{"id":275203,"date":"2018-05-02T06:06:27","date_gmt":"2018-05-01T20:06:27","guid":{"rendered":"https:\/\/www.saipantribune.com\/?p=275203"},"modified":"2018-05-02T06:06:27","modified_gmt":"2018-05-01T20:06:27","slug":"dichu-sahyan-kuttura","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/dichu-sahyan-kuttura\/","title":{"rendered":"Dichu sahyan kuttura"},"content":{"rendered":"<p>Gi alacha, huli`e siha presentasion gi television pot kutturan Chamorro. Mauleg na intension. Lau finu` lagu (E\u00f1glis) manasetbe ti Chamorro. <\/p>\n<p>Ti umaya i intension i programa yan i li\u00f1guahe. Mas kulan finanague gi otru tautau ke Chamorro. Pa`gu yangin para Chamoru ni titumu\u00f1gu` li\u00f1guahi\u00f1a pues bien felis.<\/p>\n<p>I li\u00f1guahita i sahyan kuttura-ta ni sumimientu haf` sustansian natibu. Taya` otru sahyan ni si\u00f1a kumone` hit halum gi apusientun kuttara-ta ke li\u00f1guahita. Yangin asolas `nai para una` setbe fotmat pues seguru na humanau i karetan guaka sin i toru!<\/p>\n<p>Dos Kanai: Ni achog para tafan macho`chu` siempre talagnos todu i dos kanaita para tachogue mauleg checho`ta. Yangin un` kanai una setbe pues seguru na chatcho`gue hau gi haf` asunto-mu.<\/p>\n<p>Taya` minapot\u00f1a matugi` i programa taimanu `nai ma-intended gi finu` Chamorro. `An un` komprende i asuntu pues libianu un` tugi` gi fino`mu mismu. Si\u00f1a tinaka` tiempu pot gai fotmalidat ma\u00f1ge`, lau siempre un` fattu gi chimu`. Na ti pot famaguon Chamorro i ma-intended na programa?<\/p>\n<p>I para un` lagse` manaitai yan ma\u00f1ge` gi finu` Chamorro debi diariu un` chogue. Cha`mu hinahala\u00f1g sa` siempre un` komple. Sineyu` hau lokue` fumana`gue famaguon-mu ni li\u00f1guahen niha. Propiu umatu\u00f1gu` haf` kutturan natibu ni sinisteteni ni li\u00f1guahe. I li\u00f1guahita i fitme yan ma`lag na achon ma-abiban kuttura yan tradision.<\/p>\n<p>Gi finu` i kuentos, eyag ma`udai halum gi mina` tres na napu sa` siempre un` fattu gi inai. Si\u00f1a` ha` sulun hau gi finenina lau siempre un` felis dispues.<\/p>\n<p>Destrosiu: I ina`ayudan unu yan todu fitme na patte gi pisun kuttura-ta. Mas este masimientu gi kutturan relihion-ta Katoliku. Naturat na yine`ase` yan listu na ausiliu para haye na prohimu-ta numesessita ma-ayuda.<\/p>\n<p>Lau `an in` atan i modun edukasion gaige sentru gi finana`gue i para unna` suffisienten maisa hau. Gi karera, hita mismu tuma`lun umaregla haf` dichu sensian kilisyanu. Poresu na esta pa`gu gaige ha` gi sensian natibu listu man-ayuda gi prohimu\u00f1a. Namagof!<\/p>\n<p>Ginefli`e`: I natibu debi u eyag gumofli`e maisague` yan todu sustansia\u00f1a. Ginen este na pisu `nai libianu ta establese mas fitme na sensian kooperasion para ta atbansa, adelanta yan defende haf` kuttura yan tradision-ta. Likidu i natibu gi kuttura\u00f1a. Maila` ta abiba gi hilu` inagofli`e. Para mona mas libianu ta petsige todu diniseha-ta pot unu yan todu.<\/p>\n<p>Relihion: Relihion Katoliku pumatte petmanente gi kutturan natibu gi bandan hine\u00f1ge desde tiempun Espa\u00f1ot. Ginen este na pisu `nai umeyag i natibu sustansian justisia. Estague` fuma\u00f1agu metgot na sensian respetu gi entalu` todu. Felis i kareran natibu piot `nai masimientu sensian inagofli`e, respetu yan inafamauleg.<\/p>\n<p>Pot Chaleg: Mapua boten niha i dos prohimu gi tasin Puntan Diablu. Duru gi halum loka` la\u00f1gat makeli`e manu `nai gaige i tanu`.