{"id":274726,"date":"2018-04-25T06:00:09","date_gmt":"2018-04-24T20:00:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.saipantribune.com\/?p=274726"},"modified":"2018-04-25T06:00:09","modified_gmt":"2018-04-24T20:00:09","slug":"areglun-kinibrutu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/areglun-kinibrutu\/","title":{"rendered":"Areglun Kinibrutu"},"content":{"rendered":"<p>I man-maestru yan maestra man-eskuela kolehu estake monhayan. Dispues debi u gana dos sensura antes de u makone` man-mamana`gue. <\/p>\n<p>Matutuhun sueddon niha gi $33-mit tantus gi sakan.<\/p>\n<p>I membron lehislatura tai` areglu pot edukasion, ekspirensia yan sensura ya man-masueddu $70-mit gi sakan.<\/p>\n<p>Ti ho\u00f1giyun na taiguine na areglu guaha ni fuma` basula disiente yan reasonable na disision. Areglun i metgot la`la`, i tai fuetsa dimalas. Prontu i asuntu pot meritu.<\/p>\n<p>Ti suanu na sistema `nai i ma-eduka makastiga` ya i gueku tinate\u00f1a maregalu! Malag manu sisteman meritu? Puru che`chu` kinibrutu!<\/p>\n<p>Dispues haf` bali\u00f1a i animun ma\u00f1aina mana` fan eskuela famaguon niha? Esta mauleg para uma-atisa sisteman rakudai`? Mattu gi na`mamahlau na sistema makastiga i ma-eduka kolehu ya mafama i tai edukasion parehu!<\/p>\n<p>Estague` umesplika haf` na lamegai na membro ti makomprende haf` gaige siha gi mafanana`an \u201cbasic documents\u201d. Tagpapa` na kualidat membro `nai sessu man-manman pot malofan i asuntu ya ti mali`e. Lastima i kotbatan Sears Roebuck!<\/p>\n<p><strong>$400,000:<\/strong> Kau fugun manog pat kalenturan sanhalum, debi si Biktot Hokog de u espiha manana`lun i $400,000 na salape` publiku ni hana` mana`e familia\u00f1a!<\/p>\n<p>Debi ta ketu\u00f1gu` haye fumitma i check yan manu siha `nai man-magasta entalu` Saipan, Luta, Tinian yan sanlagu. Siempere u anog taimanu magastan este na fondu! Debi i AG yan public auditor uma-ina gastun este na fondun publiku ni madispacha illigatmente!<\/p>\n<p>Adahe na he\u00f1u para umagasta kontribusion tax publiku. Debi i Attorney General de utatiye este estake ma`apase todu kabales. Ti bai para plumaiteha este na asuntu pot proteksion i publiku gi direcho\u00f1a. Direchun publiku maprotehe ginen tailaye na he\u00f1un kumbalache!<\/p>\n<p><strong>Inaya:<\/strong> Guaha `nai hu attende huntan i se\u00f1gso\u00f1g gi hagas kamalin gi Lali Fo` antes. Este na dina\u00f1a` lamayot patte pot planun selebrasion patron i se\u00f1gso\u00f1g as San Isidro. <\/p>\n<p>I gume`luye i dina\u00f1a` ha pega papa` haf` siha na cho`chu` guaha kontodu ginagau kinisechan gualu` yan peskan tasi. <\/p>\n<p>Tatnai huhu\u00f1gug inadisgustu lau oppan dinisehan todus para u fan man-ayuda gi che`chu` komunida. Ni unu sumeha. `Nai mas hihot i ha`anen finagpu` nobena mas sessu man-mattu yan linagnus niha. Man-ana`e mettun na felisitasion kontodu ayu siha i man-mattu ginen i chagu`.<\/p>\n<p>I sensian kooperasion tai atparehu! I sensian dina\u00f1a` ti malimitte gi patron niha. Kontodu otru siha asuntun linahyan ma-attende boluntariamente. Namagof na kinalamten unu pot todu. Estague` mina` likidu sensian inaya guine siha na petlas.<\/p>\n<p><strong>Tiempu:<\/strong> Hinanau tiempu ensegidas mali\u00f1gu. Ayu sumustene memorias-ta ni sumede hit humassu haf` finapos-ta maseha pot un` ratu. Mali\u00f1gun halum gi man-namagof siha na okasion. Ha ditenegue` gi fina` chinatsaga.