{"id":277080,"date":"2018-05-30T06:00:37","date_gmt":"2018-05-29T20:00:37","guid":{"rendered":"https:\/\/www.saipantribune.com\/?p=277080"},"modified":"2018-05-30T06:00:37","modified_gmt":"2018-05-29T20:00:37","slug":"inatetuyen-obligasion","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/inatetuyen-obligasion\/","title":{"rendered":"Inatetuyen obligasion"},"content":{"rendered":"<p>Mauleg na diniseha i para ta sige munafitme mas disposision para ta gobietnan maisa hit. Tinaka` tiempu para ta esgaihon manpresisu siha na pinetsige guine na patte.<\/p>\n<p>Lau obligasion miyu muna` dinanche ayu siha na asuntu i man-mamensiona gi alacha gi ineku\u00f1go komiten Sen. Lisa Murkowski.<\/p>\n<p>Desde \u00f1gai`an na para un` fabot un` inbetsionista (investor) libre ginen areglun lai ya i pumalu fuetsau debi umatatiye regulasion siha sin ditension? Na ti ha destrosia reputasion Marianas este na diskuidu?<br \/>\nHaf` na ni hita mismu tita tu\u00f1gu` kuantu manhalum na bisita ni manmacho`chu` kontra yan ginagau lai? Na`mamahlau na diskuidu. Mauleg u guaha tinituhun mana` fan dinanche este siha na fatsu!<\/p>\n<p><strong>Ekonomia? <\/strong><br \/>\nHa annunsia i Gobietnu Raffy Torres na mauleg i ekonomia. Era, ha-espehus gi nina` halum aduana (tax) ni umapapase gastun setbisiun publiku. Buenu!<\/p>\n<p>Lau i dichu kuestion: Kau mattu papa` ennau na adelantu gi fuetsan familia mamahan nesessidat niha? Ti mapot makatkula i asuntu. Hagu mismu kumu padre de familia atan kau mahatsa pagamientomu ni esta pot mas ke 20 a\u00f1os desde ke seru!<\/p>\n<p>Namanman ayu na anunsiu pot mas ke 14-mit na empleau esta pa`gu man-mamatmus gi sisonyan mas tagpapa` na sueddu. Nasetbe mohon maseha antios tasi para in` li`e kuantu in` ipus ni magahet numesessita subida! Lastima!<\/p>\n<p>Doble sapet kontra este siha na empleau `nai in` hatsa sueddun miyu 80 pot sientu. Dios mihu na insuttu!<\/p>\n<p><strong>Estrakada<\/strong><br \/>\nSilensiu i tirenun plaset publiku gi bandan ta ekspepekta na estrakadan politika. Hu e`eku\u00f1gog maseha eku gi chagu` na bos kandidatu. Lau mampus silensiu i se\u00f1gso\u00f1g. Kau guaha sineda` niha la\u00f1get pat sasalaguan gi entalu` ka\u00f1ada?<\/p>\n<p>Estague` kase mina silensiu trabiha i se\u00f1gso\u00f1g siha. Entre mauleg yan ti mauleg na asuntu siha man-matotpe gi pinetsigen planun kada unu. Para pa`gu hu pega este gi santatte na betsaghu para tane` gi barandan santatte.<\/p>\n<p><strong>Yine`ase`:<\/strong> Che`chu` yine`ase` mit buettas regalu\u00f1a `an ha birague` tatte giya hita. Ti hunana\u00f1ga na u fattu tatte kumu kontentu konsensiag-hu. Tai atparehu pas yan katma hinassomu pot gasgas yan sinsiyu i gineftau ayudumu ginen korasonmu. Dispues, mauleg para petsonat na induthensia.<\/p>\n<p>Gineftau gaige patte gi kutturan tautau tanu`. Ma\u00f1gontentu hit umasegura na ta ayuda i namase` ke para ta has\u00f1gun umupus. Estague` namagof\u00f1a sensian natibu maseha \u00f1gai`an na tiempu.<\/p>\n<p><strong>Inamko`ta:<\/strong> Kada unu u fattu gi tagfe`na na idat `nai fuetsau ta asimula hinemlo`ta. Ta atan desde fuetsan tatautau-ta, hinassota yan todu ni hagas manfitme antes. Si\u00f1a ha` manatma hinasso-ta lau esta taigue fuetsan hoben.<\/p>\n<p>Magahet na hunana`e animu kumalamten pot no u chadeg mantinake` koyenturahu siha. Ti bai fanagu machuli`e haf na nesessidat. Guahu kahuhulu` fumalague sin ditension. Debi tafa\u00f1galamten gi duranten ha`ane.