halum i pettan i mala\u00f1gu libianu ha tasa $750 gi ora. Hombre guaha `nai mafachaleg na i medikun korason un` operasion nahu\u00f1g para u famahan un` Lexus!  I puntu: `nai mattu gi attension medikun espesialista ho\u00f1gge na guaguan!  <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Este minala\u00f1gu, piot `nai un` resibe diplaman \u201ctufai\u201d, ni unu u soplu `nai mali\u00f1gu hagas fuetsudu na sensin tatautau-mu. Mas \u00f1aba` kinalamten-mu. Dispues, guaha na uma`achaikag hau yan hagu mismu! Debi un` sattun oran usun komun sino ti un` gacha guatu, finalaguaihon hau. Dios mihu! <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>I tinilaika siha gi inamko`ta guaha `nai makat ta aksepta haf` mattu. Lau i pa\u00f1gpa\u00f1g napu un` klase ha` sunidu\u00f1a. Siempre tinigu\u00f1g napu u sige halum estake machalapun gi hilu` unai.<\/p>\n<p>Dispues, i hinanau ha`ane esta pa`gu ti matulalaika: kahulu` i atdau gi sanhaya, machum gi sanlagu. Kulan hinanau tautau: mafa\u00f1agu, luma`la` dispues madispone. Natutu\u00f1gu`yu` `an kahulu` i atdau gi sanlagu!  <\/p>\n<p><strong>Inasi`i<\/strong><br \/>\nGi todu finapos-hu `nai malu\u00f1u`yu` gi sisonyan tinailaye magahet na man-gu`otyu` mahetog yan inemug pot tautau-yu` lokue`.<\/p>\n<p>Un` talo`ane gi halum katma yan hinimiddi hu asi`i todus i humas\u00f1gune-yu` desde pinatgon-hu. Hu konduse halum i Saina gi korasonhu ya hu sotta todu gi disposisio\u00f1a. Kanaha` hu upus i la\u00f1get `nai mattu ayu na si\u00f1ienten \u00f1ahlala\u00f1g giya guahu.<\/p>\n<p>Libre espiritu-hu desde ayu na talo`ane. I tinayuyothu huna` sasaunau kontodu man-enemiguhu. Esta namatman sa` uttimo\u00f1a hu gofli`e prohimuhu ni hagas hu be\u00f1ga. <\/p>\n<p>Hu tayuyute lokue` na guiya mismu hu soda` kampu gi koraso\u00f1a umasi`iyu` pot tailayen dinisehahu nu guiya. Fan dispensa para un` madispensa. Tinagu` i Saina este ti tinago`hu!<\/p>\n<p><strong>Ekun Tano`hu<\/strong><br \/>\nGi chagu` na eku hu huhu\u00f1gog kantan Hawaiian \u201cIsle of Golden Dreams\u201d, unu gi mas afamau na sunidun iya Aloha State. Ileleg\u00f1a patte na hu hu\u00f1gog ekun bos tano`-hu, kulan ha a`aga\u00f1gyu`, i gatbu na tano`, tai atparehu na islan oru gi guinefihu. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Man-estaba `nos kuantos man-edukau na famaguon-ta gi lamasa sige man-adi\u00f1gan pot sustansian kredebilidat (credibility). Namagof&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[12187,17702,17703,17704],"class_list":["post-256982","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-aloha-state","tag-america-covenant","tag-attikulu-dose","tag-ekun-tano"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/256982","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=256982"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/256982\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=256982"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=256982"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=256982"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}