{"id":2727,"date":"2012-02-13T07:49:45","date_gmt":"2012-02-13T07:49:45","guid":{"rendered":"http:\/\/newspaper.ctsi-logistics.com\/?p=2727"},"modified":"2012-02-13T07:49:45","modified_gmt":"2012-02-13T07:49:45","slug":"chatsaga-na-karera","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/chatsaga-na-karera\/","title":{"rendered":"Chatsaga na karera"},"content":{"rendered":"<div>By John S. DelRosario Jr.<br \/>\nContributing Author<\/div>\n<p>Diariu humanau i amiguhu machochu\u2019 giya Ma\u00f1agaha. Sumasaunau mamulan bisita-ta siha ni man-nana\u00f1gu. Kada dia fotgun kasunes\u00f1a sa\u2019 debi u halom gi halom tasi. Magof ni chicho\u2019\u00f1a sa\u2019 lamegai gi Disiembre na mes bisita man-mattu.<\/p>\n<p>Dispues de ha bira siha i turista halom gi tanu\u2019, ma-aregla i lugat ya maprepara talu para i sigiente dia. Man-ma-udai gi uttimu bote halom gi finagpu\u2019 cho\u2019chu\u2019. Ni unu gi bisita tumu\u00f1gu\u2019 na didog na pinadese humohogse tautau-ta siha guine gi halom rimulinon sumen baba na ekonomia.<\/p>\n<p>I amiguhu ayu minagof\u00f1a i gai chechu\u2019-gue \u2019nai ha sosoda mantension familia\u00f1a. Ti ma\u2019lag atdau umestototba fan ata\u00f1a soluke kuestion: Kau u guaguaha\u2019 mohon chech\u2019\u00f1a pat u mana\u2019basta yangin mas menos bisita ginen Japon yan otru lugat siha? Kau u homlu\u2019 tatte i industrian turista ni sessu mueye\u2019 gi pisu?<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Kuestion cho\u2019chu\u2019 i da\u00f1kulu na asuntun todus piot i nuebu na mana\u2019 fan basta gi bisnis siha ni humuchum pettan niha. Mas da\u00f1kulu rimulinon chinatsagan empleau gobietnu ni lumilie\u2019 da\u00f1kulu maribaha\u00f1a rinikohen kontribusion tax gi sakan deste $250 miyon gi alacha papa\u2019 esta $120 miyon.<\/p>\n<p>Man-finagchae\u2019 los prohimus \u2019nos kuantos trompison chinatsaga gi hechuran dibin gobietnu gi programan man-ritirau, ma-utot oran cho\u2019chu\u2019, guaguan utilidat, kumahulu\u2019 fektus nesessidat, gaselina yan otru siha gastu. Gi mismu tiempu, i sueddo maribaha. Lamegai lokue\u2019 man-pinalo\u2019pu\u2019 mali\u00f1gun primet na guma\u2019 familia. Taiguine chi\u00f1a papa\u2019 chinatsagan i tanu\u2019. Lau na ti guaha man-ofrese &#8220;better times?&#8221;<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Mampos ha chu\u2019otyu\u2019 i mali\u00f1gun primet na guma\u2019 familia. Man-dinisplanta este siha na tautau-ta ginen tra\u00f1kilidat palasyon familia. Todu hagas pinayon niha gi halom gima\u2019 niha matulaika piot \u2019nai man-sensaga gi gima\u2019 chelu \u2019sino parientes.<\/p>\n<p>Kulan hu huhu\u00f1gog famaguon \u2019an mafaisen i ma\u00f1ainan niha \u00f1gai\u2019an \u2019nai para u bira siha tatte giya siha. Estague\u2019 na momentu i sumen na\u2019triste gi dos saina \u2019nai mahuhu\u00f1gog finaisen famaguon niha inigo\u00f1g pas yan tra\u00f1kilida gi hagas guma\u2019. Makat gi dos saina \u2019an mahahassu para \u00f1gai\u2019an \u2019nai u fan gai gima\u2019 ta\u2019lu.<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Man-suette i man-madisplanta sa\u2019 trabiha memetgot ha\u2019 i sensian kilisyanu gi entalu famiia. Libianu malagnos kanai niha gi bandan ayudu. Lau hombre este na gineftau sen ti parehu yan i ta gogosa na pas yan trinankilu gi halom gima\u2019ta mismu.<\/p>\n<p>Makat sumensaga sa\u2019 hagu finenina debi un\u2019 fanugu\u00f1g gi maseha hafa na che\u2019chu\u2019 i gai gima\u2019. Yayas \u2019sino ti mauleg sinientemu, debi un\u2019 su\u00f1gun pot no u layu\u2019 i amun guma\u2019. Fuetsau unna\u2019 grasiosu matamu pot sumensasaga hau.<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Lokue\u2019, ti libre hau chumochu maseha hafa malago\u2019mu gi katkuet ora. Gigon otru oramu gi kusina, ensegidas masuspecha kau para un\u2019 chochu sin siha. Sentidu gi katkuet kinalamten. Ni achog chelumu, guaha todu tiempu inadahe piot asagua\u00f1a.<\/p>\n<p>Yangin gumagualu\u2019 i chelumu, siempre un\u2019 tulus hau umayuda gi entalu tinanom yan munachochun pinegsai siha. Hombre \u2019an mala\u00f1gu hit makat para ta letke \u2019an kalamten i prohimu. Siempre fuetsau un\u2019 kalamten.<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Pagu \u2019an mama\u2019 i taguan hau, otru siempre matan niha kulan mandidibi hau kantida. Lau gigon kalamten hau talu, ma-atileg fasun niha kulan mohon todu mauleg. Un\u2019 su\u00f1gon kulan putin tadu\u00f1g chigu pot sumensasaga hau.<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Kada mattu hau gi gima\u2019 ma\u00f1ainamu un\u2019 hassu i ma\u00f1ge na si\u00f1ienten hagas gima\u2019mu. Sige hau umensinahyau para un\u2019 kesoda\u2019 esperansa gi tinayuyotmu kau \u00f1gai\u2019an mohon \u2019nai un\u2019 fa\u00f1oda ta\u2019lu fanlihe\u00f1g famiiamu.<\/p>\n<p>Makat na kuestion lau mu\u00f1ga hinala\u00f1g. Sige ha\u2019 manayuyot ginagau inesgaihon gi fitme na kanai i Saina. Ti uttimu suspirus i chinatsagamu. Lau pega ina\u00f1goghomu giya guiya solamismu. Siempre un\u2019 dia un\u2019 kineni\u2019 tatte gi hagas lugatmu.<\/p>\n<p>I ta fapoposgue pagu guiya este i hemhom antes de umanana. Tat chalan ti bara\u00f1ka yan piligrosu. Mu\u00f1ga hinalula, na pasensia hau gi todu kinalamten-mu. Apela hau gi disposision i Saina sa\u2019 ti un\u2019 dini\u00f1gu mamaisa gi didog na oran inigo\u00f1g-mu.<\/p>\n<p>Pagu yan un\u2019 guiguife gumana i lottery, na seguru na un\u2019 fahan i tekit antes de un\u2019 lalalu\u2019 sa\u2019 un\u2019 diskuida hau gi primet obligasion-mu. Pinasensia. Si Iku.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>By John S. DelRosario Jr. Contributing Author Diariu humanau i amiguhu machochu\u2019 giya Ma\u00f1agaha. Sumasaunau&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-2727","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2727","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2727"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2727\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2727"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2727"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2727"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}