{"id":270948,"date":"2018-02-28T06:00:58","date_gmt":"2018-02-27T20:00:58","guid":{"rendered":"https:\/\/www.saipantribune.com\/?p=270948"},"modified":"2018-02-28T06:00:58","modified_gmt":"2018-02-27T20:00:58","slug":"hafa-kuaresma","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/hafa-kuaresma\/","title":{"rendered":"Hafa Kuaresma?"},"content":{"rendered":"<p>Guaha `nai huhu\u00f1gog man-afaisen tautau-ta haf` kumeke ileg\u00f1a \u201ckuaresma\u201d. I kinemprendet-ta pot penitensia. Todu pot todu ta utut haf` yata pot sakrifisiu.<\/p>\n<p>Gi la anchu na signifikasion palabra gaige gi \u201cOld English\u201d na Lent pot spring season. Era, tiempun rininueba `nai tali`e man-manflores i tro\u00f1ku siha gi oriya-ta. Lau este na rininueba mas sattun `nai linala`ta espirituat ta ta`lun bumisita pot satbasion anti-ta mismu.<\/p>\n<p>Gaige obligasion finana`gue gi dos saina. Uma`asegura na man-dottrina i famaguon gi entre semana yan ma-attende Misan Dame\u00f1go kumu un` familia. Siempre un` finattun chatagmag u fan ina i luseru gi korason famaguonta ma`lag kumu se\u00f1at na gaige i Saina giya siha mismu.<\/p>\n<p><strong>Sahyan:<\/strong> Pot chansa huli`e programan \u201cHestorian I Islata\u201d ginen i bisinu. Sige hu akanteha haf` dichu sustansian i programa. Era ma-atisan kutturan Chamoru.<\/p>\n<p>Mauleg na asuntu siha manma-inklusu. Tat nuebu na materiat gi presentasion para guahu. Namanman na finu` E\u00f1glis ni mapresenta. <\/p>\n<p>Kuestion: Na ti li\u00f1guahe i dichu sahyan kuttura? Pues haf` taimanu na finu` E\u00f1glis `nai mapresenta i programa? Na ti mas propiu yangin dichu finu` Chamoru i presentasion? Lastima! <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>I ma-abiban kuttura debi u mau`udai gi finu` Chamorro. Estague` klaru na sahyan pisun kuttura. Yangin otru li\u00f1guahe unna` setbe pues tai bali haf` un` petsisige sa` ma`tut lamayot patte desde tutuhun. Mu\u00f1ga na dispues para tafafama appli\u00f1g na finu` Chamorro, \u201cJB, don\u2019t play in` de katan guma for de kareta come and chiniget hau, hekua` tihutu\u00f1gu`\u201d. Dios mihu! <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Dispues hu ega` bailan Chamoru gi hechuran \u201cchant\u201d gi kantun tasi. Animu i famaguon ma\u00f1ganta. Lau anog na mangai problema gi pronunsiasion dichu palabra.<\/p>\n<p>Sumasauna, \u201c\u2026mauleg para tatatamu\u201d, era \u201ctatautau-mu\u201d. Kumu mohon guaha pinasensia ginen maestro ya ha korihe i famaguon mas bonitu siempre bailan niha. Na` guaha tiempu fumanague famaguon ni dinanche na finu` tanu`. <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p><strong>Estudiu:<\/strong> `An hu totpe palabra `sino konseptu ni taya` gi li\u00f1guahita, hu rikonose diksionariun E\u00f1glis yan Espa\u00f1ot para bai komprende manu na palabra gi sentensian definasion pumula` i asuntu. Lokue`, presisu na  bai taitai fina` estudiu piot gi bandan konseptu pot klaru na kinemprende.<\/p>\n<p>Ya maseha hu komprende dispues definasio\u00f1a debi bai akanteha pumula` esta`i komprendiyun na finu` Chamorro. Diberas, kase pot todu nasion kumefunas kuttura yan li\u00f1guahita mina` sumen popble i finu` Chamorro. <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Pot ihemplo: haf` kumeke ileg\u00f1a \u201crepublican form of government?\u201d Ahe` ti pattidan republican. Lau pot tres ramas gobietnu gi papa` un` payu: eksekatibu, lehislatura yan kotte. Estague` sustansian este na konseptu. <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p><strong>Relihion:<\/strong> Umasoda`yu` yan un` pairen Jehovah ni kume konbinse-yu` pot relihio\u00f1a. Hu pasensiaye pot tautau. Sige hu dagau asuntog-hu gi lachagu`. Dispues hu tutuhun humala halum talihu. Hu saulag haye yuus niha, si Sodom pat Gomorrah? Lalalu` ni kuestion-hu. Era, cha`ut niha este na kuestion.