<\/p>\n<p>Ume`esalau i unu, \u201cPare, kau un`lili`e guenau maletan kumairemu?\u201d Inesalague tatte: \u201cAtan oriyamu na man-loka` palun halu`u!\u201d Mamatkilu.<\/p>\n<p>`Nai mattu i dos halum gi tanu` ma-usune mamokat para i se\u00f1gso\u00f1g. Gi karera kinepbla haf` na ayu mattu gi hinasso\u00f1a. Ileg\u00f1a na tiha hassu. Kase pot liniha\u00f1a na kontodu maleta malagnos gi sikos\u00f1a. Lau lokue` `an esta kontra manloka` palun halu`u oriyamu haye si\u00f1a klaru hinasso\u00f1a gi halum piligru.<\/p>\n<p>Kantida: Animu ineku\u00f1gog haf` homlu na ne\u00f1kanu`, eksisiu yan gimen para hita. Tat ti tumu\u00f1gu` este na asuntu. Lau megai umu`upus pot yata ma\u00f1ochu ma\u00f1ge` na boka.<\/p>\n<p>Ti i klase da\u00f1osu soluke \u201ckantida\u201d ni tapepega halum gi pachot-ta. Megai besis `nai ta gulusune mas ke otdinariu na kantida, ta`lu pot yata ma\u00f1ochu.<\/p>\n<p>I hinemlo`mu gaige gi dos patman kanaina. Ti klase soluke kantida ni un` kakanu` diariu. Utut papa` gi regulat na kantida ya un` sede lokue` estomagu-mu chumogue fu\u00f1gsio\u00f1a. Gigon un` upus pues ti kabales hana mamtu` kinano`mu. Tutuhun chenot.<\/p>\n<p>Kuttura: I modun linala`ta rinidonduye ni preparasion ne\u00f1kanu`. Lokue` atan sa` lamegai listan selebrasion `nai sumaunau ne\u00f1kanu`: matatpa\u00f1ge, primet komu\u00f1ion, konfitmasion, umasagua, nobenan patron, matai, yan todu klasen komplia\u00f1os.<\/p>\n<p>Kada kumepara sikosta ta baba ta`lu sa` mattu otru okasion sentada. Ta fa\u00f1ochu ya ta gosa sentadan familia regulatmente. Cha`mu gulususune mas ke naturat! <\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p>Chebut: Mina` tasosoyu` inadahe gi kantidan ne\u00f1kanu` pot megai gi tautau-ta man-chebut. Kumeke ileghu na esta machuchuda` i sentura ya guaha `nai chathinagu\u00f1g i tautau. Buente ti inestotba lau guahu gi un` banda dispues umayudadaye humagu\u00f1g. Diberas! <\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p>Pinadese: Gi tatten respetau na felisitasion, haf` mohon gaige gi matan ennau na prohimu i fumu\u00f1ut pinadesisi\u00f1a diariu? Un` asuntu ni debi ta fan si\u00f1a tumaitai sin konbetsasion! Guiya este nesessidat lamayot patte gi tautau-ta.<\/p>\n<p>Mines\u00f1gun: Guaha na oga`an `nai hu fagcha`e tettin uchan ni inakompa\u00f1ia freskun ma\u00f1glu` ginen haya. He eku\u00f1gog \u00f1aihon i bailan uchan gi hilu` sin yan hagun tro\u00f1ku siha gi oriya ni sige man-palapa. Tutuhun bonitu na ha`ane! <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Gi alacha, huli`e siha presentasion gi television pot kutturan Chamorro. Mauleg na intension. Lau finu`&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[21051,21052,21053,21054],"class_list":["post-275203","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-chebut-mina","tag-dos-kanai-ni","tag-pinadese-gi","tag-puntan-diablu"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/275203","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=275203"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/275203\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=275203"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=275203"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=275203"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}