{"id":270477,"date":"2018-02-21T06:00:13","date_gmt":"2018-02-20T20:00:13","guid":{"rendered":"https:\/\/www.saipantribune.com\/?p=270477"},"modified":"2018-02-21T06:00:13","modified_gmt":"2018-02-20T20:00:13","slug":"ripot-bloomberg","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/ripot-bloomberg\/","title":{"rendered":"Ripot Bloomberg"},"content":{"rendered":"<p>Malagnos un`ripot ginen gasetan Bloomberg pot relasion Best Sunshine (IPI), i gobietnu yan bisnes ma\u00f1elu\u00f1a.<\/p>\n<p>Hu a`atan na yangin i estoria ma-intended pot destrosiu pues kulan felis ennau na intension. Para i kumomprende yan kalagtus mamaisen propiu kuestion, mas i estoria ha pega dinida ke ineppe.<\/p>\n<p>Disbintaha para i familian i gobietnu pot ti man-mafaisen haf` opinion niha pot sineda` dos gaseteru. Dispues `nai humuyu\u00f1g i prohimu ha diskuenta haf` mangaige gi riport siha. I infotmasion ti kabales tat kumu haye man-apase, haye ma-apase, manu guatu yan kuantu. <\/p>\n<p>I asuntu sentidu pot tineteka reputasion tautau. Poresu na debi mohon u guaha inadahe gi mantuge` na attikulu. I gaseteru ti debi una` saunau haf` si\u00f1iente\u00f1a gi maseha haye na prohimu para umagaseta. Taya masede gaseteru fuera ke faktu na asuntu siha.<\/p>\n<p>Tinilaika: Konbetsasion yan man-amko`ta patte gi kutturan natibu. I suanu yan pasensia na finu` niha sumaga kulan eku gi hinasso-ta. `An man-adi\u00f1gan akonsehu `sino guaguat (discipline) mi-atoridat finu` niha. <\/p>\n<p>Lau mali\u00f1gu este gi lemlem tautau `nai man-hanau i ma\u00f1ainata para i deskanson niha.<\/p>\n<p>Bes enkuando, hu birayu` tatte guihe na tiempu `nai sessu ma\u00f1ainan mame man-da\u00f1a gi hilu` grasiosu na konbetsasion `an talo`anen Dame\u00f1go. Sessu hu eku\u00f1gog finu` biuhu piot gi usun appenas hu hu\u00f1gog na palabra yan dopbladan finu` Chamorro.<\/p>\n<p>Estague` na eskalera `nai anog tinemtum niha. Man-mofona ke hita gi finapos tautau. I dopbladan palabra `nai ma`udai manfitme yan sattun na akonsehu. Motmut kinemprende, pinasensia, hinimiddi yan respetu! Taigue este gi halum nuebu na man-amko` i se\u00f1gso\u00f1g siha.<\/p>\n<p>Estague` na patte gi konbetsasion man-amko`ta i sumen agradesiyun. Tat kustumbren imbidiu ti mana` mansu. Siempre un` soda` manu sagamu dispues de umadi\u00f1gan i amko`mu. Estague` lumasa yan muna` magem todu kustumbren impitu gi maseha haye na hoben.<\/p>\n<p>I mali\u00f1gun lagse` na finu` man-amko`ta appenas ta hu\u00f1gog na tiempu. Megai\u00f1a siempre na masaulag appli\u00f1g na finu` Chamorro. Lastima. Guaha mohon kampu para ta sustene haf` sahyan kuttura-ta? Gaige este gi dos patman kanai-ta. <\/p>\n<p>Kuttura: I kuttura-ta gaige i relihion, li\u00f1guahe, kustumbre, yan ne\u00f1kanu`. Mas ma-adelanta kuttura-ta gi hinalum relihion Katoliku ni inestablesen Espa\u00f1ot mas ke 500 a\u00f1os antes. <\/p>\n<p>Matutuhun tiempun kuaresma (Lent) kumeke ileg\u00f1a tiempun rininueba. Enfin, mauleg yangin tana` guaha rininueban linala` espirituat giya hita. Gaige este gi hinanau familia para i Guma` Yuus `an Dame\u00f1go. Dina\u00f1a` familia ni mabendise dispues.<\/p>\n<p>Fitme na karera ni muna` fitme mas luserun kada unu gi halum bara\u00f1ka na fina` katsada gi linala`ta. Guaha `nai ta totpe chinatsaga. Lau diariu este ta fana poresu na cha`mu sumosot-ta haf` un` petsisige. Mientras mas makat mas na fitme fangu`ot-mu.<\/p>\n<p>Ala kuenta pot adelantun hinanau-ta gi bandan espirituat. Na guaha tiempu dumeskansa ya un` attende este na patte gi kareramu. Siempre un` soda` ginefsagamu bes enkuando.