{"id":276123,"date":"2018-05-16T06:00:33","date_gmt":"2018-05-15T20:00:33","guid":{"rendered":"https:\/\/www.saipantribune.com\/?p=276123"},"modified":"2018-05-16T06:00:33","modified_gmt":"2018-05-15T20:00:33","slug":"inatotpen-konseptu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/inatotpen-konseptu\/","title":{"rendered":"Inatotpen Konseptu"},"content":{"rendered":"<p>I sisteman edukasion ta aksepta kumu tutuhun pisun finanague gi famaguon-ta. Poresu na tatnai ta kuestiona sustansia\u00f1a. Komprendiyun pot man-ansias hit na u fan ma-eduka famaguonta. <\/p>\n<p>I sistema gaige gi ineyag independente\u2014maisa\u2014ni umatotpe yan finanaguen kuttura\u2014minauleg todu.<\/p>\n<p>I edukasion-mu pot satbasion-mu mismu. I kuttura ileg\u00f1a bira hau dispues ya un` fan-ayuda gi numesessita ayudu. Gaige este gi tinituhon-ta gi dikiki` na isla ni rinidonduye da\u00f1kulun tasi.<\/p>\n<p>Ina`ayuda gi halum familia desde fangualu`an yan peskan tasi. Finacho`chu` satbasion todu gi kinalamten kada unu. Kustumbren yine`ase` ni masimientu gi natibu desde antigu na tiempu.<\/p>\n<p>Namagof pot trabiha este na patte gi kutturata fitme gi pisun familia-ta. Man-geftau yan tana` anaku` kanai-ta gi prohimu ni numesessita ausiliu.<\/p>\n<p>Kontentuyu` lokue` `nai huli`e este na kustumbre gi famaguon-hu. Man-listu gi haye numesessita ayudu. Ni unu ma\u00f1gopbla sa` i nina`en niha sinsiyu na ayudu. Mauleg na kustumbren tanu`!<\/p>\n<p><strong>Uttimu<\/strong><br \/>\nGi mapos\u00f1a na talo`anen Damengo `nai gumupu i uttimu na ruplanun Delta Airlines ginen este sige lumiliku` hinasoghu haf` otru para u di\u00f1gu i tanu`. Hagas humuyu\u00f1g i Japan Airlines dispues pa`gu i Delta.<\/p>\n<p>Guaha `nai in` faisen maisa hamyu haf` mohon na masusede este? Kau inipus tinahu\u00f1g ganansian bisnis na man-hanau pat guaha he\u00f1uta ni dumulalag i los probes? Adahe na sakrifisiu i Japones desde mediu sisienta siha na sakan. Ta abandona gi finattun Chinu! Estague` pa`gu na kontodu kantun unai malachai matatke.<\/p>\n<p>I inbetsionista (investor) man-aliligau guma` (lugat). Era, ha-aliligau manu `nai propiu para u pega salape`\u00f1a ya u guaha mas kinalamten ni benefisiosu gi todu atmos banda. Yangin tita kombida halum `sino ta gastaye otguyu siempre u pakete siha sayonara`. Ma\u00f1gge na pa`gu ta hahala tala\u00f1gata para ta ta`lun kumombida halum inbetsonistan Japones?<\/p>\n<p><strong>Silensiu<\/strong><br \/>\nLamegai man-maisen haf` na mampus silensiu i tanu`. Hombre guahu huli`e na kulan inipus katma. Kau se\u00f1at lada\u00f1kulu na pagyu mamamaila` gi estrakadan politika? Tiempo\u00f1a ya esta adumididi` sige halum i finattun afnu`.<br \/>\nYangin gaige hau pa`gu gi puestu, haf` unu bidamu ni umadelanta fuetsan pottanmonedan familia kumubre nesessidat niha? Guaha 80 pot sientu ennau na subida? Esta i asuntu hagas mogmug pachot i tautau siha gi se\u00f1gso\u00f1g.<\/p>\n<p><strong>La\u00f1a<\/strong><br \/>\nMa\u00f1garera para i bisinu (Palau yan FSM) `nos kuantos gi manma-elihe man-e`ela\u00f1an niyog. I tiempu ni magasta manpasehu nahu\u00f1g para u kamyu yan u fa` tika dos kostat niyog. Taya` presisu na u fan hanau `nai bula niyog guine!