{"id":268240,"date":"2018-01-18T06:06:11","date_gmt":"2018-01-17T20:06:11","guid":{"rendered":"https:\/\/www.saipantribune.com\/?p=268240"},"modified":"2018-01-18T06:06:11","modified_gmt":"2018-01-17T20:06:11","slug":"dibaten-direchu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/dibaten-direchu\/","title":{"rendered":"Dibaten Direchu"},"content":{"rendered":"<p>Da\u00f1kulu na mubimientu giya Guahan manala`la` kuttura yan mas impottante, dinisehan eksisiun direchu para u gubietnan maisa siha.<\/p>\n<p>Umatotpe i segundu patte yan posision federat ni ileleg\u00f1a na iyo\u00f1a iya Guahan desde 1898. Kumeke ileg\u00f1a na gaige tautau Guahan gi papa` banderan Amerikanu poresu na i asuntu kanaha` makat makomplase.<\/p>\n<p>Hu\u00f1gan ha sosoyu` i UN na u masede natibu eksisiun ditetminasion futtuna\u00f1a. Lau i asuntu ligat `nai sin konsimientun gobietnun federat siempre este na diniseha gai tiempu estake u guaha inapprueba ginen Washington.<\/p>\n<p>I Organic Act tiha sede Guahan gi katkuet manera pot eksisiun direchun para u gobietnan maisague`. Gaige este na pudet gi disposision i US Congress. Lehitimu na ginagau lau anaku` na karera estake para u guaha suanu na disposision faborapble gi natibu.<\/p>\n<p>Achog iya Puerto Rico esta 72 a\u00f1os desde ke ha plaiteha para u estadu. No siakassu i US Congress piot pa`gu na biahe `nai pinesun ni pagyu. Lau ta da\u00f1a`e ma\u00f1elu fumama kutturan natibu sa estague` `nai gaige pisun sustansian man-Chamorro.<\/p>\n<p><strong>Tinilaika:<\/strong> Hinalum modetnu na teknalaye (technology) ha tulaika modun mamahan nesessidat gi tenda. Tat trastes kumu iphone, ipad, yan laptop manma-usa gi inenkatgan kosas siha \u201conline\u201d. <\/p>\n<p>Pininu` kareran para i tenda. Puru ho\u00f1u` batunes! Ti mabisita i shopping mall yan tendan otru siha trastes. Poreso na guaha 900 tantus na shopping mall giya America para u fan mahuchum na sakan.<\/p>\n<p>Kontodu konsuttasion yan mediku puru ginen trastes modetnu. Unna` hanague notisia pot pinadesisimu. Finaisen hau dispues `nos kuantos kuestion dispues `nai dinispacha hau amot. Ha utut bisitan hospitat yan mediku.<\/p>\n<p>Usun laptop giya Japon yan man-atbansau siha na nasion giya Uropa i estudiante ginen makinan komputa `nai machuchule leksion niha. Esta ti manhahanau para i eskuela. Estague` otru modu ni tinilaika ni modetnu makinan teknalaye. Ayu `nai mabisisita eskuela `an para fina` huegu yan eksisiu.<\/p>\n<p>Este na tinilaika siempr u fattu mage guine. I sisteman edukasion debi u tutuhun umatan este na modun finana`guen leksion gi estudiante-ta siha.<\/p>\n<p><strong>Antigu:<\/strong> Gi mediu sisienta siha na sakan unuyu` gi kehanten para umana` para mahatsan hotel (Continental) gi Puntan Muchot (Micro Beach) `nai gaige pa`gu i Hyatt.<\/p>\n<p>Este na lugat so\u00f1gso\u00f1g peskadot antigu ni mahatsaye fanlihe\u00f1g familia guihe na tiempu. I sustansian aksion mame dignu na presetbasion lugat antigu para i manatatte na famaguon natibu. Peskadot ni monhayan mana` gasgas guihan niha giya Managaha man-halum Puntan Muchot `. Mapatte dispues kineni` niha guihan gi se\u00f1gso\u00f1g.<\/p>\n<p>Magahet na kada mattu-yu` guihe gaige ekun piniten konsensiag-hu pot uttimo\u00f1a mali\u00f1gu un` antigu na lugat peskadot tautau tanu`. Hu\u00f1gan, ma`lag na kandet gi ge`halum, minachum atdau gi lemlem tautau `nai mali\u00f1gu dispues gi puntan tasi gi sanlagu. Parehu na minachum atdau yan `nai masohgue ginen natibu iya Puntan Muchot.<\/p>\n<p>Antes sessu ta gonaf tiau, faya yan manine\u00f1g gi inai mientras tumalalaya si tata. Pa`gu puru kulot amariyu na buttu man-gagalileg gi hilu` unai mientras finagagase la\u00f1an tatautau niha ni rinisaken tasi. Dios mihu na tinilaika desde tiau esta tautau!