{"id":263493,"date":"2017-11-01T06:00:19","date_gmt":"2017-10-31T20:00:19","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=263493"},"modified":"2017-11-01T06:00:19","modified_gmt":"2017-10-31T20:00:19","slug":"burukan-hegsu-deni","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/burukan-hegsu-deni\/","title":{"rendered":"Burukan Hegsu` I Deni`"},"content":{"rendered":"<p>Diariu, oppan burukan hegsu` I Deni` piot chaleg tuyan pot mahatsa sueddun niha 80 pot sientu. Mayotte si\u00f1ku pot sientu guatu gi empleau sibit para tane`. Che`chu` gulosu!<\/p>\n<p>Tinatiye este ni mahatsan apas hospitat mas ke 50 pot sientu. Lastima i si\u00f1ku pot sientu na puge. Man-mahogse dopble familian empleau siha mas te`ug na sapet!<\/p>\n<p>Debi mohon u fan sattun pumuta` ni espadan konsensian niha entalu` espiritu yan ante haf` propiu para i linahyan. Lau mampos man-diskuidau nu i ha`anen publiku. Guaha lehitimu `sino likidu puntu sineda` miyu na in` la\u00f1gag pumega mas sapet kontra i tautau-ta?<\/p>\n<p><strong>Sinsiyu:<\/strong> Gaige gaseta na i masosogne kumu Acting Gov. as Biktot Hokog ha fitma asuntun bingo. Buenu! Lau hana` chaleg-yu` i para uma-imbelekeruye sinsiyun man-biha! Fa\u00f1getu ya in` setta i man-amku` gi ha sosoda` na ginefsagan niha man-hugandu. Dalai na achog sinsiyun manbiha para in` embelekeruye? <\/p>\n<p><strong>Kutbata:<\/strong> Guaha `nai hu konsidera kau debi tafan kinetbatan Sears Roebuck para tafan ma-atan kumu parehu tautau. Maputa` i komunida entalu riku yan popble`! Dispues, haf` na pagpag butkan `nai kumahulu` apas hospitat. Lau ni unu kumestiona este na asuntu. Na ti sapet mas este para i tautau gi se\u00f1gso\u00f1g? <\/p>\n<p><strong>Mesklau:<\/strong> Eku ginen chagu` hogsu` `nos kuantos biahe hu hu\u00f1gog. Mesklau na mensahe mafattu: magof yan triste. I mefe`na libianu bai` safe gi un` banda. I tatatte gumu`ot attension-hu pot kulan ti chagu` siempre ha palo`pu` hit.<\/p>\n<p>I magof na eku kau guiya i finattun ha`anen gupot siha ni matutuhun desde Thanksgiving Day. Enfin guaha lokue` na hana` fan chatsaga hit piot `nai guaha gi familia madispone antes de ha`anen gupot siha. Makat na pinadesi!<\/p>\n<p>Sessu te\u00f1ga hu akanteha haf` i triste na patte guihe na eku. Hu tatiye tadu\u00f1g gi silensiun pisun konsensiag-hu para bai` ilau haf` mohon guaha. Ti anog lau hu\u00f1gan guaha tasyan oriyan tanu`. Ti klaru pot mampos asgon! Lau mamamaila` ennau na birak triniste!<\/p>\n<p><strong>Offisiu:<\/strong> I guaguat (discipline) offisiun ma\u00f1gge` ya hululu` i para un` soda haf` i faktu piot ya tineteka i linahyan. Sin ditension debi un` prepara sin opi\u00f1ion haf` enfin i faktu gi haf` masusede. Sotta ya i mananaita u dinisidi haf` sessu gaige gi hinasso\u00f1a.<\/p>\n<p>Dispues de faktu na ripot guaha na asuntu un` chule` pot para un` guadog yan estudiaye gi halum katma na attura. Haf` un` lagnos uma`udai gi hilu` faktu. Si\u00f1aha` guaha opi\u00f1ion-mu `nai mas debi un` eksisia menhalom na pisun rason gi presentasion-mu.<\/p>\n<p>Si\u00f1aha` ti umafagcha` hinassota. Gi hilu` ennau, mauleg un` respuesta haf` matuge` kosake u guaha presentasion gi hilu` homlu` na inatu\u00f1gu`. Si\u00f1a ha` offisioghu ma\u00f1gge` lau kontodu guahu hu agradese opi\u00f1ion i tautau-ta siha gi todu asuntun linahyan. Hana`e hit este na attura dumeskute dibuenamente asuntu siha ni debi ta ketu\u00f1gu` kumu membron komunidan iya Marianas.<\/p>\n<p>Atan i asuntu ya un` presenta haf` hinassomu. Mu\u00f1ga makritisisa petsonat i prohimu-mu. Saga ya un` rason gi hilu` faktu yan sa` hafa na difirensiau hinasso-mu.<\/p>\n<p><strong>Finapos:<\/strong> I pa\u00f1gpa\u00f1g napun ha`anita un` klase ennau na disposision ni tatnai matulaika. Parehu yan kinahulu` atdau gi sanhaya ni machum gi sanlagu. Ni un` biahe `nai atlibes fina`pus este na disposision ginen hilu`.<\/p>\n<p>Gi inamko`ta, piot desde idat 70-90, mali\u00f1gu hagas fuetsan kanaita, tinatiye ni kalun tomu, yan appenas ganas gi sentada-ta. Adumididi` ta bira hit tatte gi estau neni. Para mona puru assistimientu. Ni unu u soplu ginen este na pa\u00f1gpa\u00f1g napu!<\/p>\n<p><strong>Peskadot:<\/strong> Hu li`e un` hobensitu yan pachi\u00f1ko gi apaga`n\u00e3 ginen Inai Da\u00f1kulu. Kase ma\u00f1gone` hombre gai sinahguan fina` kostat gi sintura\u00f1a.<\/p>\n<p>Hana` banidosu-yu` i animon ayu na hobensitu. Esta ti u \u00f1ala\u00f1g fina totche sa` si\u00f1a pumeska para i lamasan sena. Hasan tali`e na tiempu umoffisiona peskan tasi. I tini\u00f1gu` ayu na hobensitu siempre ha prekura pumasa guatu gi famaguo\u00f1a.<\/p>\n<p>Este na offisiu yan fangualu`an tradision natibu desde antigu na tiempu. Esta pa`gu benefisiosu na patte gi ha`anita. Chage man-mananum maseha gi tatten `sino oriyan guma desde fina` golai, fruta yan sombra petmanente tat kumu tro\u00f1kun niyog. Bira birada hagu ha` mismu para un` benefisia i sakrifisiomu maseha gi hilu` tane`.<\/p>\n<p><strong>Pot Chaleg:<\/strong> Sige hagahu nieta ha chogue estudiu\u00f1a (homework) gi finu` Chamorro. Guaha siha kuestion ha faisen-yu` pot definasion sentensia desde Chamorro esta`i finu` E\u00f1glish. Hu oppe dibuenamente. Dispues de monhayan ileg\u00f1a, \u201cNa\u00f1ga grandpa ya bai komun\u201d. Era para una setbe i kemun. Ai na chaleg. Lastima i animun mame! <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Diariu, oppan burukan hegsu` I Deni` piot chaleg tuyan pot mahatsa sueddun niha 80 pot&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[18881,18882,18883,18884],"class_list":["post-263493","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-mayotte","tag-mesklau-eku","tag-pot-chaleg-sige","tag-sinsiyu-gaige"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/263493","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=263493"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/263493\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=263493"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=263493"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=263493"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}