{"id":278010,"date":"2018-06-13T06:05:45","date_gmt":"2018-06-12T20:05:45","guid":{"rendered":"https:\/\/www.saipantribune.com\/?p=278010"},"modified":"2018-06-13T06:05:45","modified_gmt":"2018-06-12T20:05:45","slug":"satbasion-mansabiu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/satbasion-mansabiu\/","title":{"rendered":"Satbasion Mansabiu"},"content":{"rendered":"<p>Teteti i ichan gi pa`gu pue\u00f1ge. Fresku na ma\u00f1glu` ginen haya. Umafagcha` yan un` asuntu ni sige hu guadog pot para bai komprende. Hu kontinua ma\u00f1ge` pot no u di\u00f1guyu` i hinasoghu.<\/p>\n<p><strong>I attikulu:<\/strong> haf` taimanu na i mansabiun I Deni` mahatsa 80 pot sientu suetdun niha ya gi mismu tiempu ma-upus 14-mit-mas na empleau ni gumagana suetdun popble (poverty income level and below)?<\/p>\n<p>Hu akanteha manu na koyentura `nai man-ma\u00f1oda` eskusu para umagulusune masaguaniye betsan niha. Lau kulan bisiu gi modun niha ma-espihan yabe para umasugun i karetan guaka! Poresu na sessu ma-upus dichu interes publiku.<\/p>\n<p><strong>Insuttu:<\/strong>  I estorian kada nasion ni humatme Marianas klaru na todu chumage fuetsau kumepunu` kutturan natibu pot presisun niha.<\/p>\n<p>I mas tailaye na cho`chu` i para tafan mafa` Espa\u00f1ot, Haliman, Japones yan Amerikanu. Pine`lun niha na siha ha` mantautau. Lau tantu de makepunu` i kuttura ti marepara i dichu pogse` ni sumustene natibu desde antigu na tiempu.<\/p>\n<p>Guiya este i kutturan a`patte (sharing) gi halum tautau-ta. Inestablesen antigu na ma\u00f1aina-ta pot satbasion todus. Motmut sensian gineftau gi haf` guinaha-ta desde kusechan gualu` yan kineni` tasi. Mas hana` fitme pogse` natibu ya hafalulun gi unu! Ayu mina` ma`ug hinanauta desde antigu na tiempu.<\/p>\n<p>I kustumbren a`patte chumaba` para tafan abende trastes `sino kinisechan gualu` yan tasi. Poresu na sumen ma`ug i amesta gi entalu` natibu. Estague` satbasion-ta desde antes ya hu\u00f1gan ha choma` inestablesen kometsiu giya hita. Mas guaha inapinitiye gi para ta asegura na disiente hinanau prohimu-ta ke para tafan mama` kepble.<\/p>\n<p>Gi halum todu komunidan isla gi halum iya Pasifiku parehu kuttura guine na banda. Estague` makat mafunas sa` patte petmanente gi modun linala` tautau isla. Bien felis gi kareran todu gi ma-atisan un` mauleg na kustumbren tanu`. Estague` na megai na tautau hiyu\u00f1g ti si\u00f1a makomprende haf` na motmut minagof yan kinententu gi tautau-ta siha lau maresisibe ayudun food stamps.<\/p>\n<p>Dimo\u00f1u, kontodu food stamps in` patten \u00f1anaihon gi halum familia! Parehu sabot ne\u00f1kanu` maseha haf` unna setbe gi mafahan attikulun nesessidat.<\/p>\n<p><strong>Relihion:<\/strong> I kutturan relihion guine chumoneg mas sensian yine`ase, inagofli`e, a`patte yan gineftau gi bandan ayudu. Kada kume fatsu ha tagam ya hanana`lu tatte giya hita. Este na patte sumoyu` agradesiyun na sensian respetu gi tautau-ta siha.<\/p>\n<p><strong>Ma\u00f1aina:<\/strong> I ma\u00f1aina-ta pumulan diariu kinalamten todus. Siha primet ma-estro gi halum guma` familia ni mas muna fitme ineyag dottrinan katolisismu. Mantai deskansu diariu pot sattun na inadahe gi famaguon niha. Ta onra pot megai `nai ha mattit siha para tamana` fan felis gi karera-ta.