{"id":264470,"date":"2017-11-15T06:00:03","date_gmt":"2017-11-14T20:00:03","guid":{"rendered":"http:\/\/www.saipantribune.com\/?p=264470"},"modified":"2017-11-15T06:00:03","modified_gmt":"2017-11-14T20:00:03","slug":"estorian-tautauta","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/estorian-tautauta\/","title":{"rendered":"Estorian tautauta"},"content":{"rendered":"<p>Guaha `nai in` hi\u00f1gog pot \u201cmisteriun tres?\u201d Ha tutuhungue` gi as Yuus Tata, Lahi\u00f1a yan Espiritu Santo. `An matai unu, tinatiye ni dos\u2014tres. Marimatan kampanan Guma` Yuus, tres. Ha`ane: oga`an, taloane yan pupue\u00f1ge, tres. Sinantusan na familia: San Jose, Santa Maria yan Jesus, tres. Lumala` ta`lu si Jesukristo gi mina` tres dias. Misteriun Tres! <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Geftau i natibu gi haf` suette\u00f1a (inana`e `sino \u201csharing\u201d gi finu` E\u00f1glis). Un` pogse` kutturan tanu` ni sumen ma`ug. Estague` na kustumbre muna fitme mas inaglofli`e gi natibu. Ha soyu` ina`ayuda entalu` todu desde mamunu` ga`ga, peska, che`chu` familia yan komunida. Gaige guine i fitme na haligen yan pisun tautau-ta.  <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Dos offisiu sessu anog gi disision i Saina `nai ha ayeg i dose na man-apostoles\u00f1a: peska yan fangualu`an. Tiha ayeg ginen man-riku `sino man-malate` soluke offisiun tanu` yan tasi. Haf` moralidat este na disisio\u00f1a? Na ti pot hinimidi gi che`chu` i Saina?<\/p>\n<p>Atan lokue` sa` i tanu` yan tasi i pisun mantension prebinsion familia. Ha esgaihon halum hinimiddi gi korasonta piot dispues de todu dia gi papa` somnag, hatdin yan tasi. Ha sede lancheru yan peskadot mamatinas planu haf` para u chogue diariu. <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Tanu` natibu ti tulaikayon estoria\u00f1a. Gi hilu este na rekueddun i Saina `nai matutuhun inestablesen familia gi se\u00f1gso\u00f1g siha. Sumaunau otru siha adelantu kontodu kuttura, linala` tradision gualu`, relihion yan li\u00f1guahe.<\/p>\n<p>I inai este na petlas siha `nai man-mafa\u00f1agu hit. Masustene ni ma\u00f1ainata para i manatatte. Estague` mina` chettun fehman sentimentota gi tanu` `nai man-da\u00f1kulu hit gi hechuran guma` familia.<\/p>\n<p> Establesau na lugat-ta.  Diariu tafalague kau finagpu` eskuela, cho`chu`, yan otru siha aktibidat. Si\u00f1a mohon mabenefisia ni man-amko`ta lau magu`ot pot hita ni manatatte. Gaige futtuna-ta gi amtau na sensian niha. <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Oppan kuentos na humalum i atulai gi sagua`. Man-adulalag i tautau para i Chiko man-etupag. Ti huhulat manadan tautau, pisau, kutdet yan haguet gi pantalan.<\/p>\n<p>Guaha ha` lokue` ayu i faye ni mattu sin pisau. Lau ha kikilili` tarun finadeni`. Dispues de umesuette gi todu man-e`etupag, haspog. Ma`pus para iya siha nahu\u00f1g kinano`\u00f1a kelaguen atulai ni kineni` otru. Faye! <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Antes, gigon mahala i chenchulun atulai mabatsala halum gi inai. Dispues man-mapatte i mangaige na tautau-ta kulan kustumbre gi fina` suette. I tetehnan machule` ya mana` fan ma\u00f1age i bisinu. Matulaika este na kustumbre. Pa`gu mapunu pesu yan libra de hemunos de kustumbre. Tinilaika! <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Maplanta kafe yan fina` mames para mirienda gi fina` bela antes de lisayun `las dose . Pa`gu, puru ne\u00f1kanu` regulat man-plantau gi lamasa. Gupot!<\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Repara sa` lamita gi hutnalerus guine gumagana tagpapa` na sueddu (poverty income level and below). Dichu rason na mauleg ta esgaihon planun man-mananum katsun mantension familia.<\/p>\n<p>Mauleg gi entre semana tafan mananum gi oriyan guma` yan gualu` familia. Ta usune tinanum yan pinegsai. Taya` para u benefisia masahalomta solu hita mismu. <\/p>\n<p>Mas lokue` ha sede hihot na relasion yan kada membron familia. Estague` `nai matanum ni ma\u00f1aina sensian yine`ase`, ina`ayuda yan gineftau gi entalu` famaguon niha.  <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>I patgon ni mauleg makreansa\u00f1a gi gima` mauleg lokue` kondukta\u00f1a maseha u falag manu. Gaige halige yan pisun kreansa gi halum guma`. Na setbe fitme na guaguat gi famaguon pot futunan niha.  <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Sige un` amiguhu kumanta pot finapos\u00f1a guine siha na petlas iya Pasifiku. Todu bonitu i sunidu ni ha dopbla. Mattu dispues `nai ileg\u00f1a, \u201cGaige mandeskansa gi papa` pution yan mapagahes iya paraisu i ma\u00f1ainahu\u201d. Na`mahala\u00f1g dopbladan palabra\u00f1a.<\/p>\n<p>Era, apmam na tiempu desde ke ha di\u00f1gu Saipan ya sumaga sanlagu mas ke sisienta a\u00f1os. Tihu tu\u00f1gu` kau ginacha` i prohimu ume`emahla\u00f1g pot klaru na ti u birague` mage dispues de humanau tatte gi familia\u00f1a America.  <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Hu ega` hagas mubi (movie) pot geran dos giya Burma. Manadan sindalun Japones man-magu`ot kumu presuneru estake si\u00f1a manhanau tatte Japon.<\/p>\n<p>Mientras manana\u00f1ga batkun niha, sige ma\u00f1ganta \u201cNo place like home\u201d gi finu` niha. Estague` na kanta machule` ya matugi`e palabras ni mafana`an \u201cTi Gi Un` Palasyun Riku\u201d as Tun Josen Pangelinan.<\/p>\n<p>Esta na`mahala\u00f1g `nai sige sindalu ma\u00f1ganta gi hilu` totnun minahala\u00f1g nui tanu` niha dispues de man-manotisia na mapede Japon gi gera. <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Antes, huli`e tasahos nuebu na pininu` ga`ga ni maha`me pat matala` gi hilu` sin pot presetbasion. Era, hasan guihe na tiempu mangai ice box ya ayu solu manera `nai ti u lastima totchen familia.<\/p>\n<p>`An manalagu, entre matunu, aflitu pat makadun niyog. Esta na`mahala\u00f1g `an sige matunu ni ma\u00f1ge` pau\u00f1a. Ensegidas ha koneyu` tatte gi na`magof na tiempu `nai sessu man-ayudayu` matasahos entre katnen guaka pat babue.  <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Guaha `nai in` hi\u00f1gog pot \u201cmisteriun tres?\u201d Ha tutuhungue` gi as Yuus Tata, Lahi\u00f1a yan&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[19046,16919,3242,5500],"class_list":["post-264470","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-espiritu-santo","tag-guma-yuus","tag-santa-maria","tag-tun-josen-pangelinan"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/264470","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=264470"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/264470\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=264470"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=264470"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=264470"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}