{"id":274169,"date":"2018-04-18T06:00:16","date_gmt":"2018-04-17T20:00:16","guid":{"rendered":"https:\/\/www.saipantribune.com\/?p=274169"},"modified":"2018-04-18T06:00:16","modified_gmt":"2018-04-17T20:00:16","slug":"apenas-appottunidat","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/apenas-appottunidat\/","title":{"rendered":"Apenas appottunidat"},"content":{"rendered":"<p>Kase siete a\u00f1os malofan mas ke 4,000 na tautau-ta madi\u00f1gu Marianas pot apenas (taya`) appottunidat cho`chu` guine. Este na sinisede ha kontinua-gue` esta pa`gu. I ginen Tinian man-hanau hulu` Saipan. Ma\u00f1eluta ginen Luta man-hanau papa` Guam.<\/p>\n<p>Oppan un` ratu na guaha adelantun ekonomia. Lau megai esta pa`gu man-tai che`chu`. Gi alacha man-huyu\u00f1g tautau-ta manman dimanda cho`chu` pot mampos megai Chinu guine ni chumule` appottunidat niha man-ma-emplea.<\/p>\n<p>Kulan inipus diskuidun man-ma`gas guine na patte. I kuestion: Kau i empleau depattamentun gobietnu ni debi u choneg direchun sudadanu man-inige ni tiempu? Haf` taimanu na man-halum un` manadan Chinu `nai megai gi tautau-ta mantai offisiu?<\/p>\n<p><strong>Tinayuyot:<\/strong> Gi inai Puntan Muchot huli`e gi chagu` un` figuran tautau ha fafana` bonitan minachum atdau. Sige halum i pue\u00f1ge. Sumaga i prohimu estake homhum. Guminen I Tata antes de u hanau.<\/p>\n<p>Hu komprende tinayuyot silensiu `nai mamaisa i tautau. Sah\u00f1ge na eskalera `nai gaige attensio\u00f1a. Mas klaru hinasso\u00f1a sustansian hine\u00f1ge gi Saina. Umasoda` yan Nanalibreta gi hilu` sinsiyu na konbetsasion.<\/p>\n<p>Este na eskalera libianu un` soda` kau esta un` fondu a\u00f1klan espirituat pat trabiha lumalailai gi supin tasi. `Nai un` yute, siempre u gaige galaide`mu ni kuantu na napun Agustu u fattu fitme gi saga\u00f1a. Estague` sustansian a\u00f1klan espirituat.<\/p>\n<p>Guaha difirensian tinayuyot otdinariu yan espirituat. I tatatte hagu yan i Saina umadi\u00f1gan sinsiyu gi asunto-mu siha. Tat ti basnag gi halum fina` homhum yan makat na asuntu siha. Lau ni unabes `nai ha abandona hit i Sainata. Gagau ayudu para si\u00f1a un`li`e klaru asuntomu siha gi hilu` esperansa.<\/p>\n<p>Dispues de todu `nai un` bira hau tatte gi regulat na petsona. Mas gai induthensia (minagof) hau guine na eskaleran tinayuyot.<\/p>\n<p><strong>Santa Biblia:<\/strong> Guaha `nai in`taitai i mas mauleg na lepblu mapublika gi enteru i tanu? Kase si\u00f1ku biahe hu taitai i Santa Biblia kontodu inestudian biblical scholars (commentaries) haf` hinassun niha gi kada patte gi estorian tinagu` yan fina`pus i Sainata. <\/p>\n<p>Kase dos `sino tres biahe mamensiona pot i sinantusan na nanata as Santa Maria. Los dimas, pot tinagu` Yuus Tata yan sakrifisiun Lahi\u00f1a as Jesukristo. Ni unu yume\u00f1gyu\u00f1g si Jesukristo haf` dichu finato\u00f1a pot para u komple tinagu` Yuus Tata.<\/p>\n<p>Todu modun estoria yan ihemplo man-mamatuge` kontodu inadisgustu gi entalu` familia. Tat masusesede esta gaige gi biblia. I Santa Biblia ginen si\u00f1ku na lepblu `nai matuge` gi unu haf` estorian i Sainata. `An mangai tiempu hamyu mauleg in` tutuhun tumaitai pot adelantun linala` espirituat para hagu yan famaguon-mu.