{"id":259774,"date":"2017-09-07T06:00:16","date_gmt":"2017-09-06T20:00:16","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=259774"},"modified":"2017-09-07T06:00:16","modified_gmt":"2017-09-06T20:00:16","slug":"silensiu-na-suenu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/silensiu-na-suenu\/","title":{"rendered":"Silensiu na suenu"},"content":{"rendered":"<p>Guaha `nai hu hu\u00f1gog eku na suenu. Un` se\u00f1at na guaha bisita gi oriya `sino asuntu mamamaila`. Mampos nachatsaga pot ti otdinariu na yina`u. Gi tatte\u00f1a ho\u00f1ga mensahe ni debi ta atetuye haf` signifikasio\u00f1a.<\/p>\n<p>Kau guaha mamamaila` gera, pagyu, linau pat dilibiu? I para ta komprende haf` gaige gi tatten este na se\u00f1at mauleg fan manayuyot ya tafan ma-esgaihon katma gi hinasso-ta. Mas propiu finaisen inatahan finattun ira.<\/p>\n<p><strong>Silensiu:<\/strong> I kinalamten iya Japon ha chenchulu parehu bisnis yan industria siha guine gi haf` ha adelalanta gi lugat\u00f1a mismu. Silensiu sige ha hatsa industrian casino, areglu ni mafanana`an \u201crural resort\u201d fina` hotel para i man-riku yan otdin gi tautau\u00f1a na u fan bakasion halum Japon. Guaha 74 pot sientu umoppi ayu na sineyu`.<\/p>\n<p>Gi halum este na rimulinu, manu patten iya Marianas? Kau asuntu este gi man-ma`gas i tanu`? Gof atan sa` kumeke atrasau pinetsigen disision pot haf` mamamaila` yan dichu satbasion para i linahyan. Ha`ilas para u palo`pu` hit dispues!<\/p>\n<p><strong>Kinalamten:<\/strong> Desde mediu sisienta na sakan ha ayuda hit Japon gi inestablesen industrian turista yan otru siha bisnis guine. Mababa manadan appottunidat entalu` fi\u00f1kas, fondun bisnis yan cho`chu` siha.<\/p>\n<p>Homlu` ekonomia-ta `nai sosopbla fondu piot gi mediu ochenta siha na sakan. Kontodu Congresson iya America ta infotma na una` para todu ayudun salape` sa` sosopbla finatinas i tanu` para u kubre todu nesessidat-ta.<\/p>\n<p>Dispues gumuaha finatsu ni ti komprendiyun `nai ha lagnosgue` Japones ginen iya Marianas. Kase $12 Biyon na fondu ha chule` huyu\u00f1g. Esta pa`gu tita bibira tatte ayu na fi\u00f1kas. Guaha mohon kampu para ta rikohe tatte haf` halagnos iya Japon?<\/p>\n<p><strong>Dilubiu:<\/strong> Yangin siudan Houston mamag\u00f1u` gi halum dilubiu haf` mohon ya mamatmos Marianas gi halum fache` dibi gi ti apmam yan pa`gu? Guaha maseha kadu` planu para `an masusedi este? Repara sa` esta sige halum este na dilubiu!<\/p>\n<p><strong>Tradision:<\/strong> Dichu na asuntu inadi\u00f1gan kuttura yan tradision natibu pa`gu na mes. Mauleg ta atan sattun haf` siha na kuttura-ta muna` likidu tautau-ta guine siha na petlas. Estague` na pisu umesgagaihon adelantun linala` tautau-ta desde antigu na tiempu.<\/p>\n<p>Respetu, gineftau ayudu, yan yine`ase` haligen natibu ni sumustene kinalamte\u00f1a gi halum todu mattiru yan chinatsaga. Desde tinanum gualu` esta peskan tasi man-a`ayuda todu gi mantension familia. Hihot na relasion ha simientu este na sensia gi entalu` todu.<\/p>\n<p>Lamayot patte gi kinalamten natibu gaige tutuho\u00f1a gi kutturan relihion katolisismu. Finana`guen relihion umetablese sensian amtau na justisia. <\/p>\n<p>Pot ihemplo, tres eskaleran Chamorro guaha gi antigu na komunida: Matua, Acha`ot yan Manacha\u00f1g. I Matua ha` gai tanu`. Tai tanu` i otru klasen Chamorro. Matulaika este ni Espa\u00f1ot `nai ha sedi na todu u fan gai tanu`.<\/p>\n<p>Maseha dos na kuttura guaha guine, un` puntu `nai umaya kustumbre todu atmos banda: sensian ina`ayuda piot gi oran nesessidat gotpe `sino chinatsaga. Geftau i natibu man-na`e ginen i koraso\u00f1a piot gi namase` na prohimu\u00f1a. Este na gineftau otdinariu yan motmut gi halum tautau isla siha.<\/p>\n<p>Esta pa`gu metgot yan fitme gi he\u00f1iun natibu i sensian yine`ase`. Estague` na kustumbreta muna` fan tatautau hit guine siha na petlas. Maseha kuantu chinatsaga-ta gigon mattu oran gineftau yan yine`ase listu hit fumatta sinseru na modun ayudu. Hu chage gineftau otru piot guihe siha na tiempu `nai solu \u201ctaya`\u201d guinahan mame. Mit grasias gi Saina pot ayu siha na bendision.<\/p>\n<p>Mafa\u00f1agu-yu` popble ya esta pa`gu mamatmos-yu` gi halum este na sisonyan. Lau ni una bes `nai hu \u00f1ega un` kilisyanu ni ayudu-hu. Ayudu todu klasen modu guaha. Todu pot todu mina` man-apinitiye i natibu gi kareran niha desde antes. Fitme na pogse` tautau isla!<\/p>\n<p><strong>Traision:<\/strong> Esta para 40 a\u00f1os desde ke ta gobietnan maisa hit. Kau guaha mas fitme na adelantu gi kualidat linala` tautau-ta siha? Hagu solu espehos gi este na kuestion. Atan monedan i familia yan un` ebalua yan pesa kabales i asuntu.<\/p>\n<p>Mantinane` man-sabiun hegsu` I Deni` ni betsan niha na man-malefa ni tautau gi se\u00f1gso\u00f1g siha. Bendidu onrun niha gi bisnis ni lumolotge betsan niha. Debi este na kombalache umatulaika pot para tachule` tatte disposision futtunan natibu!<\/p>\n<p>Dispues, atan kau magahet na fitme kualifikasion niha gi puestu ni mangaige parehu ha` i manma-apunta yan manma-elihe. Guadog papa` haf` gaige gi tinatten niha sa` siempre un` soda` na pot koneksion politika ti pot kualifikasion. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Guaha `nai hu hu\u00f1gog eku na suenu. Un` se\u00f1at na guaha bisita gi oriya `sino&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[18213,18214,18215,18216],"class_list":["post-259774","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-dilubiu-yangin","tag-kinalamten-desde","tag-tradision-dichu","tag-traision-esta"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/259774","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=259774"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/259774\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=259774"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=259774"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=259774"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}