{"id":260678,"date":"2017-09-20T06:00:52","date_gmt":"2017-09-19T20:00:52","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=260678"},"modified":"2017-09-20T06:00:52","modified_gmt":"2017-09-19T20:00:52","slug":"kapitan-hinemlu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/kapitan-hinemlu\/","title":{"rendered":"Kapitan Hinemlu`"},"content":{"rendered":"<p>Kada unu guiya solu kapitan hinemlo`\u00f1a. Haf` disposision-mu hagu mismu para un` gosa `sino padesi. Gi diariu yan sattun na inadahe libianu ha`ani-mu katkuet ora.<\/p>\n<p>Komprendiyun na megai besis na tita adahe bisiun paladat-ta. Ta sumuke pachot-ta mas ke regulat na kantidan ne\u00f1kanu`. `An taya` homlu` na eksisiu un` chochogue pues umadulalag hamyu yan sinturamu.<\/p>\n<p>Chadeg nina`ye hau daibites yan chenot korason. Gigon inadite hau sumen makat para un` bira tatte i rilos soluke fotmat un` petsige diariu na eksisiu sinparat. Mauleg\u00f1a inadahe taftaf ke `nai esta ni para un` gotde sapatosmu makat.<\/p>\n<p>Pot para unna` gai grasia eksisiu, kone` i tropa ya in` fan hamyu manmamokat pot para in` estira i gigat gagu`. Siempre i famaguon makomprende impottansian eksisiu.<\/p>\n<p><strong>Kobransa:<\/strong> Motmut inadahe gi sasa\u00f1gan niha kontodu kobransan dibi. Ti direktamente makopbla i gai kuenta. Mana` esgin petsonat na chinatsaga tat kumu \u201cAi, gai problema i lahihu man-apase atkilon guma` giya California\u201d. Hagu ni man-didibi debi un` chahlau ensegidas ayu na mensahe. Gigon ha kaikaigue` humanau debi un` nana`lu kuentamu gi hilu` agradesimientu yan dispensasion.<\/p>\n<p><strong>Mamaisen\u2026:<\/strong> Hu hu\u00f1gog inali`e mamaisen saina ni gai ginatdun. Gi uttimu palabra ileg\u00f1a i uma-adi\u00f1gan, \u201cParehu dinisehan todu atmos banda para ta pega i dos patgon gi sagan niha. Maila` echa motmut bendision ya u tutuhun familian niha mismu\u201d. Un` da\u00f1kulu na pagpag kanai yan lagu` minagof! <\/p>\n<p><strong>Dopblada:<\/strong> Huna` sesetbi \u201cminachum atdau\u201d kuentan ekspressiu pot finatai. Mas suabe usun palabra lau komprendiyun sustansia\u00f1a segun gi dopblamu. `Nai matai un` amiguhu hu despide kumu hinanau minachum atdau. Gi puntan tanu` siempre u matagam ni man-a\u00f1ghet gi gua`ot i la\u00f1get ya umakonduse para iya paraisu. <\/p>\n<p><strong>Puti:<\/strong> Sige i dos amigu umetupag gi hiyu\u00f1g iya Garapan gi kantun rubentason. Tumalag hilu` i unu ya ileg\u00f1a, \u201cPare, puti popble lau puti\u00f1a mudoru!\u201d Dios mihu na grasia. Era, mali`e probleman `an acha mudoru siha. Ni peska taya`! <\/p>\n<p><strong>Haga`:<\/strong> Guaha-yu` suma\u00f1gane na i Karolinas ti indihinau giya Marianas. Magofyu` sa` gai haga`yu` dididi ya ayu ha` na patte ti pinalala`e matdision Islas De Las Ladrones! Dios tiampare! Achog ti bai gai haga` rasan saki! <\/p>\n<p><strong>Kanastra:<\/strong> I usun mama` (pugua`, pupulu, afog yan amaska) ti pot para un` mana` agaga` pachot-mu `sino labios-mu. Gaige este na attikulu siha gi halum kanastra.<\/p>\n<p>`Nai mattu hau manbisita mana`e hau ni kanastra para un` ami hau. I mama` siempre un` nina` bulachun \u00f1aihon ya nina`e hau sensian batbaru suma\u00f1gan haf` te\u00f1ga finato-mu. Estague` usu\u00f1a antes i mama` gi halum kanastra.