{"id":261688,"date":"2017-10-05T06:00:12","date_gmt":"2017-10-04T20:00:12","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=261688"},"modified":"2017-10-05T06:00:12","modified_gmt":"2017-10-04T20:00:12","slug":"kualidat-linala-natibu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/kualidat-linala-natibu\/","title":{"rendered":"Kualidat Linala` Natibu"},"content":{"rendered":"<p>Mafama ma-umentan bisnis guine ginen casino, segun i administrasion. Buenu! I kuestion: kau i adelantu mattu papa` gi pottanmonedan familia gi hechuran subida? <\/p>\n<p>`An seru, pues puru i malainfotmasion machalapun gi supin tasi. Taigue gi monedan familia! Hagu mismu testigu nu este na malainfotmasion!<\/p>\n<p>I midision adelantu ma-espehus gi hilu` `nos kuantus asuntu tat kumu sueddu, edukasion yan idat linala` tautau. Este na attikulu siha `nai si\u00f1a un` tutuhun umina asuntun kualidat linala` linahyan.<\/p>\n<p>`An tana setbe sueddu, haf` estau mas ke 14,000 na empleau ni gumagana sueddun popble yan menos (federal definition of poverty income level and below)? Kau sufisiente $.55 na subida gi sakan para monedan nesessidat familia? Sin disiente na subida pues malag manu i mapublika na adelantun ekonomia?<\/p>\n<p>Gi sige tume`ug na maribahan kontribusion aduana (tax) haf` mohon futturon tautau-ta siha gi halum kuattru a\u00f1os na tiempu? Fitme na pisu `nai tumotohge ekonomian Marianas pa`gu? Na ti hilu` un` sahyan (paska yan potlilu na ekonomian turista) `nai mau`udai? <\/p>\n<p>`An mapua este na ekonomia haf` otru `nai si\u00f1a ta katsu hit? Te`ug na asuntu siha gi oriya ni libianu hana` fan kuttosiha hit gi hechuran ha`ilas! Haf` para in` sa\u00f1gane manhoben siha na famaguonta?<\/p>\n<p>Pues i adelantu ni ta huhu\u00f1gog ti mattu papa` gi monedan familia. Ni i mismu fumafama na guaha adelantu ti si\u00f1a ha pula` fino`\u00f1a. Naturatmente sa` megai mampos kuestion yan binibu ginen i publiku ni kumestiotiona malag manu i adelantu. Pot fabot kemprende na i publiku ha sen tu\u00f1gu` asunto\u00f1a.<\/p>\n<p><strong>Sopblante:<\/strong> Man-batbaru ma\u00f1guentos i mansabiun hegsu` I Deni` pot sopblanten fondun publiku. Esta hu sasada` i palabra kau nuebu definisio\u00f1a. Na ti sopblante kumeke ileg\u00f1a tai dibi esta iya Marianas? <\/p>\n<p>Na ti kantida na hagas yan nuebu na dibi ti manma-apapase? Haf` na maletke mana`e PSS fondo\u00f1a lau mandatun konstitusion? Kuantu mase\u00f1ala para CHC? Esta i hospitat kulan depattamentun manreferin mala\u00f1gu para hospitat sanhiyu\u00f1g. Ti isau manehante soluke` mansabiun I Deni` sa` tatnai mafondu suffisiente para u prebeniye prontu yan kabales na setbisiun hinemlu`.<\/p>\n<p><strong>Hospitat:<\/strong> Man-diskuidau hit ni uniku fasilidat hinemlu` guine. Entre makomprende ni mansabiu haf` i problema ya ma-upus `sino mayotten \u00f1aihon gi un` banda esta i biradan i batku ginen sankattan na islas siha. Dios mihu!<\/p>\n<p>Gi uttimu biahe `nai hu fatoigue Emergency Room suette-yu` gi lottery ya mana`eyu` dos sabanas. Sige hu adi\u00f1gane infetmera haf` otru probleman hospitat. Ileg\u00f1a i prohima megai\u00f1a ke todu i chenot-hu. Todas!<\/p>\n<p>Komprendiyun na ha nesessita i CHC kantidan fondu para u hatsa eskaleran setbisiun hinemlu`. Ya mohon guaha inestudia haf` chachala\u00f1a este kase libianu ta satba este na chinatsaga pot hinemlu` tautau-ta. Haf` mohon?<\/p>\n<p><strong>Pettinente:<\/strong> Dispues de botasion sige mabohau binibu pot chatche`chu` mansabiun hegsu` I Deni`. Manmalefa i botadot na lamayot patte gi este na chinatsaga gaige giya siha mismu. <\/p>\n<p>Kumeke ileghu na siha umelihe i mismu tropa. Debi ta rinueba dinisehan fotmat na areglu ya ta tutuhun bumota i mangai kualifikasion chumo`gue chechu` linahyan. Ke de parentela, na diberas na biahe puntan lapesmu!<\/p>\n<p><strong>Inadahe:<\/strong> Asuntun ekonomia mi-sustansia ya ha nesessita suanu na kabisiyu ni ma-estudia mamatinas planu. Poresu na ti si\u00f1a na para uma-apotsu` futtunan i publiku. Kabales na estudiu yan inanalisa presisu gi este na asuntun linahyan.<\/p>\n<p>Na chatsaga i kulan mapega ina\u00f1goghun niha gi haf` masusesede pa`gu. Gigon kalamten Japon industria\u00f1a casino ya ma\u00f1aga tautau\u00f1a gi tanu` niha, magpu` i industrian turista guine. Gigon umaguaguat North Korea, umasablasus yan America `nai hinichum bisita siha ginen iya China. Manu` guine ti makomprende ni mansabiun I Deni`?<\/p>\n<p><strong>Suanu:<\/strong> Sessu un` tiempu umadi\u00f1gan-yu` yan si biuhu yan otru siha man-amko`ta gi fina` inetnon. Man-suanu man-adi\u00f1gan. I totnun amtau na konbetsasion yan dopbladan palabra `nai klaru anog kumu bos fitme na mankabesiyun i se\u00f1gso\u00f1g. <\/p>\n<p>Hu sen agradese seriosu na finu` niha kontodu grasiosu na konbetsa. Lastima sa` kulan hinanau atdau ni machum dispues gi sanlagu. Este na pa\u00f1gpa\u00f1g napu esta puru eku gi sanlagu.<\/p>\n<p><strong>Silensiu:<\/strong> Ti ayu huna` presisu i huhu\u00f1gog. Ayu mas yumama attensionhu i ti huhu\u00f1gog na finu` tautau-ta. Piot ya enteru oriyahu katma. Debi bai fanayuyot para u katma hinasoghu na taya` ira para u finatoigue hit.<\/p>\n<p>Desde alacha, kada ratu silensiu `nai ni hagun tro\u00f1ku gi oriya kalamten. Kau pot malofan trosun mapagahes ni dispues mama` pagyu gi chagu`? Puede tiha aminasa hit un` da\u00f1kulun pagpag botkan `sino linau. <\/p>\n<p>I da\u00f1kulu na pagpag botkan miyas pot miyas ha destrosia taimanu masusede giya Indonesia. I dos linau giya Mexico megai ha destrosia guma` kontodu ha`anen tautau.  <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Mafama ma-umentan bisnis guine ginen casino, segun i administrasion. Buenu! I kuestion: kau i adelantu&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[256,91,18566,18567],"class_list":["post-261688","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-casino","tag-chc","tag-hospitat-man-diskuidau","tag-sopblante-man-batbaru"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/261688","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=261688"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/261688\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=261688"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=261688"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=261688"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}