{"id":272329,"date":"2018-03-21T06:00:21","date_gmt":"2018-03-20T20:00:21","guid":{"rendered":"https:\/\/www.saipantribune.com\/?p=272329"},"modified":"2018-03-21T06:00:21","modified_gmt":"2018-03-20T20:00:21","slug":"si-demonu-probe","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/si-demonu-probe\/","title":{"rendered":"Si demo\u00f1u probe"},"content":{"rendered":"<p>Hu guadog manu gi estorian antigu `nai gaige kantan Chamorro ni matatpa\u00f1ge \u201cchant\u201d\u2014esalau. Hu petsige pot duma\u00f1kulu-yu` hulu` ya ti hutu\u00f1gu` na guaha nu este na modun kanta.<\/p>\n<p>Hu soda` na guaha un` missinariu ginen Espa\u00f1a untat Juan Probe ha fagcha`e belan matai giya Luta gi 1602. Ma\u00f1gakate familia pot pininiti. Ha tuge` si pindehu Probe na \u201cchant\u201d ayu na katen natibu.<\/p>\n<p>Gi primet lugat, tiha tu\u00f1gu` kutturan i tanu`. Dispues, i natibu ti kumakanta gi oran finatai. `An guaha `aga\u00f1g kati\u00f1a ti \u201cchant\u201d ayu na ekspressiu. Pues si pindehu Probe tumuge` i da\u00f1kulu na linache pot Chamorro chant. Gi hilu` inosenteria `nai ha chalapun malakinemprende\u00f1a!<\/p>\n<p>Mauleg sa` hita pa`gu para tana` dinanche tinige` estra\u00f1gheru ni ti kumomprende kutturan natibu. Haf` na malabidan Magellan ni fumana`an Marianas tanu` ladrones. Otru demo\u00f1io ni gumulusune guinahan tautau-ta para mantension batko\u00f1a. Mauleg sa` huhu\u00f1gog na un` dikiki` lapulapu (gadau) pumunu` si demo\u00f1u giya Filipinas. <\/p>\n<p>Debi todu lepblu `nai ma-imprinta este na linache umana` fan dinanche enteru sin ditension. Ta miresi dignu na respetu kumu natibu!<\/p>\n<p><strong>Medicaid:<\/strong> I hospitat ha faisen i gobietnu para u apase dibin yan patten Marianas $14 miyon pesus gi programan Medicaid. Manadan tautau-ta man-kinukubre gi bandan gastun hinemlu` niha. Ti si\u00f1a este ma-upus pot diskuidun hegsu` I Deni`.<\/p>\n<p>Umafagcha` este yan planun subidan sueddun tautau gobietnu (cabinet). I primet sumen presisu pot hinemlu` tautau-ta. I hatsadan sueddun cabinet achog umayute` halum gi ta\u00f1ken basula. Umapega fondun publiku gi programan hinemlu` sin ditension!<\/p>\n<p>Mauleg uma-alulaye ma-apase este na obligasion pot rason na inipus manadan dibi humohogse iya Marianas, poku mas `omenos $1.6 biyon pesus. Guaha siha para u fan masusede tat kumu hiniyu\u00f1g Delta Airlines ni siempre ha utut mas fondu gi kahan iya Marianas.<\/p>\n<p><strong>Lugat Pas:<\/strong> Iya Tinian afamau pot ginen ayu `nai makatga i dos balan atomic bomb ni dumestrosia Hiroshima yan Nagasaki giya Japon gi 1945. Ayu na fuetsan destrosiu muna` para i geran dos yan umestablese pas gi enteru elmundu esta pa`gu na tiempu.<\/p>\n<p>Poresu na mauleg ta hatsaye monumentu iya Tinian (Peace Memorial Park) pot puntu gi estorian elmundu. Este na monumentu siempre guaha siha giya Japon mumalagu`e ma\u00f1aunau gi gastun para umahatsa pot kinimiten pas.<\/p>\n<p>Guaha monumente mahatsa giya Hiroshima pot pas. Megai bumisisita kada sakan ginen todu elmundu. I ta diskukute na monumentu parehu raya\u00f1a yan monumentun USS Arizona giya Honolulu. Debi parehu selebrasion seremo\u00f1as kada sakan gi todu atmos bandan Pasifiku.<\/p>\n<p><strong>Respetu:<\/strong> Aksidiente hu ega` Chamoru Chant ginen i sanlichan na bisinu. Hu akanteha desde palabra, tunada yan trahe. <\/p>\n<p>Pinegan palabran kanta man-akontra sin koneksion yan sustansia. Pot ihemplo ileg\u00f1a, \u201cA`Saina, anite, na`e ham fuetsan mame\u201d. Si\u00f1a unna da\u00f1a Si Yuus yan Lusifet gi un` sakudida? Na ti kutturan relihion natibu Katoliku?<\/p>\n<p>Dispues, i trahen maestru lava lava ti sadi`. Anog na mafabrika ayu na baila ya klaru na tai koneksion yan antigu na finapos ma\u00f1aina-ta. Kontodu Saipan hinatme chenot mafabrikan bailan \u201cchant\u201d.  Fan gai mamahlau ya in` respeta i gai koneksion yan antigu na kutturan natibu! Mu\u00f1ga man-ma\u00f1aluda ni ti tihu\u00f1g miyu.