{"id":276595,"date":"2018-05-23T06:00:33","date_gmt":"2018-05-22T20:00:33","guid":{"rendered":"https:\/\/www.saipantribune.com\/?p=276595"},"modified":"2018-05-23T06:00:33","modified_gmt":"2018-05-22T20:00:33","slug":"si-cain-yan-abet","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/si-cain-yan-abet\/","title":{"rendered":"Si Cain yan Abet"},"content":{"rendered":"<p>I man-sabiun I Deni` mahatsa sueddun niha 80 pot sientu. Gi mismu tiempu malu\u00f1u` ha`anen mas ke 14,000 na empleau ni man-sentagpapa` sueddun niha. Ma-upus nesessidat mayotmente para una` potput betsan niha.<\/p>\n<p>Este siha na empleau pumadedese didog na sapet pot tinanahu\u00f1g chiguan para nesessidat familian niha. Gi mismu tiempu debi u fan man-apase guma` familia, kareta, ne\u00f1kanu`, apas hospitat, magagu, yan otru siha obligasion. Ya in` la\u00f1gag umupus nesessidat niha?<\/p>\n<p>Dispues, atan i difirensia gi hatsada sa` mampus chagu` yan sueddun este siha na empleau. Haf` taimanu na ti in`li`e este? Man-malefa hamyu na obligasion miyu umadelanta suffisiente na monedan familia? Lau hamyu finenina in` akude?<\/p>\n<p>Yangin inna da\u00f1a i hatsada yan otru siha benefisiu i sueddun miyu ti menus ke $112,400 gi sakan. Chagu` papa` i sueddun 14,000 na empleau ni man-mamatmus gi sueddun popble. Tras in` tira si\u00f1ku pot sientu na \u00f1ganan manog? Taiguine in` pega estau i tautau ni in` represesenta? Lastima!<\/p>\n<p><strong>Si Teno`<\/strong><br \/>\nTriste finattun este na semana `nai ha di\u00f1gu` hit hagas gobietno-ta as Pedro (Pete) P. Tenorio. Apmam ma\u00f1etbe kontodu tres tetminu kumu tatan iya Marianas. Sumaunau-yu` man-ayuda gi papa` administrasio\u00f1a. Magahet na sattun na kabesiyu gi asuntun linahyan siha.<\/p>\n<p>Kalagtus na maga`lahe ya ha tu\u00f1gu` kabales i tautau\u00f1a siha gi halum gobietnu. `An hali`e na si\u00f1a mas un` adelanta hau yan setbisiun publiku seguru na nina`e hau appottunidat. Uncle Pete, Si Yuus Maase` pot todu ya i korun man-a\u00f1ghet un` inesgaihon hulu` gi taihinekog na deskansun gi la\u00f1get.<\/p>\n<p><strong>Estrakada<\/strong><br \/>\nI para u achanda dos pattida pot planu yan fuetsa siempre u te`ug gi ti apmam yan pa`gu. Tali`e haf` para uma-offrese entalu` haye mangaige gi siya yan i dumiseseha humatme parehu ridondun publiku.<\/p>\n<p>Para hafa tana` chagu`: Giya hagu mismu haf` unu un` komple ni umadelanta ginanan monedan familia? Debi este inna` la`aga\u00f1g pot kulan mampos \u00f1a\u00f1gon! Puntu: I publiku ha tu\u00f1gu klaru asunto\u00f1a siha. Sa\u00f1gan dibuenamente klaru i faktu!<\/p>\n<p>Siakassu na taya` bidamu pues haf` na un` atrebi malagu? Na ti todu tinituhun ni lache siempre lache uttimo\u00f1a? Tatnai in` repara i kuestion: an` un` embrasa kustumbre fatsu na setbisiu u guaha kampun adelantu gi otru tetminu?<\/p>\n<p><strong>Finatsu<\/strong><br \/>\nHu repasa ineku\u00f1gog pot Marianas ni komiten Sen. Murkowski gi US Senate. I aminasun lai inipus na`mamahlau `nai mafa` huegu diskuidu gi man-sustansiau siha na asuntu. Kau lamayot patte guine na diskuidu i ti in`ti\u00f1gu sattun haf` obligasion miyu kumu setbienten publiku?