{"id":260137,"date":"2017-09-13T06:00:58","date_gmt":"2017-09-12T20:00:58","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=260137"},"modified":"2017-09-13T06:00:58","modified_gmt":"2017-09-12T20:00:58","slug":"estoriata-ni-natibu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/estoriata-ni-natibu\/","title":{"rendered":"Estoriata Ni Natibu"},"content":{"rendered":"<p>Si Professora Laura M. Torres Souder ha soyu` pattisipasion tautau-ta gi matuge` estorian iya Marianas. Propiu na sineyu` pot rason na debi ta tutuhun pumulan yan kumorihe mantuge` siha pot hita mismu.<\/p>\n<p>Apmam de ta aksepta sin kuestion haf` tinige` niha pot tano`ta achog lache siha na infotmasion. Propiu i tiempu na tafa\u00f1aunau pot proteksion haf` iyota. Debi i infotmasion piot gi bandan kuttura faktu yan dinanche!<\/p>\n<p>Dispues, tat nasion ni humatme iya Marianas ti kume destrosia li\u00f1guahita yan modun linala`ta. Nahu\u00f1g na insuttu kontra i natibu!<\/p>\n<p>Debi tafan matat\u00f1ga yan manatma haf` propiu yan dinanche gi todu matuge` pot natibu. Propiu sa` tat mas kapas gi bandan kuttura yan tradision ke mismu tautau este siha na petlas. <\/p>\n<p>Ni kuantu na mauleg intension, ni \u00f1gai`an `nai u danche haf` gaige gi matata gi bandan kinemprende haf` iyota. Pues atan sa` ni unabes `nai mafaisen i natibu haf` hinasso\u00f1a yan sentimento\u00f1a.<\/p>\n<p>Mu\u00f1ga na un` bulacheru na marinerun Magellan para u fatta na kesnuda i natibu. Na ti guaha palabra tat kumu \u201cmagagu\u201d gi finu` Chamorro? Si\u00f1a usun sadi` lau ti kesnudu!<\/p>\n<p>Gi karera kulan siha fumotma haf` kuttura yan tradision tanu`. No se\u00f1or! Gaige i dos asuntu mau`udai kabales gi tinatten rasan indihinau. Para un` komprende i asuntu debi ha` un` tautau isla! Si Yuus Maase` Professora Souder nui amtau na sineyu` pattisipasion pot haf` inyun natibu!<\/p>\n<p><strong>Antigu:<\/strong> I maguadog makina dispues masomug te`la\u00f1g antigu na ma\u00f1aita gi halum kahita yan aplacha` na sagan katga da\u00f1kulu na disrespetu gi ti man-achaiguata. Este na he\u00f1u sumen na`dimalas gi kareran mahatsan fasilidat casino. Hombre ke unu dos biahe ta bota \u201cno\u201d, un` sentimentu ni ti marespeta ni man-sabiun hegsu` I Deni`.<\/p>\n<p>Ti komprendiyun hinassun man-sabiun la\u00f1ga` ni kumonduse halum un` operasion bisnis ni para u destrosia petmanente kinalamten familia siha guine. Afa\u00f1elus, asegurau yan anaku` dadalag este na destrosiu ni inakompapa\u00f1a usun amot binenu. Na ti magahet na megai esta na familia man-dinestrosia ni huegun poker? Ma\u00f1gge konsensian miyu guine na asuntun linahyan?<\/p>\n<p><strong>Destrosiu:<\/strong> Gi 1974, huli`e sais na bus ni manginen Las Vegas mana` fanunog pasaheru siha giya Los Angeles. Tat ti matacho\u00f1g gi kantun chalan sa` ha lachai umapostan \u00f1aihon kontodu kareta yan gima` familia gi huegon casino giya Vegas. <\/p>\n<p>Ayu `nai huli`e matan pasaheru hokog esperansa gi ha`anen niha gi hilu` didog na sinetsut lau atrasau. Man-namase` sa` ni sientemus taya` sopbla.<\/p>\n<p>Asuntun bisiu (addiction) gi maseha hafa makat ta komprende estake gatdun hau gi halum mutu\u00f1g na fache` sisonyan diskuidu. Poreso na mauleg\u00f1a un` chagu`e ke un` batbaruye destrosiu na bisiu. Cha`mu chachansa ha`anen familia-mu.<\/p>\n<p><strong>Dina\u00f1a`:<\/strong> Dimas de kada isla u petsige kanta\u00f1a, mas kase propiu yangin tana setbe talento-ta tumuge` sunidun dina\u00f1a natibu, punta pot punta. Mauleg uma-emfesisa pot tano`ta yan tautau-ta `nai manda\u00f1a todu kumu unu! <\/p>\n<p>I Hawaiian gai kanta \u201cHawaii\/Aloha\u201d ni makakanta gi todu okasion maseha manu gi inetnon tautau niha. Sumen bonitu na sunidu kontodu i palabra siha. Magahet na esta na`fugu `an un` eku\u00f1gog famaguon eskuela siha makanta bonitu pot tanu` niha.<\/p>\n<p>Haf` impottansia\u00f1a i kanta ni dinanche? Ha sedi natibu duma\u00f1a gi hilu` hinimiddi `nai man-agu`ot kanai unu yan otru. Estague` mina mauleg tana setbe talento-ta kumetuge` un` kanta pot tano`ta yan tautau-ta.<\/p>\n<p><strong>Kuttura:<\/strong> Pa`gu na mes mase\u00f1ala kumu tiempun ma-abiban kuttura yan tradision natibu guine sihe na petlas. Asuntu na makat un` pega gi papet `sino mamueba para otru lugat sa` ti buttu soluke espiritun linala`.<\/p>\n<p>Yangin para un` fatinase planu, haf` ennau na planu yan kau magahet na satbasion gi manala`la` kuttura? Kau gai tinatte hau fotmat yan fitme na estudiu yan ekspirensia pot kuttura yan tradision komunidat isla? Sin ansianu yan fitme na kinimite pues puru fabulas de chispas huntan pot asuntun indihinau.<\/p>\n<p>Para ta pesa kinemprenden miyu pot kuttura: haf` signifikasio\u00f1a lemlem tautau (minachum atdau) fuera de mali\u00f1gu gi sanlagu? Haf` na usu i pigua`, pupulu, afog yan amaska? Haf` na difirensia nina`en minagof yan ika? Fuera de respetu haf` un` kustumbre ni gaige gi todu atmos kuttura guine ni umesgaihon amtau na amesta?<\/p>\n<p><strong>Lastromu:<\/strong> `Nai malofan i de\u00f1gde\u00f1g gi hatdin ha pega gi santatte lastro\u00f1a. Anog manu `nai malofan yan malag manu. Kulan parehu este yan `nai ta chachalane i manatatte para u asegurau hinanau niha. <\/p>\n<p>Si\u00f1a lokue` ta polu kumu rekueddu para i famaguon-ta i lastro-ta. Haf` pinegamu na ma`ug para i famaguon-mu siha? Un` asuntu ni mauleg in` atan asolas pot i manatatte na famaguon-ta. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Si Professora Laura M. Torres Souder ha soyu` pattisipasion tautau-ta gi matuge` estorian iya Marianas&#8230;.<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[256,18286,18287,18288],"class_list":["post-260137","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-casino","tag-destrosiu-gi","tag-hawaii-aloha","tag-kuttura-pa"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/260137","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=260137"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/260137\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=260137"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=260137"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=260137"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}