<\/p>\n<p><strong>Sentimentu:<\/strong> Pot dos besis i publiku ha chanda casino. Gi silensiun pue\u00f1ge man-halum i profetan hegsu` I Deni` ya makontra dichu disision i tautau guine na asuntu. Haf` mohon gaige gi fondun konsensian tautau-ta ni kumontra este na bisnis?<\/p>\n<p>Na ti diniseha tra\u00f1kilu yan gasgas na minagof gi ha`anen niha ke dihemunos kau sisonyan pinepble? Na ti mapayune pinepble desde antes. Haf` bali\u00f1a attifisiu na eskaleran linala` `nai abarambau kinalamten familia?<\/p>\n<p><strong>Sinake:<\/strong> Sige luchan para i se\u00f1gso\u00f1g dos amigu ginen Magpi. Era mapuno`guan un` tautau ni ga`\u00f1a guaka ya i dos petna ha` machule` pot no umagacha`. <\/p>\n<p>`Nai mattu i dos gi menan Guma Yuus Kristo Rai guminen i tata i unu. Finaisen haf` bidada\u00f1a. Ileg\u00f1a, \u201cPal, gaige ha` guine tatte sinaketa dos petnan guaka. Fangagau asi`i!\u201d A`saina! <\/p>\n<p><strong>Konfisinariu:<\/strong> Ha faisenyu` un` atu\u00f1gu` haf` na mampos man-silensiu i tropan hegsu` I Deni`. Hu sa\u00f1gane na ma\u00f1gakanta \u201cSilent Night\u201d.<\/p>\n<p>Ileg\u00f1a na guaha hali`e gi konfisinariun lichan parking lot Kristo Rai. Adahe na nina` fan udu pot guaha esta monhayan ma\u00f1ganta? Dios mihu!<\/p>\n<p><strong>Pution:<\/strong> Klaru yan ma`lag na pue\u00f1ge. Miyon yan miyon na pution gi la\u00f1get. I uttimu na dos pajaru sige halum ginen i tasi para i fan deskansun niha. Kontentu yan katma hinasog-hu. Silensiu!<\/p>\n<p>Gaige gi sanhaya pution luseru (north start). Huna` sesetbe kumu timon konsensiag-hu espirituatmiente. Hagas hu offisiona pot apmam na tiempu. Kulan palun kandet ni ma`lag gi halum bara\u00f1ka siha na katsada.<\/p>\n<p>Dispues sige man-rikohe homhum mapagahes gi sanhaya. Ti apmam uchan gotpe ni sumuha ensegidas. Klaru ta`lu i la\u00f1get ya anog manadan pution. I tetin uchan kulan bendision.<\/p>\n<p>Gaige mina` kuattu na pulan gi sanhaya. Un` da\u00f1kulu na pution kulan medision pinasensia gi tautau siha. Tatnai in` repara na desde mediu ridondu estake u gualafun metgot i pinasensia gi tautau? I atlibes, `an kanifes pues kontodu pinasensia-ta kanifes lokue`. Ti finatinas-hu este lau repara siempre in` li`e na magahet.<\/p>\n<p><strong>Dibi:<\/strong> Un` tiempu man-mandidibi ma\u00f1aina-hu gi un` tenda. `Nai mattu dos cheluhu para u fa\u00f1ule` latan totche, man-ma-esalague ni tendera na debi ma\u00f1ainan mame u fan man-apase sa` \u201cbisnis is bisnis\u201d.<\/p>\n<p>Ti manman-yu` man-espiha checho`hu dispues de finagpu` eskuela. Maseha baratu na sueddu ($1.50 entalu` `las kuattru esta `las onse gi pupue\u00f1ge). Estaya ti bai`n bira halum guihe na tenda man-mamiha. Esta hana` ma`ase`yu` dos cheluhu ni ma-esalague sa` kanaha` timatu\u00f1gu` man-huyu\u00f1g gi pettan i tenda.<\/p>\n<p>Inna`e animu man-cho`chu` kada finagpu` eskuela entre man-peska gi halum tanu` yan tasi para bai`n na` guaha na`mame gi lamasan sena. Esta pa`gu na tiempu huhu\u00f1gog finu` ayu na tendera i \u201cbisnis is bisnis\u201d. In` si\u00f1gun ayu na minamahlau pot man-taya` mame. Tat mas ke bendision I Saina! <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Hu guadog manu gi estorian antigu `nai gaige kantan Chamorro ni matatpa\u00f1ge \u201cchant\u201d\u2014esalau. Hu petsige&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[20494,20495,20496,20497],"class_list":["post-272329","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-juan-probe","tag-kontodu-saipan","tag-respetu-aksidiente","tag-sentimentu-pot"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/272329","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=272329"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/272329\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=272329"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=272329"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=272329"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}