<\/p>\n<p>Anog na trabiha ti lilistu i tropa kumatga dichu obligasion niha kumu representanten i tautau. Kulan mafa` huegu i man-sustansiau siha na attikulu. Fan ma`ase` ya in` bisitan maisa hamyu finenina ya in` atan fotmat obligasion miyu. Mu\u00f1ga masede komiten Sen. Murkowski na u apunta huyu\u00f1g haf` dichu obligasion para u mana fitme mas disposision asuntun linahyan.<\/p>\n<p><strong>Inbetsion<\/strong><br \/>\nGi mediu nobenta siha na sakan mauleg kinalamten ekonomia-ta. Sosopbla fondu para todu nesessidat-ta. Duma\u00f1a` homlu` na industrian turista, magagu, yan setbisiu. Dispues, mahuchum i industrian magagu. Sinigunduye `nai man-hanau inbetsionistan Japones. Man-ma\u00f1ufa` hit da\u00f1kulun matti\u00f1gan.<\/p>\n<p>Esta pa`gu tita chuchule` tatte mali\u00f1gun miyon pot miyon pesus gi hiniyu\u00f1g fakterian magagu yan inbetsion (salape`) Japones. Mientras tantus sali hit de man-esuette gi haf` humalum ni umayuda i solu ekonomian Marianas tat kumu industrian turista. Tatnai in` repara na mampus hamatompu` este na industria? Si\u00f1a ta a\u00f1goghu kumu pisun ekonomia guine?<\/p>\n<p>Inipus paska yan sentidu na asuntu ekonomian isla pot faktu na tai mina yan i tanu` mampus dikiki`. Ayu na manu` ha` humalum tafalague. Haf` na hinalum tinilaikan tasi, afnu` yan ma`te. Lastima sa` esta pa`gu ni planu hit taya`.<\/p>\n<p><strong>Suabe<\/strong><br \/>\nSessu hu dandan un` suabe na piano \u201cWhispering Hope\u201d. Un` kanta ni in` eyag gi eskuelan elementariu antes. Gi megai na dina\u00f1a` mame sessu in` kanta yan otru siha sunidu. Bonitu na kanta.<\/p>\n<p>Mafattu mahala\u00f1g-hu ni dopbladan dos-tres bos guihe siha na kanta. Guaha `nai hu deka` \u00f1aihon gitalahu dispues hu pega gi un` banda. Makat huna` fonhayan pot mafattu mahala\u00f1g-hu ni ma\u00f1eluhu ni esta man-hanau. Magahet na bonitu i dopblada `nai man-hame ma\u00f1ganta antes.<\/p>\n<p><strong>Ha`ane:<\/strong> `An katma i ha`ane piot ya silensiu esta na chatsaga pot maipe yan eku ni mapot ta pula` haf` mensahe. Hu na\u00f1gan \u00f1aihon se\u00f1at kau para u uchan, suette pat dimalas. Otdinariamente malofan i ha`ane todu felis.<\/p>\n<p>Guaha-yu` suma\u00f1gane na para u fattu un` tautau para bai`n ali`e. Ayu na inali`e siempre ha tulaika ha`anihu petmanente. Chumaleg-yu` pot metgot ina\u00f1gogho-hu gi disposision i Nanalibreg-hu. Fuera de si Lusifet!<\/p>\n<p>Yangin guiya numa`e-yu` patte bai eku\u00f1gog sattun haf` dispues para bai faposgue. Pa`gu `an parehu ham tautau pues bai dispacha pot parehu sensin. Ni fuetsan santos timana`e ya para bai eku\u00f1gog-gue`? Disposision ginen hilu` tatnai lache. Po`lu ta adispensa pot amesta. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>I man-sabiun I Deni` mahatsa sueddun niha 80 pot sientu. Gi mismu tiempu malu\u00f1u` ha`anen&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[818,8144,21288],"class_list":["post-276595","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-mali","tag-si-yuus-maase","tag-uncle-pete"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/276595","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=276595"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/276595\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=276595"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=276595"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=276595"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}