{"id":273699,"date":"2018-04-11T06:00:02","date_gmt":"2018-04-10T20:00:02","guid":{"rendered":"https:\/\/www.saipantribune.com\/?p=273699"},"modified":"2018-04-11T06:00:02","modified_gmt":"2018-04-10T20:00:02","slug":"amot-natibu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/amot-natibu\/","title":{"rendered":"Amot natibu"},"content":{"rendered":"<p>Namagof i ma-abiban usun amot natibu ni man-ansianu siha na man-yo-amte guine. Guiya este usun hagun tinanum, ramas, tro\u00f1ku yan hale` para chenot.<\/p>\n<p>Hu\u00f1gan guaha kumuestiona ina\u00f1gog-hu gi amot natibu. Lau konfotmeyu` ni finu` yo-amte as Tom Mendiola na desde tiempun antigu i kuttura ha prebeniye amot para umasustene hinemlu` natibu. I tiempu yan manadan mana` fan homlu` testegu-ta.<\/p>\n<p>Huli`e dos klasen yo-amte. Unu ha usa amot yan fuetsan ginen hilu`. I otru solu i amot ni hana` sesetbe sin megai birada. I metgot i mefena, i segundu otdinariu.<\/p>\n<p>I afamau na yo-amte kulan ti otdinariu na tautau. I modu\u00f1a difirensiau ya sin palabra hagu mismu un` aksepta na gai fuetsa (sentidu yan fuetsudu na sensia). I muna` famokat-yu` ginen seriosu na apli\u00f1g esta pa`gu (maseha esta felis madisponi\u00f1a) mafattu ya ha bisisita-yu` gi chinatsagag-hu. Fiet yan sattun espiritu\u00f1a giya guahu.<\/p>\n<p>Guaha ha` lokue` ayu i \u201cmana`e\u201d nina` si\u00f1a\u00f1a naturat. Finu` man-amko` \u201cpacha\u00f1a\u201d. <\/p>\n<p><strong>Ma\u00f1gu`<\/strong>: Guine gi alacha, hu taitai lokue` un` repot pot superiot na benefisiun usun ma\u00f1gu` (turmeric). Este na tinanum gai propiadat mafanana`an \u201ccurcumin\u201d ni muna` metgot sistema-ta kontra chenot. Ha punu` lokue` binenu gi halum haga`ta ni tumututuhun chenot kanset. <\/p>\n<p>Mauleg na benefisiu lokue` para hinemlu` korason yan titanos. Ha tupa todu imbarasus ni humuhuchum gigat para i korason-ta. Ti un` famadese hamalefa gi inamko`mu. Ma\u00f1gu`!<\/p>\n<p>Bula este na hale` `sino tinanum guine. Megai\u00f1a besis `nai tana setbe gi eskabechen guihan. Lau pot mas ke mit a\u00f1os ma-usa ma\u00f1gu` gi lamegai na nasion para amot. Hu etsis balen dos kichalan da\u00f1kulu na ma\u00f1gu` ya hu pega gi halum lemonada. Hu gigimen este kase tres biahe gi semana. <\/p>\n<p>Brabu yan homlu` si\u00f1ienteg-hu. Man-mali\u00f1gu hagas pinadesisihu siha. Paire na amot fresku! Dispues bula katkuet lugat guine piot gi halum lancheria.<\/p>\n<p><strong>Niyog:<\/strong> I industrian amot ginen lagu lamegai na da\u00f1u ha sablasus hit tat kumu usun niyog. Yangin gai minagahet finu` niha pues hagas mafnas tautau isla siha gi enteru Pasifiku. <\/p>\n<p>Lau laime este pot para ta fahan amot niha dimas de ta usune benefisiosu na usun niyog. Pa`gu duru mafama na mauleg usun niyog. Hagas mauleg desde antigu na tiempu! Tutuhun umusa hagas pine`lun antigu na ma\u00f1aina-ta!<\/p>\n<p>Dispues, repara sa` mamta` tatte ga`ga` niyog guine. Mafattu gi hinasog-hu kau guaha gai planu este pot para u punu` usun niyog gi tautau isla? Seguru na taigue industrian amot ginen America guine na planu?