<\/p>\n<p>Ileg\u00f1a lokue` na mauleg-gue` gi finu` biblia. Hu faisen haf` signifikasio\u00f1a i kuarenta dias na uchan. Ileg\u00f1a na dilubiu i tanu` ya megai manmatai. Hu sa\u00f1gane na i fino`\u00f1a pot haf` masusede lau tiha oppe kuestionhu haf` signifikasion i masusede. Lalalu` ya ha dispachan maisague`. Dimo\u00f1u! <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Pa`gu `an iya hululu` na puestu un` apupunta, haf` planumu para un` adelanta monedan familia pot ayudu gi ha`anen niha? Gi pa`gugu ha` inipus na gastu mafafana` gi kahulu` apas kandet, gastun ne\u00f1kanu`, gaselina yan apas hospitat. Manu gi halum este na attikulu para un` petsige yan taimanu para choguemu? <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p><strong>Miserapble:<\/strong> Megai gi halum tautau-ta mampos man-inaminasa ni appenas adelantun moneda gi fuetsan familia mamahan nesessidat. `Nos kuantos man-suette mientras mayotmente man-ensinahyau gi halum miserapble na estau. <\/p>\n<p>Guaha `nai in` atan este yan kau propiu i machandan mayotmente ni hagas man-\u00f1gaha` ayudu? Haf` na man-malefa hamyu na mantautau ha` lokue` i los prohimu? <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Maseha silensiu mayot patte gi publiku, ho\u00f1geyu` na masentu\u00f1gu` haf` asuntun niha ya siempre hamyu para in` eppi pa`gu na botasion. `An gueku ineppemu, pues gueku lokue` na sappottasion un` finatoigue. Finu` un` amku`, \u201cOne pay de odda\u201d gi este na biradan batkun sine`su`. Dios mihu! <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p><strong>Kustumbre:<\/strong> Lamegai bisinun mame Refalawasch ni sumedeyu` umeyag yan kumonfitma haf` kutturan este na patte gi haga`hu. Yangin unu ha` kutturamu pues suetteyu` sa` dos masimientu gi halum tatauatu-hu. <\/p>\n<p>Gi todu atmos banda metgot i respetu yan sensian komunida kontodu inana`en kinisechan gualu` yan kineni` tasi. Este na kustumbre gaige gi todu komunidan tautau isla gi enteru iya Pasifiku. Konfitmau na patte gi haga` tautau isla mina` libianu ina`ayuda piot gi tiempun eskases! <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Metgot antes inetnun natibu piot gi che`chu` komunida tat kumu preparasion gupot patron. Todu bisinu lokue` ma\u00f1aunau `nai memetgot guihe na tiempu kustumbren fanda\u00f1go. Makompatte i che`chu` desde mu\u00f1gayu, mahatsan fanda\u00f1geru, kusina, man-hotnu, peska yan mapunu` ga`ga` siha.<\/p>\n<p>I pue\u00f1gen komplimentu (magutus uttimu finihu`) i tutuhun gupot fanda\u00f1go. Ai na selebrasion gi sigiente dia. Duru i fina` baila desde ilotis ni sumen bibu na kilulog yan chalistun. Dispues de todu `nai hu komprende haf` kumeke ileg\u00f1a fandango. Guiya este `nai kontodu i mento` bulachu ilu\u00f1a `nai dispues todu bali!  <\/p>\n<p><strong>Kanai:<\/strong> `Nai tanores-yu` antes, sessu hu soda` gi taftaf chatagmag un` amku` ni umusune mamokat para i Guma` Yuus. Bes enkuando, hu hu\u00f1gog estoria\u00f1a pot antigu na komunidan ma\u00f1aina-ta `sino so\u00f1gso\u00f1g natibu antes de gera. Kontodu preparasion ne\u00f1kanu` yan tikan niyog, areglun fandango yan usun kanastran mama` ha estoriaye-yu`.<\/p>\n<p>Un` oga`an ha apagatyu` i biha, \u201cIhu, faisen i Saina ni kanai\u00f1a ya un` pinipet\u201d. Kada ratu hu hu\u00f1gog ayu na fino`\u00f1a i amku`. Uttimo\u00f1a hu faisen i Saina ni ayudu\u00f1a. Magahet na mas klaru fan atan-hu ya maseha haf` na chinatsaga hu totpe menos problema-hu. Suanu na finu` amku`. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Guaha `nai huhu\u00f1gog man-afaisen tautau-ta haf` kumeke ileg\u00f1a \u201ckuaresma\u201d. I kinemprendet-ta pot penitensia. Todu pot&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[20263,20264,20265,20266],"class_list":["post-270948","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-kanai-nai","tag-kuestion-na","tag-old-english","tag-sahyan-pot"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/270948","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=270948"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/270948\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=270948"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=270948"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=270948"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}