<\/p>\n<p>Gi atbansau na idat guaha siempre siha pinadese para tafana`. Gigon gai dinida hau ni kondision-mu mauleg in` ali`e yan mediku pot aseguridat. Cha`mu fama memediku pot gago`mu malag i hospitat `sino clinic.<\/p>\n<p>Mu\u00f1ga manhinala\u00f1g sa patte i para tafan amku`. Ni haf` ya tachogue ti umah\u00f1au. Na`e animu muna` kalamten parehu usun kabesa yan tatautau miyu. Listuyu` para haf` mamamaila`. <\/p>\n<p><strong>Disareglu:<\/strong> Gi alacha, malagnos areglu para umana` fa\u00f1uha makinan poker siha gi se\u00f1gso\u00f1g. Bonitu sa` mana` gasgas i komunida.<\/p>\n<p>Pa`gu, otru areglu para umabira tatte i da\u00f1osu na makina gi se\u00f1gso\u00f1g `nai man-estaba antes. Hafa na estreyas lini`e miyu na para in` ta`lun muna` aplacha yan umestotba i pas gi halum komunida? Kau este uttimu nina` si\u00f1an kabesan miyu?<\/p>\n<p>Lokue`, kuantu na tautau hiyu\u00f1g para u fan ma-emplea `an mabira tatte i makina gi se\u00f1gso\u00f1g siha? Mauleg sa` pot konbi\u00f1iente niha ya ti tra\u00f1kilidat i tautau siha gi lugat niha? Todu este na che`chu` tramposu na disareglu guine?<\/p>\n<p><strong>Inapayune:<\/strong> Regulatmiente, gigon makmata `an chatagmag ensegidas hana` lagu i kafe. Dispues, ha chule` dos pusuelu ya hana`yiye. Ha pega i unu para i asagua\u00f1a i otru para guiya. Dispues ha repara na esta taigue te\u00f1gua\u00f1g\u00f1a pot madispone gi alacha.<\/p>\n<p>Ha siente i amku` na guaha mata`chu\u00f1g gi siyan asagua\u00f1a. Buente se\u00f1at ginen i amku` pot agradesimientu. Lau pinayun dos mauleg na umasagua ni umapayune kustumbre gi inamku` niha. Hinanau dos pajaru!<\/p>\n<p><strong>Agupa`:<\/strong> Bes enkuando hu bisisita un` tiuhu gi lancho\u00f1a pot mamaisa i amku`. Hagas madispone te\u00f1gua\u00f1g\u00f1a. Tai famaguon. Fuera de che`chu` fangualuan, hagas mauleg na peskadot. Pa`gu na tiempu ha limitte gi talaya.<\/p>\n<p>Un` amku` ni fitme gi ha`ani\u00f1a desde obligasion petsonat esta i linala` espirituat. Diariu ha attetende misan oga`an.<\/p>\n<p>Un` biahe ha repara na mampus podu\u00f1g sentimentog-hu. Ileg\u00f1a, \u201cMu\u00f1ga nina` chatsaga pog minachum atdau sa` siempre gi hemhum mapagahes u fa\u00f1ila` ma`lag i pue\u00f1ge.\u201d Kulan kandet esperansa, miyon yan miyon, na pution gi la\u00f1get.<\/p>\n<p>Suanu yan ma`ug na finu` amku` ni chettun gi hinassog-hu. Gi katma `nai mamaisayu`, guaha `nai ho\u00f1ga ekun fino`\u00f1a giya guahu. Hu agradese piot i sasa\u00f1ga\u00f1a gi amtau yan suanu na dopbladan palabran amku`. A\u00f1goghuyun! <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Mauleg na diniseha i para ta sige munafitme mas disposision para ta gobietnan maisa hit&#8230;.<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[21363,21364,21365,21366],"class_list":["post-277080","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-agupa-bes","tag-disareglu-gi","tag-gobietnu-raffy-torres","tag-inapayune-regulatmiente"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/277080","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=277080"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/277080\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=277080"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=277080"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=277080"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}