<\/p>\n<p>Lau tat patriatkan yan matriatkan familia ti umusune haf` mapetsisige pot mantension familia. `An ti nanahu\u00f1g sueddun regulat pues ha dopbla siha gi finagpu` cho`chu` gi gulau man-mananum kontodu pinegsai. Animu gi katkuet kinalamten! <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Bien saludu yan agradesimientu para i man-mofona ni tumanum simiyan para ta gobietnan maisa hit. Enfin, gi halum bonitun hatdin `nai manflores yan manogcha` ayu na tinanum niha desde uttimun si\u00f1kuenta siha na sakan.<\/p>\n<p>Hita pa`gu gumogosa tinanum niha kumu entregau ni achon tradision natibu. Guaha ha` `nai tafagcha`e rimulinun ti man-aya hinassota. Naturat ennau gi animun adelantu yan proteksion tautau siha. Lau dispues kayada yan pasifiku hinanau todus. <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Desde finagpu` gera manhanau i tautau-ta para i moseria. Hasan esta gumuagualu` `sino peskan tasi regulatmente. Mali\u00f1gun tradision! Dimas de panag togcha` gi hilu` tasi para ta sugun i guihan halum gi betsan chenchulu, megai\u00f1a kalulut gi todu klasen attifisiu gi kanai famaguon.<\/p>\n<p><strong>Irensia:<\/strong> I ma\u00f1aina-ta magu`ot fitme tanu` niha (irensia pat finahan) pot i manatatte. Kanaha` seguru na ayu na patgon i mali`e para u maschatsaga ma-irensia ni tanu`. Machogue pot kinententun konsensian niha. Esta gai lugat i patgon piot ya tumatachu ha` i gima` ma\u00f1aina\u00f1a. Guaha otru siha areglu lau ennau disposision halum familia. <\/p>\n<p>I tanu` ala kuenta i prefektu guma` familia. Kontodu buttun fanlihe\u00f1g familia mahatsa guenau na pidasun tanu`. Estague` difirensia gi dos guma`. Lau i pisun guma` i tanu`. Reparan \u00f1aihon sa` siempre konfotme hau.<\/p>\n<p>Pot ihemplo: `An gaige hau otru tanu` ilegmu \u201cI\u2019m going home\u201d. Tatte gi tano`mu un` sasa\u00f1gan guine na konbetsasion. `Nai tumunog hau gi tanu` `nai ilegmu para un` falag i gima`. Dispues `nai un` tulus hau para iya hamyu.<\/p>\n<p><strong>Politika:<\/strong>  Matutuhun estrakadan politika guine desde mapos na Dame\u00f1go. Todu atmos banda siempre u prepara asuntu niha para u presenta publikamente.<\/p>\n<p>Bai tutuhon umina kandidatu siha desde Luta, Tinian yan Saipan. I puntu: debi i kandidatu u motmut integredat yan ma-eduka para u hatme mamatinas areglun linahyan. Yangin chatfitme hau gi entre este dos halige mauleg\u00f1a fan espiha otru offisiomu.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>I man-maestru yan maestra man-eskuela kolehu estake monhayan. Dispues debi u gana dos sensura antes&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[20948,818,20949,20950],"class_list":["post-274726","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-inaya-guaha","tag-mali","tag-politika-matutuhun","tag-tiempu-hinanau"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/274726","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=274726"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/274726\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=274726"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=274726"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=274726"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}