{"id":280181,"date":"2018-07-18T06:06:42","date_gmt":"2018-07-17T20:06:42","guid":{"rendered":"https:\/\/www.saipantribune.com\/?p=280181"},"modified":"2018-07-18T06:06:42","modified_gmt":"2018-07-17T20:06:42","slug":"280181","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/280181\/","title":{"rendered":"Katman Kabron"},"content":{"rendered":"<p>Inipus katma yan silensiu i tanu`. Estotbu este pot ti otdinariu gi tautau-ta man-mamat kilu sin motibu. Haf` mohon umestototba ha`anen niha?<\/p>\n<p>Gaige este na chinatsaga gi monedan familia!<\/p>\n<p>`Nai taya` salape` gi pottanmonedan familia siempre mamatkilu i dos saina ya makonsidera haf` uttimu si\u00f1a. Makat na kontrariu i mantai kampu umalibia asuntun familia.<\/p>\n<p>Kanaha` 15-mit na empleau man-mamatmus gi suetdun popble (poverty income and below). Mas man-malu\u00f1u` ha`anen niha `nai mahatsa suetdun niha i republican 80 pot sientu!<\/p>\n<p>Makat na laimi i betsan niha finenina ke nesessidat mayotmente ni didog man-mamatmus gi fache` pinepble. Nuebu na he\u00f1iu i mahas\u00f1gun ma-upus pinadesen mas man-chatsaga.<\/p>\n<p>Dispues, i si\u00f1ku pot sientu na pugi para empleau siha trabiha mediu masede nu este na administrasion. Haf` dumiteteni mana` komplidu este na subida?<\/p>\n<p>De Dios: Lokue`, estotbu i para ta hu\u00f1gug na man-espipiha due\u00f1un casino guine inbestasionistas (investors) giya Japon ume`efondu. Na chatsaga este na infotmasion sa` keha na ti fitme hinanau este na modun industria guine. <\/p>\n<p>Mauleg na da\u00f1u para u fuegu gi megai na tautau tat kumu 3,024 na man-ritirau. Lastima i ma\u00f1i\u00f1ila` i kandet lau taya` tautau gi gima`!<\/p>\n<p><strong>Belan 80:<\/strong> Da\u00f1kulu na bela guaha gi hegsu` I Deni` pot hatsadan suetdun man-ma`gas 80 pot sientu. Man-a`a\u00f1a\u00f1gun na mu\u00f1ga madiskute i 80 na numeru pot no umasiente gi se\u00f1gso\u00f1g siha. Diberas! Finu` i kuentus hagas malagnus i katu gi kestat.<\/p>\n<p>Kase si\u00f1a tafana`an \u201ckatman kabron\u201d, era matu\u00f1gu` malabidan niha lau mafa` inosiente siha ni disision kontra megai na empleau guine.<\/p>\n<p>Ti ilelegta na mu\u00f1ga hatsada para manma-elihe. Lau haf` na modun kuentas inna setbe na 80 pot sientu in` hatsa hamyu?<\/p>\n<p>Guaha kase 15-mit na empleau gumagana mas tagpapa` na suetdu (poverty income and below) ya in` la\u00f1gag umupus nesessidat familian niha?<\/p>\n<p>Na ti in` anunsia na guaha adelantu gi ekonomian i tanu`? Malag manu ennau na adelantu na taigue gi monedan familia siha? Hamyu` solu man-inaminasa ni kumahulu` presiun nesessidat siha?<\/p>\n<p>Dispues, memegai\u00f1a gumagana suetdun popble  (poverty) ya in` chenig \u00f1aihon gi un` banda pot para in` na lamegai mas betsan miyu? Tailaye na disposision `nai i gai fuetsa politika la`la`, i tai nina` si\u00f1a mas malu\u00f1u` gi sisonyan didog na sapet yan chinatsaga. Lastima i ina\u00f1gog-hu!<\/p>\n<p><strong>Tradision:<\/strong> Kuttura i modun linala` tautau maseha manu na tanu`. Sumasaunau li\u00f1guahe, relihion, ne\u00f1kanu`, linala` komunida, disposision tanu`, kontodu trahe, dandan and baila.