{"id":26688,"date":"2014-02-04T09:45:54","date_gmt":"2014-02-04T01:45:54","guid":{"rendered":"http:\/\/newspaper2.ctsi-logistics.com\/?p=26688"},"modified":"2014-02-04T09:45:54","modified_gmt":"2014-02-04T01:45:54","slug":"ripotkat-kabayeru","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/ripotkat-kabayeru\/","title":{"rendered":"Ripotkat Kabayeru"},"content":{"rendered":"<p>Mattu ta`lu sakan eleksion `nai i botadot para u husga haf` che`chu` kabayerus siha deste mapos na sakan gi Eneru.<\/p>\n<p>Siempre ta baba kada unu paketi\u00f1a para talie` haf` checho\u00f1a yan kau i lai ni un` choneg gai sustansia gi adelanton linala` i tautau siha gi se\u00f1gso\u00f1g.<\/p>\n<p>Estague` na puntu para u dinetetmina lamayot patte futtunamu kumu offisiat publiku. Yangin lamayot gueku kestatmu, pues hagu mismu humuchom pettamu.<\/p>\n<p>Haf` ineppen miyu pot ma-utut 25 pot sientu gi pagamienton man-ritirau? Man-da\u00f1a hamyu muna` kara` i programan man-ritirau; dinanche ennau na cho`chu`?<\/p>\n<p>Haf` na in`sedi ma-implementan Obamacare guine ni humatsa apas insurance hinemlu` 40 pot sientu fuera de kahulu` lokue` apas \u201cdeductibles\u201d (pattemu gi 20 pot sientu) yan amot?<\/p>\n<p>Haf` kabales na satbasion inna` guahaye guaguan apas kandet yan hanom?<\/p>\n<p>Ma-utot apas man-ritirau dispues hinegse ni kumahulu` apas insurance hinelo` yan gaige ha` lokue` guaguan apas kandet gi todu banda. Haf` ineppen miyu kumu satbasion este siha na didog yan miserapble na modun gaston linala` `nai in` pega gi familia siha?<\/p>\n<p>Gi todu atmos banda, administrasion yan lehislatura, ti manlie`yu` da\u00f1kulu ma-mueba para uma`ayuda maribahan gaston linala` guine. Guaha lehitimu motibu para in` justifika este na diskuidu? Sin kabales na inatahan gaston linala`, haf` otru na eskusu guinahan miyu gi halom kestat gangoche?<\/p>\n<p><strong>Che`chu` lancheru<\/strong><\/p>\n<p>Guaha motibu na huna` sesetbe lancheru kulan espehos gi che`chu` linahyan. Unu, ha planeha todu kinalamte\u00f1a deste lugat ni para u gualue` yan haf` na simiya para u tanom. Este na patte gi checho`\u00f1a inembrarasa planu. Ti kinebrutu ha tanom simiyan golai `sino gulusina pat otru siha ni gai tiempu estake para u fan makusecha.<\/p>\n<p>Ayu finenina ha petsige tumanom i gelai ni chadeg makusecha yan fahna gi metkau. Deste siboyas hagon, fioles, biri\u00f1genas, pechai yan fina` Chinese cabbage, mai`es, tumates, abuchuelas, yan sirigiyas.<\/p>\n<p>Ha dimimoria haf` ya\u00f1a i hotel yan bisita\u00f1a yan lokue` i natibu. Estague` `nai ha tutuhon muan` gasgas yan man-aladu. Ha estira i hos hanom ya ha pega gi saga\u00f1a. Ha rikonose abonun kometsiu yan amot pesti siha ni para una setbe. Todu este man-halom gi planu\u00f1a.<\/p>\n<p>Haf` sustansian este na attikulu? Asuntun planu! Sin satton na planu pues sali ke para mali\u00f1gu lamayot patte gi finachucho`mu. Lau `an un` planeha mauleg siempre areglau lokue` finaposmu gi halom fangualu`an. Parehu yan na nesessidat gi che`chu` linahyan.<\/p>\n<p><strong>Metkau para produktun tanu`<\/strong><\/p>\n<p>Guaha ha` na man-ma`gasta man-satton yan metton gi peskadot yan lancheru siha. Guaha ha` lokue` para buchin niha de hemunos kau haf` pinadesen i linahyan. Estague` masusede gi alacha ni mampos sumen na`triste gi dikiki` komunidan iya Marianas. Naho\u00f1g na kastigu kontra i publiku ya ti listuyu` lumie` este marepite.<\/p>\n<p>Rason na hu mente pot dos offisiu sa` klaru na kada basnag i ekonomian i tanu`, ensegidas ta falague offisiun lancheria yan tasi. Ke lau guaha gi alacha siha satton na programa man-malagnos pot este na patte gi ekonomian iya Marianas?<\/p>\n<p>Maila` fan tafan diberas umoppe este na kuestion yan manu `nai gaige kabesan miyu `nai ma\u00f1asaunau hamyu fumana` i kada ratu ta repite na finattun mattiempu! Siempre bai` husga yan kinihutu este na attikulu.<\/p>\n<p>* * *<\/p>\n<p>Ginen gai bisnis i amiguhu mames tuba. Lau deste ke aksidiente empleau\u00f1a, hana` para sa` mampos da\u00f1kulu i obligasion kontra i dididi` na ganansia ni hafatitinas.<\/p>\n<p>Gaige i bahdot tuba gi hilu` tro\u00f1ku. Megai gafo` man-a-akalaye` yan na`gao gi edda`. Mina` yahu tuba sa` mames ya si\u00f1a ti in` he\u00f1gge, tai asukat na gimen. Miyon pot miyon pesus este na industria giya Fililpinas. I tiban mames mafa` pedulas asukat ni mabebende Japon piot gi halom man-daibites siha. Hu\u00f1gan sumen mames lau tai asukat.<\/p>\n<p>Mauleg ta rikonose este na attikulu maseha pot para uson man-daibites guine. Ileghu na yangin ta aligau ayu na fakteria giya Filipinas, si\u00f1a i gobietnon niha man-ayuda gi inestablese produktu siha ginen tuban mames. Animu ya guaha, siempre u halom este na modun fakteria guine.<\/p>\n<p>* * *<\/p>\n<p>Guaha mas ke dos sientos na natibu man-makukula haga` niha (daialasis) tres biahe gi semana pot matai re\u00f1ihion. Un` chetnot na adumididi` sige man-rikohe kulan rimulinon pagyu.<\/p>\n<p>Hu tu\u00f1gu` na chetnot daibites tutuho\u00f1a este na chetnot lau hafa na asuntu gi hinemlu` i mala\u00f1gu pumupunu` re\u00f1iho\u00f1a? Kau inipos bula asukat, asiga, ma`agsum, mantika pat hafague`? Debi u guaha este na estudiu para benefisiun tautau-ta.<\/p>\n<p>* * *<\/p>\n<p><em>John DelRosario Jr. is a former publisher of Saipan Tribune and a former secretary of Department of Public Lands.<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Mattu ta`lu sakan eleksion `nai i botadot para u husga haf` che`chu` kabayerus siha deste&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-26688","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/26688","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=26688"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/26688\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=26688"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=26688"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=26688"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}