<\/p>\n<p><strong>Ladron:<\/strong> Si Fernando Magayanes (Magellan) tumagpa\u00f1ge Marianas \u201cladrones\u201d `sino tanu` man-saki. Guiya gumulusune kumatgaye batko\u00f1a mantension ginen Saipan dispues ha sablasus hit na man-saki? <\/p>\n<p>Este na matdision kanaha` sumaga gi estorian i tanu`. Mauleg sa` adumididi` sige mali\u00f1gu. Guiya si pu\u00f1eteru i ladron ti tautau Marianas. Magofyu` `nai huhu\u00f1gog na dikiki` gadau (lapulapu) pumunu` pot imbeninau giya Filipinas. Tontu!<\/p>\n<p><strong>Li\u00f1guahe:<\/strong> Huli`e na megai na guma` familia man-u`usa finu` E\u00f1glis diariu. Estague` tutuhun para despedidan finu` natibu gi famaguon-ta. Gi halum nietus yan nietas ni unu tumu\u00f1gu finu` Chamorro. `An hu kuentuse kulan mohon finu` estra\u00f1gheru lau finu` Chamorro.<\/p>\n<p>Puede kinalamten man-kabilosu yan mangai kinimite gi haf` sustansian natibu mali`e yan ma-adelanta este na fina` chinatsaga. Mu\u00f1ga na para ta bibira hit tatte lau hagas tafana` haf` tinatet-ta yan sustansia-ta. Na pinite i para ti u tu\u00f1gu` un` patgon haf` tinate\u00f1a.<\/p>\n<p><strong>\u00d1ahlala\u00f1g:<\/strong> `Nai gumupu i batkon aire ginen Tinian ha anunsia dispues i pilotu na matai i uttimu na turupela. Ileg\u00f1a un` biha, \u201cPa`gu `nai mangatdun hit guine hulu` tula noche\u201d. De dios! <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Umasodayu` yan un` listu na chatmediku. Hali`e na mayaye-yu` pot daibites. Guiya este i mafanana`an mames haga`. Ileg\u00f1a si pindehu para bai chochu asiga. Dios mihu! Ha punu`yu` i medikun sisonyan! <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Ha faisenyu` un` amiguhu haf` na tatnai hu hatme offisiun publiku. Hu sa\u00f1gane haf` matago`hu ginen hilu`. Ileg\u00f1a i Saina, \u201cFa\u00f1ge`\u201d. Tihu hu\u00f1gog hasa\u00f1gan \u201cFalagu\u201d. Todu man-malagu` man-gobietnu. Poluyu` yan Magoo ya hame bai`n rikokohe basula siha gi kantun chalan. Ai na grasia `nai hu lapbla i amiguhu! <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Konsidera `an todu man-gobietnu. Haye dispues para tatagu` nu i chechu` linahyan `an parehu todu galun?<\/p>\n<p><strong>Fiet Na Amigahu:<\/strong> Gi lemlem tautau, estaba un` amiguhu gi kantun tasi, mamaisa. Era madispone te\u00f1gua\u00f1g\u00f1a gi alacha ya sige ha asimula haf` mamamaila`.<\/p>\n<p>Apmam de asagua\u00f1a sumetbe desde oga`an estake man-deskansa `an pue\u00f1ge. Guiya umesgagaihon katma na halum guma`, diariu. Tat tiha tu\u00f1gu` gi nesessidat kada unu. Dispues madispone.<\/p>\n<p>Mamaisa ha` na biahe. Esta guiguiya ha` para un` resturan (restaurant) ni sessu sumugu` i dos dispues de misa umamotsa. Puti magahet `nai sumuha i \u201cfiet na amiga-hu\u201d gi ma\u00f1ge` na relasion dos umasagua.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Namagof i ma-abiban usun amot natibu ni man-ansianu siha na man-yo-amte guine. Guiya este usun&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[818,15690,499],"class_list":["post-273699","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-mali","tag-tom-mendiola","tag-usa-2"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/273699","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=273699"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/273699\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=273699"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=273699"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=273699"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}