{"id":269143,"date":"2018-01-31T06:00:09","date_gmt":"2018-01-30T20:00:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.saipantribune.com\/?p=269143"},"modified":"2018-01-31T06:00:09","modified_gmt":"2018-01-30T20:00:09","slug":"benefisiun-grasia","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/benefisiun-grasia\/","title":{"rendered":"Benefisiun grasia"},"content":{"rendered":"<p>`Nai umasoda`yu` yan un` amku` sessu ha usa ayu na palabra i \u201cgrasia\u201d. Sige hu guadog haf` sustansia\u00f1a segun un` attikulun relihion. Podu\u00f1g gi tres kategoria:  Fuetsan Saina-ta, linala`ta yan satbasion.<\/p>\n<p><strong>I Saina:<\/strong> Diariu, ta benefifisia todu nina` huyo\u00f1g i Saina desde ne\u00f1kanu`, trahe, kareta, yan otru siha bendision nesessidat ni mafattu ginen guiya. Hu\u00f1gan ta fachochuchu`e lau hombre offisiota guiya prumebeniye.<\/p>\n<p><strong>Linala`ta:<\/strong> Gi kareran ha`anita man-mana`e hit offisiota para ta aligau mantension familia. Guaha `nai masuette hit hatsadan sueddu `nai mas hana`e fuetsa i familia mamahan nesessidat\u00f1a. Lokue`, gi otru manera tat kumu peskan tasi mabendise biahita `nai mana` mehna kinine`ta para usuta.<\/p>\n<p><strong>Satbasion:<\/strong> Ta petsige asuntota sinparat. Ti todu tiempu felis pot guaha `nai man-lotgun hit gi hoyun bara\u00f1ka na katasada. Ha sedi hit i Saina tiempu para ta ta`lun rumipasa ya tana` dinanche haf` ta petsisige pot satbasion. Bittun sinetsot yan inasi`i ma\u00f1asaunau guine na ohas ha`anita.<\/p>\n<p><strong>Kuestion:<\/strong> Hu\u00f1gan, ma\u00f1gilisyanu hit. Megai umembrasa katolisismu\u2014relihilion Katoliku. Guaha `nai in` hassu haf` na difirensia relihion yan espirituat? Kau parehu sustansian i dos?<\/p>\n<p>I relihion pot haf` hine\u00f1gemu tat kumu relihion Katoliku. I espirituat gaige este gi haf` relasion-mu yan i Saina diariu. I tatatte siempre sinsiyu na pinetsige umosge tinagu` i Saina. Diariu gasgas na pinetsige yan mangagau asi`i giya guiya pot ti un` has\u00f1gun na linache. Guiya i luserun ha`ani-mu desde oga`an estake machum i atdau gi sanlagu.<\/p>\n<p><strong>Hinimidde:<\/strong> Gigon un` sedi kustumbren champada na un` hinatme, pues lamegai na deniskontentu yan chinatsaga para un` pinalo`pu dispues.<\/p>\n<p>Hafa este na kustumbre? Gaige na todu i tiempu layu` hau pot suetten i otru `nai un` chachanda haf` na guiya ya ti hagu? Aplacha` na korason piot ya sessu unna` pinalo`pu ni manmala`et siha na palabra.<\/p>\n<p>Mauleg\u00f1a un` diseha yan bendise suetten prohimu-mu. Si\u00f1a dispues nina` chage hau ni suette\u00f1a. Na geftau hau mauleg na diniseha gi otru. Ti umah\u00f1au siempre lokue` u fattu suette-mu. Gineftau, pinasensia yan hinimidde!<\/p>\n<p><strong>Minaipe:<\/strong> Hafa kumilulog huyu\u00f1g siempre u fattu tatte. Kulan parehu yan che`chu` tailaye gi otru, siempre hagu gi uttimu pinalo`pu`. Finu ma\u00f1aina minaipen tautau. Makat `an hagu dispues binalutan nu ennau na matdision.<\/p>\n<p>I otru ni mas na`ma\u00f1au i minaipen animas `sino espiritu. Pot fabot mu\u00f1ga machansa sa` fotte\u00f1a ke tinatiyen galagun gera. Desde hinassomu, deskansomu yan ha`animu kada ratu hau ma-estotba estake mangagau hau sinsiyu na petdon.<\/p>\n<p><strong>Guaguat:<\/strong> Huli`e antigu na areglun ma\u00f1aina gi famaguon niha. Magahet na rektu piot gi bandan famaguon famalao`an. Un` primahu mapo\u00f1ga gi bateha yan kusina. Dispues, humalum gi kuatto\u00f1a ya ha kandalu-gue` esta`i sigiente oga`an. Dios mihu!<\/p>\n<p>I pumalu mangai tareha desde munagasgas halum yan hiyu\u00f1g guma, mu\u00f1gayu, mamatinas ne\u00f1kanu`, yan otru siha che`chu` guma`. Naseguru na monhayan haf` tarehamu `sino umatotpe hau yan kuatta pat korehas.<\/p>\n<p>Giya hame, ayu mas taftaf i preparasion amotsan oga`an. Desde `las kuattru sige nina` lagu kosake si\u00f1a in` falague che`chu` tanores gi gima` Yuus. Dispues de misa, in` planta i amotsa. Debi bai`n nagasgas todu antes de oran eskuela. Diariu.