<\/p>\n<p><strong>Nina`e:<\/strong> Dos klasen nina`en chenchule` guaha gi kustumbreta: regalu yan ika. I mefe`na mediu pot minagof pot komplia\u00f1os `sino bautismu yan fanda\u00f1go. I ika nina`en oran chinatsaga tat kumu finatai. Este i segundu i matutuge papa` ni familia pot para umana na`lu `an gai chinatsaga i man-na`e. Estague` unu gi fitme na pogse` natibu.<\/p>\n<p><strong>Indihinau:<\/strong> Sige madibina asuntu siha ni para u fan madiskute gi konfirensian man-indihinau `sino natibu. Puede fotmat makonsidera haf` ennau siha na attikulu pot no tafan da\u00f1a yan manadan mansa\u00f1gan ni mangueku! Gi finu` i kuentus \u201cDispues de todu i  hapbla megai\u00f1a hapbla ke sustansia\u201d.<\/p>\n<p><strong>Espiritu:<\/strong> Guaha siha lugat guine gi tano`ta ni debi un` motmut respetu pot lugat espiritun ma\u00f1aina-ta desde anitgu na tiempu. Iya Puntan Muchot un` lugat `nai siempre bai tekun mangagau dispensu pot hagas se\u00f1gso\u00f1g peskadot antigu. <\/p>\n<p>Kontodu Chalan Galaide` papa` esta iya Chalan Reda mangai chalan i espiritun ma\u00f1aina-ta ni debi un` adahe gi hilu` sinsiyu na respetu. Guaha siha fina` kantun tasi na mauleg\u00f1a lokue` un` suhaye gi lemlem tautau. Gigon un` disatentuye siempre un` mana` hineddan sin presisu.<\/p>\n<p><strong>E`salau:<\/strong> Tinatiye `nai ha kachet siha i professot karisu finabrikan kantan e`salau (chant). Kontodu pale` totut sige umesalau tinayuyot ni tatnai hu hu\u00f1gog antes. Duru i amiguhu Magoo chaka chaleg\u00f1a `nai ha hu\u00f1gog tinayuyot e`salau gi Chamoru. Ileg\u00f1a, \u201cAmanu este mage a`sake este guatu a`klasen kanta?\u201d<\/p>\n<p>Yangin un` komprende sustansian apusientu gi guma` familia pues libianu un` konfitma na desde antigu na tiempu taya` tinayuyot e`salau. Sagradu na lugat i apusientun familia. Pues i dos umasagua solu si\u00f1a humalum guennau na kuattu. Pues manu na kampu `nai para un` tutuhun tinayuyot e`salau? Dispues hagas tai relihion i natibu esta i finattun Espa\u00f1ot.<\/p>\n<p><strong>Peska:<\/strong> Maestron peska gi alacha siha na tiempu gigon makone` primet guihan ma-aka` ya mayotten \u00f1aihon. Ala kuenta ginagau dispensu yan suette gi biahen niha. Kontodu halum tasi da\u00f1kulu na respetu para i man-mofona.  <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kada unu guiya solu kapitan hinemlo`\u00f1a. Haf` disposision-mu hagu mismu para un` gosa `sino padesi&#8230;.<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[18374,18375,18376,18377],"class_list":["post-260678","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-haga-guaha-yu","tag-kobransa-motmut","tag-mamaisen-hu","tag-puti-sige"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/260678","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=260678"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/260678\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=260678"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=260678"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=260678"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}