<\/p>\n<p><strong>Man-\u00f1gi\u00f1ge`:<\/strong> Sumen agradesiyun kustumbreta man-\u00f1gi\u00f1ge` gi ma\u00f1aina-ta siha. Tafana`gue lokue` famaguon-ta nu este na kustumbre.<\/p>\n<p>Tumekun i patgon, ta echa sinsiyu bendision na u felis karera\u00f1a, dispues `nai ta dispacha. Umeyag sattun respetu gi ma\u00f1aina\u00f1a ya esta namagof `nai ta konfitma giya siha i guaguan na bittun bendision saina. Mina` kontentu-yu` sa` tita fan masogne na hita bumende si Jesukristo dispues de chikun pagpag taimanu malabidan Judas!<\/p>\n<p><strong>Li\u00f1guahe:<\/strong> Esta abarambau hinasog-hu `nai huhu\u00f1gog usun E\u00f1glis gi finanaguen finu` Chamorro. Si Pale Eric Forbes ha esplika hafa la\u00f1get `nai ileg\u00f1a \u201csky\u201d. Na ti la\u00f1get heaven, sky i mapagahes? Dispues, haf` na ti inna` setbe Chamorro gi esplikasion sustansian palabra? Na ti hamyu dispues mas muna` bulachu i finu` Chamorro?<\/p>\n<p>Komprendiyon i mubimientun manala`la kutturan natibu. Lau guaha siha man-mafrabrika gi karera. Ni achog ta guadog estorian natibu ti un` soda` tat imbarasus kumu kantan anaku` (chant).<\/p>\n<p>Debi in` komprende na i Chamorro pot kuatro sientos a\u00f1os makepunu` ni Espa\u00f1ot, Haliman, Japones yan pa`gu Amerikanu. Tai kampu kumantan esalau pot kumakahat pot no umapunu`. Haf` mohon?<\/p>\n<p><strong>Inaguaiya:<\/strong> Pot mas ke si\u00f1kuenta a\u00f1os i dos umasagua magualu`e un` da\u00f1kulun lancheria. Ayu na lanchu inyun familia pot mas ke 200 a\u00f1os. Siha uttimu i dos chumahlau ya mananum yan mamogsai pot mantension niha.<\/p>\n<p>Gi halum pastahe gi fina` yanu gi hegsu` sessu i amku` hana` fa\u00f1ochu katdumin binadu fuera de ga`niha guaka. Ha chogue este kase tres biahe gi semana. Dispues ha tulusgue` para i hatdin ha assiste tinanum niha hanum yan abonu.<\/p>\n<p>Fietmenti i dos asagua machogue che`chu` niha diariu. Dispues de sena matacho\u00f1g i dos gi baranda kumonbetsasion \u00f1aihon antes de oran deskansu. Un` dia dimalas gotpe i palao`an. Mampos inestotba i asagua\u00f1a pot mampos hihot i dos gi todu kinalamten niha.<\/p>\n<p>`Nai esta i amku` ti hala\u00f1gag didog mahala\u00f1g ni sinantusan na asagua\u00f1a ha bende enteru i gualu` ya humanau para i siuda. Lau antes de u hanau ha bisita pot uttimu besis i katdumin binadu. Ha togtug un` tatneru, ha chiku ha despidi. Sige ha sausau lago`\u00f1a `nai ha huchum i pettan i lanchu pot uttimu besis. Fiet yan sinsiyu na inaguaiya. <\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p><strong>Lache:<\/strong> Ha fama un` professot karisu na iya Marianas gaige gi papa` \u201cguarded sovereignty\u201d. Malagnos este gi alacha gi Isla 63 radio giya Guahan.<\/p>\n<p>Hu aga\u00f1g halum na taya` konseptun \u201cguarded sovereignty\u201d. I palabra (sovereignty) ha signififika na independente i nasion.  Ti independente iya Marianas sa` gaige gi papa` banderan Estados Unidos De America. Iya America i independente na nasion. Patte Marianas gi papa` gobietnun federat. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Da\u00f1kulu na mubimientu giya Guahan manala`la` kuttura yan mas impottante, dinisehan eksisiun direchu para u&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[19797,19798,818,19799],"class_list":["post-268240","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-antigu-gi","tag-lache-ha","tag-mali","tag-tinilaika-hinalum"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/268240","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=268240"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/268240\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=268240"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=268240"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=268240"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}