{"id":269556,"date":"2018-02-07T06:00:39","date_gmt":"2018-02-06T20:00:39","guid":{"rendered":"https:\/\/www.saipantribune.com\/?p=269556"},"modified":"2018-02-07T06:00:39","modified_gmt":"2018-02-06T20:00:39","slug":"sapet-na-pinadesen-familia","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/sapet-na-pinadesen-familia\/","title":{"rendered":"Sapet Na Pinadesen Familia"},"content":{"rendered":"<p>Sumen da\u00f1kulu na sapet lumulumus manadan familia guine pot tagpapa` suetdu mientras hahatsa suetdun niha i man-sabiun I Deni`1 80 pot sientu.<\/p>\n<p>I ekspresiu gi matan niha anog i mali\u00f1gu na ina\u00f1goghu yan esperansa (hope) gi disposision asuntun linahyan guine. Finaisen abiu ayudu ginen offisiat publiku gi hegsu` I Deni` ni appenas. Lau man-ta\u00f1ga i tropan I Deni` gi dichu finaisen i publiku pot kualidat linala` niha.<\/p>\n<p>Kumu saina, makat giya guahu i pinadesen un` patgon piot `nai mattu gi monedan yan nesessidat familia. Esta hu pokate linala` miserapble gi hinibenhu ya ti listuyu` lumi`e mapadese ni famaguon-ta este na sapet diskuidu!<\/p>\n<p>Gi halum este na mattiru ha hatsa suetdun niha i man-sabiun hegsu` I Deni` ocheta pot sientu, si\u00f1ku pot sientu para empleau sibit, seru para i mangaige gi praibet. Siha mauleg sa` mahatsan maisa suetdun niha mientras man-\u00f1gaha` hit kau umali`e mohon nesesidat-ta lokue`.<\/p>\n<p>Kau man-malefa hamyu ni pinadesen i tautau ni man-u`ugu\u00f1g pot kumahulu` fektus, kandet, apas hospitat yan gaselina? Na ti guiya este siha na padre yan madre de familia i umususune suetdun popble taimanu linagnos federat haf` suetdun popble?<\/p>\n<p>Estague` na aksion miyu muna` fa\u00f1guentus i man-udun i se\u00f1gso\u00f1g siha. Siempre tali`e para manu uttimo\u00f1a hinanau galaide` miyu. Baihu tachu na eleksion umesplika este desde radio, television yan gaseta para umatu\u00f1gu` ni tautau haf` hagas masuspepecha pot betsan miyu!<\/p>\n<p><strong>Sattun Na Dos Pajaru<\/strong><br \/>\nIleg\u00f1a patte gi kanta, \u201cPara i sainamu mu\u00f1ga ingratu\u201d. Magahet, si\u00f1a tita repara na apmam `nai ha mattit siha ma\u00f1aina-ta pot hita. Tat sini\u00f1gun ti ma-estira pot sattun na sensian obligasion, pue\u00f1ge yan ha`ane, timamagtus na attension.<\/p>\n<p>Tita li`e este siha na sakrifisiu pot man-famaguon hit. Otru asunto-ta. Dispues de man-mattu hit gi tareha-ta `nai ta komprerende finapus niha.<\/p>\n<p>Hinanau familia, guaha ha` na patte `nai bara\u00f1ka i katsada. Todu ma\u00f1aunau para uma-ataha maseha haf` na chinatsaga. Mas felis ayu na familia i hihot relasion niha. Ma-usune sakrifisiu pot interes todu.<\/p>\n<p>U fattu ayu na ha`ane `nai kada unu ha establese familia\u00f1a mismu. Ta di\u00f1gu i dos saina gi santatte pot obligasionta. Bes enkuando, ta bisita pot rinikonosen hinemlu` niha. Ta kone` famaguon-ta guatu pot bendision.<\/p>\n<p>Gi karera mas hihot i dos amku` desde primet pusuelun kafe `an oga`an esta i oran sena yan deskansu `an pue\u00f1ge. Hu\u00f1gan, mas dispasiu gi inamku` niha lau motmut suanu yan amtau kinemprenden niha pot linala`. Man-riku akonsehu yan konsuelu.<\/p>\n<p>Un` dia mattu madisponen niha. Hinanau niha kulan dos pajaru ni gumupu hulu` gi la\u00f1get ma-adotnan \u00f1aihon i mapagahes antes de u fali\u00f1gu gi gua`ot iya paraisu. I lagu` pinite muna` fresku i mapagahes gi kareran niha. Hinanau dos pajaru!<\/p>\n<p>\u00d1ahlala\u00f1g: Te\u00f1ga gi chagchag oga`an, hu plantayu` gi baranda `nai hu tucha diariu na nobenahu St. Jude finenina dispues hu taitai i gaseta siha gi Internet (online). <\/p>\n<p>Guaha na attikulu hu matka para bai` guadog mas pot para bai komprende. Offisiun eskrebienten gaseta manaitai, analisa yan ebalua piot i mansustansiau siha na asuntun linahyan diariu.