{"id":27502,"date":"2014-02-13T10:21:38","date_gmt":"2014-02-13T02:21:38","guid":{"rendered":"http:\/\/newspaper2.ctsi-logistics.com\/?p=27502"},"modified":"2014-02-13T10:21:38","modified_gmt":"2014-02-13T02:21:38","slug":"espiritun-tradision","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/espiritun-tradision\/","title":{"rendered":"Espiritun Tradision"},"content":{"rendered":"<p>Deste tutuhon tautau guine siha na islas, i antigu na ma\u00f1aina-ta mapetsige usun tanu` para mantension familia. Tinanom `agun haya, golai, gulusina, yan pinegsai ma-usune deste antigu na komunidat Chamorro.<\/p>\n<p>Saibog choda, sune, kamute, dagu yan nika plantau gi lamasan sena. Inakompa\u00f1ia totchen pinegsai ga`ga` `sino fina` suette ginen peska halom tanu` yan tasi. Gi todu kinalamten pot mantension familia, kontodu peskan mas ke ki\u00f1ientos miyas huyu\u00f1g gi oriyan tasin Marianas gi boten sakman.<\/p>\n<p>Gi finatton Espa\u00f1ot, da\u00f1kulu na tinilaika manmasusede `nai kumilisyanu i natibu. Ginen este na pisu `nai malulog mas fitme na kinemprende haf` mauleg, antau yan justisiau siha na disision yan disposision para i linahyan.<\/p>\n<p>Apmam i antigu na ma\u00f1aina-ta masu\u00f1gun aminasun man-mapunu`, minamahlau yan makeyute` sustansia\u00f1a lau ni unabes `nai ha abandona kuttura\u00f1a yan tradisio\u00f1a. Adumididi` ha reskatague` pot i futturon i manatatte. Ma\u00f1asaunau hit kumu presente na hinerasion ginen sakrifisiun niha.<\/p>\n<p>Gi halom mattirun dinimandan modetnu na modun linala`, kada ratu ha batsala hit kurenten tinilaika siha. Lau kumu un` yute` ya un` fondu a\u00f1klan-mu tradision natibu, makat lumaiya haf` sustansiamu kumu patgon O`Perlas iya Pasifiku. Estague` galaide` espiritun tradision. Manteni fitme!<\/p>\n<p>Asuntun Familia<\/p>\n<p>`Nai mahatsa insurans (insurance) hinemlu`, guaha siha gi man-ritirau man-linachai pagamientun niha. Ha bira siha tatte ya ha lagnos siha pot para u guaha dididi` para katsun familia.<\/p>\n<p>Dos masusede: Finenina i ma-utut 25 pot sientu gi pagamientu, tinatitiye ni kahulu` apas insurance hinemlu` 40 pot sientu. Uttimo\u00f1a, 65 pot sientu menus fuetsan monedan familia. Tat ti binatsala halom gi aplacha` na fache` te`ug na chinatsaga.<\/p>\n<p>`An tana da\u00f1a` yan pipinu` na apas kandet, mas umatlibes i monedan familia papa` gi miserapble na estau. Man-a`atan hit kau guaha chachala\u00f1a i mattirun nuebu siha na subrida kontodu presiun ne\u00f1kanu` lau kansadu i plaset ayudu.<\/p>\n<p>Mampos chatsaga hinanau familia na tiempu. Guaha siha mas man-didog na pinadese piot gi ayu na membron man-ritirau i man-gaige gi mas tatpapa` pagamienton niha kada 15 dias. Makat na mattiru!<\/p>\n<p>Kustrafas Diskuidu<\/p>\n<p>Sige eskusun kadu` na inadi\u00f1gan seriosu na asuntun linahyan. `An un` eku\u00f1gog konbetsasion niha, gueku. Lau, sige mapustura siha kadu` sumen impottante asuntun niha. Gueku? Maletke prefektu asuntu ya sige ma-atisa otru siha man-tai sustansia na asuntu.<\/p>\n<p>`An pot guaguan kandet, tanchu` i CUC.<\/p>\n<p>Pot ma-utut 25 pot sientu gi sueddon man-ritirau, matanchu lagu i administrasion.