<\/p>\n<p><strong>Adios Nan Nena`:<\/strong> Ha di\u00f1gu ham i matriakan familia as Nan Nena` Pablo (Igitol) gi mapos na semana. Esta hana` mesgu` lagohu i amku` `nai huhassu tatte i motmut pinasensia\u00f1a, hinimiddi, konkari\u00f1u, suanu yan ma`ug na akonsehu ginen i koraso\u00f1a.<\/p>\n<p>Guiya yan tiahu Marikita numa`eyu` esperansa yan manatma na sensia fumana` fitme karera-hu gi halum bara\u00f1kan katsada.<\/p>\n<p>Todu i tiempu gi finatog-hu siempre ileg\u00f1a, \u201cEnague` mage si Elias. Nayane lahihu kafe\u201d. Hu fatachu\u00f1ge yan Tan Pablo ma\u00f1gombetsasion layeye pot para bai hu\u00f1gog finu` ansianu na amku`.<\/p>\n<p>Ti apasiyun sensian pinasensia, man-ma`ug siha na akonsehu, yan konkari\u00f1u ginen matriakan mame. Si Yuus Maase` Nan Nena`. U fresku kareramu hulu` i la\u00f1get i Saina. Bien felis yan adios. I tinayuyot-hu. Si Ju\u00f1an Dena\u00f1g.<\/p>\n<p><strong>Nunu:<\/strong> `Nai pumeska-yu` ayuyu un` tiempu, dumeskansan \u00f1aihon-yu` gi papa` un` da\u00f1kulun tro\u00f1ku. Hu repara na papa` tro\u00f1kun \u201cnunu\u201d `nai matacho\u00f1g-yu` de hemunos kau fafa\u00f1ague pat gai tautau. Dispues hu kontinua ume-ayuyu.<\/p>\n<p>`Nai mattuyu` tatte gi gima`, hu hassu ayu na tro\u00f1ku pot magahet na figu` ya lamegai na pagyu yumilulog sin felis. Gaige ha` na man-babaila hago\u00f1a gi katkuet tiempu. Para i man-fuetsudu siha na mattirun pagyu tatnai nina` echu\u00f1g tro\u00f1ko\u00f1a.<\/p>\n<p>Dispues ti mi-atburotu na tro\u00f1ku. Gigong ha tulusgue` hulu` sotta sa` siempre u tachu sakan pot sakan, tunas hulu`gi la\u00f1get. Haf` na tatnai ta hassu man-mama` simiya pot para ta tanum este na tro\u00f1ku gi kantun tasin san-me`na? Na ti mas figu` este ke tro\u00f1kun gagu? <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p><strong>Pinegsai:<\/strong> Guaha pinegsai gi hiyu\u00f1g guma` kulan tane` mame yan asaguahu. Yan mame ma\u00f1ge` na katdun manog fresku mina` in` usune mamogsai. Tat mas ke este na katdu para alimientu. Esta hu fafahan gi un` cheluhu ni mipinegsai.<\/p>\n<p>Mauleg na offisiu para `an kulan malago` hau katdun poya. Megai pinegsai mame antes gi hagas lanchu pot gai tiempu `an man-achaikag ham yan saki. Cha`mu hinahala\u00f1g konsige mamogsai. Siempre i saki manrepara ya ha chugua`gue`.  <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kase siete a\u00f1os malofan mas ke 4,000 na tautau-ta madi\u00f1gu Marianas pot apenas (taya`) appottunidat&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[20842,20843,20844,1956],"class_list":["post-274169","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-nunu-nai","tag-pinegsai-guaha","tag-santa-biblia-guaha","tag-yuus-tata"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/274169","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=274169"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/274169\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=274169"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=274169"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=274169"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}