<\/p>\n<p>Sige dispues si Magoo ha guadog haf` sessu ayu na biahen la\u00f1an niyog. Era, ma-espipiha la\u00f1a ni si\u00f1a muna` fan batbaru siha entalu` pa`gu yan Nobiembre. Mientras tantus, kontodu anine\u00f1g niha umespapanta kulan mohon birag. Esta nina` fan mangalolope. Ke lau haf` bidan miyu na mampus hamyu man-espantau?<\/p>\n<p>Ha rekomenda si Lia la\u00f1an WD40 pot maprodusen fakteria. \u201cKontodu gatdun gugat titanus pinila`!\u201d I problema i tai fuetsa na la\u00f1a kontra chenot espantau. Debi un` konfisat \u00f1aihon haf` umestototba konsensia-mu.<\/p>\n<p><strong>Estau<\/strong><br \/>\nMatutuhun diniskuten estau politika giya Guahan. Tres asuntu mapresenta gi publiku para uketu\u00f1gu`. Dispues u guaha botasion para u ayeg kau statehood, free association pat independente na estau dinisehan niha.<\/p>\n<p>Gi halum `nos kuantus estudiante gi University of Guam manmafaisen haf` na esta mas mauleg gi sineda` niha. Lamayot patte umayeg free association. Ti namanman pot lokue` esta man-fatigau i los probres manmamanda sin konsentimentun niha ginen Washington. <\/p>\n<p>Maseha haf` na estau ma-ayeg siempre u fattu ennau gi dinisehan i tautau haf` na klasen sisteman gobietnu malagu` niha. Bes enkuandu sige mas madiskute bintaha yan disbintahan kada estau. Gi uttimu siempre u fan manbota i tautau haf` sessu sentimentun niha.<\/p>\n<p>Estorian iya Guahan yan Sankattan na Marianas pot mas ke 400 a\u00f1os ni magobietna ni kuattru na nasion. Sumaunau Espa\u00f1a, Halima\u00f1a, Japon yan pa`gu iya America. Namagof i guaha kinalamten para u fan mana`e ma\u00f1eluta ni direchun niha umayeg haf` para futtunan niha gi papa` sisteman inayeg niha na gobietnu.  <\/p>\n<p><strong>Tramposu<\/strong><br \/>\n`Nai taya` na`\u00f1a i tautau ya sessu \u00f1ala\u00f1g propiu para un` sa\u00f1gane na u utut i kantidan ne\u00f1kano`\u00f1a? `An taya` na`\u00f1a pues haf` para u utut?<\/p>\n<p>Haf` este na abisu gi un` miserapble na popble na u adahe salape`\u00f1a `nai ni un` sen i prohimu gi pottanmoneda\u00f1a. Diberas na he\u00f1un tramposu!<\/p>\n<p>Ayu mas yahu umeku\u00f1gog i tatan guma` `an hasa\u00f1gane famaguo\u00f1a na mu\u00f1ga ma\u00f1upa mientras ha soppla tadu\u00f1g chipa\u00f1a. Dios mihu!<\/p>\n<p>Yahu lokue` umega` un` fotten daibites `an sige ha kanu` manadan fina` mames dispues ileg\u00f1a, \u201cAdahe hamyu ni asukat sa` ti mauleg!\u201d Dispues, sinparat sige ha sumukegue`. A`saina!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>I sisteman edukasion ta aksepta kumu tutuhun pisun finanague gi famaguon-ta. Poresu na tatnai ta&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[21213,4861,2327,21214],"class_list":["post-276123","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-chinu-estague","tag-delta-airlines","tag-japan-airlines","tag-sumaunau-espa"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/276123","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=276123"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/276123\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=276123"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=276123"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=276123"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}