<\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Hu hahassu i benefision leksion gi un` patgon ni dumalalag si tata\u00f1a tumalaya. Achog un` dia ya u gai familia siempre inepog ma\u00f1ule` lokue` talaya\u00f1a para u fan dagau tiau, faya yan manine\u00f1g para totchen familia\u00f1a. Kontentuyu` na esta ti u \u00f1ala\u00f1g! <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Hu dalag un` amiguhu man-aladu gi gualu` niha. Sais mesis dispues, ha kombidayu sumena giya siha `nai ha planta hinegsa` fa`e. Mames na hinegsa` ginen pugas (fa`e) ni siha mismu tumanum. Ai, ayu ha` kinemprendeghu i mafafahan gi tenda na kostat pugas. Dios mihu! <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Sige un` tiahu ha pasensiaye humoka gi chepchup unai amsun. Hu offrese na bai` fahanegue` lada\u00f1kulu na latan tapun gi tenda. Chumaleg. Tres dias dispues ha aga\u00f1g-yu` para bai` chage katdun amsun ni hana`ye mai`es. Tatfoi minan\u00f1ge`\u00f1a esta machum sekoshu! <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Man-hanau hit man-lisayun matai pot parentela `sino mauleg na atu\u00f1gu`. Dispues de felisitasion man-manayuyot hit. `Nai mattu gi litanias, ta o`oppe i tetcha \u201ctayuyute-gue`\u201d lau gi mismu tiempu ta papacha pecho-ta. Yangin i tinayuyot pot i animas, haf` na un` tanchu` mamaisa hau? <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Gi selebrasion eukarista, ha repite si pale` haf` finu` i Saina: \u201cChile` todu hamyu este na pan sa` guiya este i tatautau-hu ni para umana`en \u00f1aihon pot hamyu\u201d. Mauleg. Lau buente pot hinalulula si pale` ileg\u00f1a, \u201c\u2026sa` guiya este i tautau-hu\u2026\u201d Pot fabot debi u guaha inadahe guine na patte!  <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Pumasehu un` familia para Disneyland. `Nai humihot halum, dumespasiu i draiba para unaseguru na ha danche i lugat. Estaba un` da\u00f1kulun tablon ilegna, \u201cDisneyland Left\u201d. Duru i famaguon ma\u00f1gate. Man-mafaisen haf` guaha, ilegniha, \u201cHumanau esta iya Disneyland\u201d. Era, gaige Disneyland gi akague na bandan chalan. A`saina! <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Iya Washington i mas metgot na sentrun gobietnu gi enteru elmundu. Inipus minetgot\u00f1a na kontodu i ruplanu `nai mau`udaiyu` kanaha` ti si\u00f1a tumunog. Mina` taiguine sa` America i mas metgot ekonomia\u00f1a yan atmas\u00f1a gi enteru i tanu`. Hana` banidosuyu` fuetsa\u00f1a yan i respetun nasion siha. Megai lokue` ha ayuyuda piot i man-chachafleg siha ekonomian niha na nasion.<\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Guaha iya China `nai ha embelekeruye inapachan batbas kontra Amerikanu. Makat ha imbeste fotmat pot ha komprende fuetsan otru bandan iya Pasifiku. Ni guahu ti bai imbeste higante piot ya mimimu yan lodu` kodu\u00f1a. Guaha `nai kadu` ha estotba lau kabales ha komprende na makat na kontrariu.<\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Dispues, da\u00f1kulu relasion niha gi bandan ekonomia `nai bidan kaduku para umasakrifisia benefisiun este na puntu ni tineteka tautau niha. Parehu dos nasion mauleg maproduduse ni todu atmos banda mabenefifisia. Poresu na pachan batbas pot makat na kontrariu haf` na fina` gera.<\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Mamega China un` instrumentu gi tadu\u00f1g tasin iya Guahan `nai todu batkun li`uf (nuclear submarine) si\u00f1a hali`e `an humuyu\u00f1g gi puettu. Kontodu ruplanu ni tat tiha gacha` hafatinas ni hapega gi batko\u00f1a da\u00f1kulu.  Dios mihu! <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Sumen da\u00f1kulu na sapet lumulumus manadan familia guine pot tagpapa` suetdu mientras hahatsa suetdun niha&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[9662,818,20007,20008],"class_list":["post-269556","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-iya-washington","tag-mali","tag-mamega-china","tag-saina-chile"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/269556","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=269556"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/269556\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=269556"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=269556"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=269556"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}