<\/p>\n<p><strong>Chaleg:<\/strong> `Nai para umatai un` riku na amku` hana` ma-aga\u00f1g i uniku lahi\u00f1a para u presenta ni todu i guinaha\u00f1a. Malagradesiyu na patgon lau mattu ha bisita si tata\u00f1a gi hospitat.<\/p>\n<p>Kontodu i hospitat inyun i amku` ni mahatsa gi fina` hogsu`. Todu si\u00f1a un` li`e, punta pot punta, papa` esta i tasi. `Nai kume agonias manhalum i mediku siha ya mapulan \u00f1aihon. Muna`lu tatte hinago\u00f1g\u00f1a.<\/p>\n<p>Ha atan i lahi\u00f1a ya ileg\u00f1a: \u201cTodu i un` lili`e entalu` este, katan, luchan yan tatte, kontodu este na hospitat iyoghu para iyomu. Ennau i dies na lepblun ba\u00f1ku kada unu `nos kuantos miyon pesus gaige kumu salape`hu, para salape`mu\u201d.<\/p>\n<p>Bastara ke pitbetsu i paire, hafa` tutuhu lago`\u00f1a lagu` kaiman ya ileg\u00f1a, \u201cYa hafa tatahu si\u00f1a bai choguiye hau antes de un` di\u00f1gu-yu`?\u201d<\/p>\n<p>Ineppe as tata\u00f1a, \u201cNa suha ade\u00f1g-mu gi hos oxygen sa` un` punu`yu`!\u201d De dios!<\/p>\n<p><strong>Tuba:<\/strong> Te\u00f1ga `an hu bisita ma\u00f1ainan mame giya Matansa hu dalalag i amku` para i lancho\u00f1a gi papa` hegsu` Kalabera. Sige man-rempesa gi oriyan tinanum dagu yan nika dispue hana` fa\u00f1ochu i babue. Ma\u00f1gamyu` niyog para i manog. <\/p>\n<p>Humanau dispues ya ha rikohe tuban mames gi `nos kuantos tro\u00f1ku. Ha ponche` yan sitbesa ya ha u\u00f1gag-gue`. Hana`e-yu` gimen-hu para bai chage. Antes de bai`n kaikai` ham para i gima` esta hu tutuhun umaronsada. Tihu tu\u00f1gu` na na`bulachu mames tuba. Ai chaleleg\u00f1a `an matombayu` gi fina` sakate.<\/p>\n<p><strong>Katdu:<\/strong> Pinegsai ga`ga` gi lanchu pat tatten guma` mauleg na mantension gi tiempun eskases. Libianu un` usa para amotsa pat senan familia piot i manog. Dos na poya sopbla paire na katdun manog fresku.<\/p>\n<p>I pinegsai babue lokue` mauleg na totchen familia. Desde flitada, estufau yan katdun to`la\u00f1g ha kubre nesessidat-ta fina` totche. Mangai pinegsai ham antes gi lanchu fuera de tinanum `aggun natibu yan fina` golai. Mauleg na katsu entalu` pinegsai yan tinanum.<\/p>\n<p><strong>Gualu`:<\/strong> Megai gi man-cha-idathu chumage che`chu` gualu`. Makat pot bula usun kodu desde manyabau, mandismonta, manhale`, yan ma\u00f1guha. Mauleg na masahalum para un` yute` antes de oran deskansu. Magahet na kontodu halum te`la\u00f1ghu manyafai gi uttimun ha`ane.<\/p>\n<p>Sumen namagof `an felis tinanum `aggun tat kumu choda, sune, kamute, dagu yan golai siha. Gi mattiempu sumen chadeg i tro\u00f1kun choda podu\u00f1g. Ayu mansuette i tinanum ni mangaige gi papa` odda` tat kumu sune yan kamute. <\/p>\n<p><strong>Hinemlu`:<\/strong> I usun niyog appruebau na mauleg para hinemlu` tautau. Ti parehu mantika\u00f1a yan taiguihe i ga`ga` tat kumu guaka yan babue. Chenot hamalefa (dementia) gi `nai man-amku` hit prinibeni yan otru siha chinatsaga. <\/p>\n<p>Poresu na tafan a`ayuda pumunu` ga`ga` niyog ni humatme hit guine gi alacha. Mientras tantus, nasetbe i niyog gi sentadan familia sa` sumen mauleg para hinemlo`ta. Usun niyog gi guihan, katnen manog, babue yan guaka, paire para i tatautau-ta.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>`Nai umasoda`yu` yan un` amku` sessu ha usa ayu na palabra i \u201cgrasia\u201d. Sige hu&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[19921,19922,19923,499],"class_list":["post-269143","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-fuetsan-saina-ta","tag-kuestion-hu","tag-satbasion-ta","tag-usa-2"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/269143","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=269143"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/269143\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=269143"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=269143"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=269143"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}