<\/p>\n<p>Peska: I hagas kustumbren peska adumididi` sige mali\u00f1gu. Pa`gu man-pepeska hit gi kantun chalan `nai mabebende guihan siha. Guaha esta pa`gu ma-ususune che`chu` gualu` piot gi uttimun semana. Lau kase memegai\u00f1a lokue` umabandona este na patte gi kuttura-ta. Lastima! Maseha choda ti malefayu` tumanum gi oriyan guma` kontodu fina` gulusina. ***<\/p>\n<p>Hu agradese benefisiun tinanum niyog. Ha inklusu tuban mames, manha, ma`sun, yan pontan. Paire gi na`yen katdun katne yan guihan. Lokue` metgot gi prinibenen chenot hamalefa (dementia). Kontodu fu\u00f1gsion estomagu-ta ha aregla sin ditension. Hagas tinanum ni umayuda linala` antigu na ma\u00f1aina-ta. ***<\/p>\n<p>I `aggun haya tat kumu difirientes klasen sune, kamute, mendioka, nika, dagu yan todo klasen choda hagas lokue` katsun man-antigu na ma\u00f1aina-ta. Esta pa`gu ta tatanum para usun familia. Mas lokue` mauleg alimiento\u00f1a ke hinegsa`. Ma`ug gi halum estomagu-ta piot ya para ta kuttiba i edda` gi nuebu na mana` ma\u00f1ana.<\/p>\n<p>Dopblada: Mafagcha`e famaguon-ta hinalum mafanana`an \u201cDigital Age\u201d, `nai bula todu klasen attifisiu tat kumu iphone, ipad yan otru siha attikulu ni tumane` diariu.<\/p>\n<p>Debi i ma\u00f1aina na uma-aregla usun este siha na attifisiun modetno na teknalaye kosake u guaha tiempu para dina\u00f1a` familia. Presisu na u guaha konbetsasion gi entalu` membron familia piot gi oran sena `nai todu mangaige.<\/p>\n<p>Integredat: Un` palabra pot onru yan unesteria  gi todu pinetsige gi katkuet eskalera. Hu chage masensura gi redondun este na palabra `nai hu kabesaye depattamentun tanu`. Todu klasen modun ulu` kumbalache kumunanafe offisinahu lau tat tihu tiges!<\/p>\n<p>Kuattru matago`hu para bai chogue. Kada unu umakontra yan responsablidat-hu gi papa` i konstitusion. Machageyu`. Ni unu hulat poresu na ti magoflamen-yu` dispues de kuattru a\u00f1os. Hu resignayu` pot konsiderasion sensian kilisyanu gi un` prohimu-hu.<\/p>\n<p>Dispues de hu resignayu` man-atatiye man-fotte na linau `nai tat titinamba ni maladisisio\u00f1a. Hombre este hu fatkiluye pot un` finu` biblia: I Saina sen man-apase! Pas, felis, katma yan kontentu karerahu ya ni unabes `nai ma\u00f1otsutyu` ni disision-hu siha kumu kabisiyun depattamentun tanu`.<\/p>\n<p>Unu gi mas makat na depattamentu gi halum todu pot tat ti uma`atan disposision tanu` publiku desde homestead guma` yan gualu`. Magahet na todu hu ayuda pot homestead mana`e animu humatsa fanlihe\u00f1g familia. Kodu, suetdu yan pattisipasion todu membro gaige guihe na lugat piot gi uttimun semana. Halum pagyu, linau pat katma adumididi` ma-usune mahatsaye i nuebu na lugat familia. Animu!<\/p>\n<p>Hanum: `In hassu estoria `nai hana` uchan i Saina kuarenta dias? Tat tiha punu` entalu` halum tasi yan enteru i tanu`. Ha bira tatte ya ha promesa si Noah na esta ti umasusede.<\/p>\n<p>Haf` sustansian estorian ayu na hanum `sino uchan kuarenta dias? I hanum ni mapega gi ilumu `nai matatpa\u00f1ge hau. Enague` na hanum sumede halum Espiritu Santo gi antimu. Ginen este `nai un` tutuhun todu pinetsigen ineyag ni tinagu` i Saina. Este na bendision muna` tautau hau gi papa` disposision i Saina.<\/p>\n<p>Tunog papa` gi pisun espirituat na linala`mu ya un` faisen ya un` pinipet piot guihe siha na ora `nai finagcha`e hau didog na estotbu siha. Hongeyu` na mas libianu ha`animu piot ya un` faisen si Santa Maria bendision katma yan kinententu. Tai achaigua na fuetsan hanum baptismu!  <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Malagnos un`ripot ginen gasetan Bloomberg pot relasion Best Sunshine (IPI), i gobietnu yan bisnes ma\u00f1elu\u00f1a&#8230;.<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[20170,20171,818,20172],"class_list":["post-270477","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-integredat-un","tag-lastima-maseha","tag-mali","tag-tinilaika-konbetsasion"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/270477","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=270477"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/270477\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=270477"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=270477"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=270477"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}