<\/p>\n<p>Kumahulu` health insurance, ma-apunta offisinan Kilili`.<\/p>\n<p>Gi para kumahulu` fektus, mapega kanai niha gi halom betsan san-mena.<\/p>\n<p>Man-ginacha` induktu sa` todu ayu siha na kustrafas i hagas masablasus i publiku ni unu gaige gi halom kostat. Manhanau lokue` i kustrafas man-bakasion ya ni unu tumu\u00f1gu \u00f1gai`an siha mage. Uttimo\u00f1a todu mankesnudu ya sige kasas tala\u00f1ga pa`gu.<\/p>\n<p>Man-\u00f1ahlala\u00f1g<\/p>\n<p>Este i finu` I\u00f1gles yan Chamorro guaha `nai esta na`chaleg `an matranslada palabra pot palabra. Gigon un` letke haf` sustansia\u00f1a, ensegidas humanau halom hau gi lugat chaleg.<\/p>\n<p>Pot ihemplo, pula` fan:<\/p>\n<p>\u201cPulan i neni\u201d. Moon the baby.<\/p>\n<p>\u201cOnse i guaka\u201d. Eleven the cow.<\/p>\n<p>\u201cLoglug haga`\u201d. Boiling blood.<\/p>\n<p>\u201cBuchibuchi\u201d. Bubble. A pastry product known as turnover. Haf\u2019 mohon na ti \u201cBira hau?\u201d<\/p>\n<p>\u201cSen matai\u201d. Literal translation&#8211;very dead. Si\u00f1a sen-matai i matai?<\/p>\n<p>Estague` `nai a`anog i pineblen li\u00f1guahita i mafanana\u2019an \u201cverb\u201d `sino palabran man-deskribe. Appenas palabrata ni si\u00f1a parehu sustansian niha yan un` palabra gi finu` I\u00f1glis.<\/p>\n<p>Pot chaleg: Mattu un` offisiat Navy antes para u fan inspeksion homestead. Mientras manana\u00f1gga i tatan guma`, estaba un` neni `nai ileg\u00f1a i prohimu, \u201cNice baby!\u201d Umesalau i palao`an hulu`, \u201cJose, chadeg sa` esta ha sasa\u00f1gan este i chinigethu\u201d. A` Saina!<\/p>\n<p>* * *<\/p>\n<p>Sige i amku` ha pasensiaye amu\u00f1a para u faisen ni paki\u00f1a M-1. `Nai esta para ritiradan chochu`, ha atrebi fumaisen, \u201cHey, Joe, how you like chengee` one pukpak and one be`?\u201d Ai na grasia para matulaikan un` pake yan tatneru.<br \/>\nn n n<\/p>\n<p>Makone` un` prohimu pot bulacheria. `Nai mattu gi polisia, finaisen ni sarentu haf` gimemen\u00f1a. Ha oppe na \u201cBudweiser\u201d. Tiha tu\u00f1gu` i sarentu dumiletra Budweiser pues ha radio un` patrot para u fan espiha ni tai sinahguan na latan setbesa.<\/p>\n<p>Matman i patrot ya mamaisen para hafague` i sarentu ni tai sinahguan na latan Budweiser. Sinablasus tatte: \u201cEsta hu tatagu` hau latan setbesa. Chule` mage de hemunos hau haf` para bai` chogue\u201d. Debi u fan osge `sino matugan raya\u00f1a. Dios mihu!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Deste tutuhon tautau guine siha na islas, i antigu na ma\u00f1aina-ta mapetsige usun tanu` para&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[668,49,55],"class_list":["post-27502","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-baby","tag-cuc","tag-health-2"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/27502","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=27502"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/27502\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=27502"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=27502"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=27502"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}