<\/p>\n<p><strong>Edukasion:<\/strong> Mientras i kuttura pot ayudu gi tropa i sisteman edukasion gaige gi unu. Kontat ke felis hinanau-mu independente konsige edukasion-mu. I kuttura finaisen hau para un` bira hau tatte ya un` fan ayuda gi haye numesessita ayudu. Ti sen anog este na defektu gi bandan edukasion pot tatnai ta pa\u00f1gun kritikatmiente.<\/p>\n<p><strong>Birada:<\/strong> Umafulu` finana`guen guma (pot tropa) kontra edukasion gi unu. Ayudu gi prohimu-ta finana`guen kuttura, ayudu giya hagu namaisa i edukasion. Kada kumelibreyu` gi unu gatdunyu` gi otru. <\/p>\n<p>Uttimo\u00f1a umeyagyu` tumimon galaidehu. Ayu dispues `nai hutu\u00f1gu` manu propiu gi katkuet tiempu entre interes todu yan guahu mismu. Ma`ug na kutturan isla! Namagof i mauleg na sensian gineftau gi tautau siha.<\/p>\n<p><strong>Sah\u00f1ge:<\/strong> Linala` tautau gi manda\u00f1kulu siha na tanu` kaiha parehu yan tano`ta. Buente pot taya` sensian inapinitiye `sino pot mampos man-achagu` mina` kada unu yan kuentas\u00f1a gastu gi ha`ani\u00f1a.<\/p>\n<p>Hu chage lokue` gumuatdia todu sinsiyu gi betsaghu. Gigon gumeftau hau ya kara` pues hagu namaisa para un` fana` chinatsagamu. Cha`mu a\u00f1go\u00f1goghu i atu\u00f1go`mu sa` ti un` inayuda taimanu tautau isla.<\/p>\n<p>Magahet na sumen sah\u00f1ge kinalamten un` siuda kontra isla. Todu un` fana` da\u00f1kulu desde eskuela, hospitat, chalan, shopping mall, yan otru siha fasilidat. Lokue`, todu manchagu` `nai mangaige. Guihe ti miyas `nai makatkukula chinagu` lugat. Kontra ora!<\/p>\n<p><strong>Atkilon:<\/strong> I mapropopone para umana` 55 a\u00f1os atkilon tanu` publiku taya` sustansiau na benefisiu para i tautau tanu`. Dimas de in` ekstende mas probichosu `an in` itut papa` gi 25 a\u00f1os. Hana`e todu atmos banda tiempu umatan futtunan kontrata. <\/p>\n<p>I anaku` na atkilon mas probichosu gi para man-atkila. Disbintaha gi gai tanu`. Kumu inna` lakadada` guaha kampu para interes todu atmos banda. <\/p>\n<p><strong>Sin Sustansia:<\/strong> Tumugtugagag si Raffy pot apas obligasion siha. Primera! Kau obligasion i 80 pot sientu na hatsadan suetdu `nai `inna` bula betsan miyu? Ya i mas 14-mit na empleau ni sumen baratu suetdun niha? I difirensia $30-mit pesus para hamyu kontra sinsiyu para empleau siha. Haf` mohon?  <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Teteti i ichan gi pa`gu pue\u00f1ge. Fresku na ma\u00f1glu` ginen haya. Umafagcha` yan un` asuntu&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[21555,21556,42,21557],"class_list":["post-278010","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-birada-umafulu","tag-edukasion-mientras","tag-food","tag-primera-kau"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/278010","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=278010"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/278010\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=278010"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=278010"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=278010"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}