<\/p>\n<p>Gi mismu tiempu, kuttura matulalaika gi inasoda` natibu yan otru rasan tautau ni man-mattu mage Marianas. Konrespetu man-asede hit inana`en kuttura kau hechuran ne\u00f1kanu` yan otru siha akseptau na kustumbre. <\/p>\n<p>Ha obligayu` un` kuestion: haf` kutturan Chamorro? <\/p>\n<p>Lamayot patte mau`udai kuttura-ta gi li\u00f1guahi-ta. Estague` solu sahyan ni umesgaihon manafitmen kuttura gi todu modun ekspressiu yan pinetsige.<\/p>\n<p>Hana`e mas asegurau na pisu i kutturan relihion katolisismu guine ni mas masimientu gi linala` tautau-ta siha. Areglu mamta` gi mauleg na relasion `nai motmut respetu yan ina`ayuda entre unu yan otru.<\/p>\n<p>Metgot trabiha sensian komunida gi natibu mina` man-a`arikonose hit bes enkuando. Ni unu madi\u00f1gu gi santatte.<\/p>\n<p>I Chamorro makat maye\u00f1gyu\u00f1g gi lugat\u00f1a pot desde 4,000 a\u00f1os antes de finattun segundu tropa hagas gaige guine siha na petlas.<\/p>\n<p>Kuantu na nasion kume destrosia modun linala`\u00f1a lau ni unu felis. Maseha silensiu lau mes\u00f1gun si guelu yan guela sumusteni kutturan yan tradision Chamorro.<\/p>\n<p>Ha sustene linala`\u00f1a gi usun tanu` yan tasi. Tatnai man-estotba gi otru pot para una` gefsaga-gue`. Kontentu gi bendision nina`en i Saina.<\/p>\n<p>I tradision natibu sufisiente gi disposision ha`ani\u00f1a segun i man-matugi` na estoria siha gi fina`pos tano`ta. Ta`lu, ni unu ta estotba para tafan adelantau gi hinanau-ta. Gaige gi sattun na disposision man-mofo`na.<\/p>\n<p>Naturat na relasion ta establese entalu` tanu` yan tasi desde antigu na tiempu. Maseh menus usun tanu` para gualu` gaige ha` usu\u00f1a kumu lugat familia. Un` lugat ni todu numa`e dignu, onru yan ma`ug na memorias pot tutuhun pisun kada unu.<\/p>\n<p><strong>Kanai\u00f1a:<\/strong> Hu konfitma i finu` man-amku` pot \u201cmauleg kanai\u00f1a\u201d. Guaha mana`e kanai\u00f1a mananum, umesuette gi halum tanu`, yan otru siha offisiu. Mana`eyu` chenot man-raya gi papet!<\/p>\n<p>Huli`e unu mauleg mananum desde choda, kamute, mendioka, sune yan gulusina. Tat tinanom\u00f1a ti manogdcha` gi halum sais-dies mesis na tiempu. Hu rikonose tinanomhu choda gi tatten kasiyas manog. Ni hagun sinisu taya`. Hu tomba ni kuha pot na`mamahlau.<\/p>\n<p>I otru, achog kantun unai ma\u00f1goni` ayuyu. Hu chage tula noche ume-ayuyu gi tadu\u00f1g halum tanu`. Ni unu! `Nai guiya humanau kontodu man-yomug manug hatsadu ha kikilili` guatu gi lanchu para katdun mame. Dios mihu! <\/p>\n<p>Finu` biuhu, ti un` mana` tailaye lau ti un mana`e. Desde ayu kontentuyu` kumusuneru! Ti todu manmaregalu naturat na nina` si\u00f1an ginen hilu`. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Inipus katma yan silensiu i tanu`. Estotbu este pot ti otdinariu gi tautau-ta man-mamat kilu&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[256,21987,21988],"class_list":["post-280181","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-casino","tag-diberas-finu","tag-tradision-kuttura"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/280181","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=280181"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/280181\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=280181"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=280181"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=280181"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}