{"id":28058,"date":"2014-02-20T13:10:20","date_gmt":"2014-02-20T05:10:20","guid":{"rendered":"http:\/\/tribune.ctsi-logistics.com\/?p=28058"},"modified":"2014-02-20T13:10:20","modified_gmt":"2014-02-20T05:10:20","slug":"biblia-pisun-iya-america","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/biblia-pisun-iya-america\/","title":{"rendered":"Biblia: Pisun Iya America"},"content":{"rendered":"<p>I ma`gas iya Russia ha butleha America guine gi alacha pot kinalamten siha `nai sige ha` chumagu` yan i biblia. Estague` na leblu i pisun matuge` konstitusion Estados Unidos De America gi 1776. Megai gi prinsipiu ginen i biblia gaige na mamostra gi hechuran palabras gi halom konstitusion.<\/p>\n<p>Namatman na u guaha este na botlu ginen nasion ni megai ha punu` antes pot eksisiun relihion sa` man-ho\u00f1ge na taya` mas ma`gas na atoridat ke presidenten niha. Magahet, lamegai giya America chumochoneg madiskuattisan prinsipiu siha ni gaige gi sagradu na dokumenton nasion `sino US Constitution.<\/p>\n<p>Si\u00f1a machoneg lau ni unu si\u00f1a tumulaika i fitme na hine\u00f1ggen mayotmente ginen manu mage lamayot patte gi konstitusion iya America. Ke lau haye mas ke Saina? Haye gi entre hita si\u00f1a pumula` inestablesen faktu gi estorian todu nasion na tai tinituhon yan tai hinekog i Saina taimanu matuge` gi biblia? Ti listuyu` mama` sabiun karisu.<\/p>\n<p>Esta hu guaguadog materiat siha para bai komprende haf sustansian \u201ctai tinituhon yan tai hinekog\u201d segun i mas man-estudiau yan famosu na tautaugue tat kumu si Aristotle, Plato, Locke, Humes, San Agustine, Aquinas yan otru siha deste si\u00f1ko mit a\u00f1os antes. Kada unu gai hinassu gi dichu kuestion siha ni manmafaisen. Lau ni unu kumontra i \u201ctai tinituhon yan tai hinekog`\u201d Yuus Tata.<\/p>\n<p>Unu sessu ha repite: yinease` para i man-na`mase` ya sumen taglayu` gi ti man-manho\u00f1ge giya guiya. Ha yogua gi halom guafen didog na sa`pet yan kansadu na tanu` disetto ni tai hanom. Poresu na debi kada unu u sessu bumisitague` maseha pot para in` hamyu un` ratu gi kareramu mona. Pas yan felis kareramu kontodu halom mas mandidog na pinadese. Gi ti mapot na manera: Pega ina\u00f1goghomu giya guiya.<\/p>\n<p><strong>Guaguan gaston nesessidat<\/strong><\/p>\n<p>Bastara ke asaguahu la`mon ni mantension familia, guiya fumafahan todu nesessidat mame gi tenda. De hemunosyu` presiun fektos tat kumu lateria yan otru siha attikulun mantension.<\/p>\n<p>Un` biahe hu dalalag para i tenda. Sige lumiliku` ha akompapara presiu, ha pega halom inayeg\u00f1a gi karetiya ya sige ham mona.<\/p>\n<p>Dispues hu lie` balin un` latan satmon ni hihot esta gi nuebe pesus. Antes, disi sais sientemos ha` este na lateria. Fuetsau, debi bai` puta` kuattro sentadahu `an hu baba ya hu fadeni` i satmon. Kontodu kado\u00f1a bai` apprubecha. Dios tiampare na guinaguan!<\/p>\n<p>Hu lie` gi un\u2019 banda un` palao`an mangugu`ot salape` food stamps. `Nai mattu gi lugat uha\u00f1g ha bale halom amanu i si\u00f1a mientras sige hu katkula kuantu libra si\u00f1a hu fahan. Bien suette i prohima gi fina` ayudu ya mauleg sa` guaha mantension para familia\u00f1a.<\/p>\n<p>Afa\u00f1ielos, guaguan mampos i gaston linala` deste ne\u00f1gkanu`, kandet, insurance hinemlo`, yan otru siha nesessidat. Man-malag manu` i sabiun I Deni`?<\/p>\n<p><strong>Kusinan Antes<\/strong><\/p>\n<p>Lumiliku`yu` gi hagas so\u00f1gso\u00f1g un` lemlem tautau pot para bai` hu\u00f1gog burukan finagpo` ha`ane. Hu baba espehos karetahu para bai` \u00f1gi\u00f1gi` sabot ne\u00f1gkanu` siha gi aire. Seru!<\/p>\n<p>Guiya `ste na ora yan `an taftaf oga`an yan pa`gu pue\u00f1ge `nai duru gi kusinan sanhiyo\u00f1g i familia man-na`lagu amotsa, fina` bento` yan sena. Kulan mali\u00f1gu gi aire ayu na se\u00f1at komunida `an oga`an yan pupue\u00f1ge.<\/p>\n<p>Taigue esta i asu sa` appenanas kusinan antes hayu usun diariu. Puru na tiempu elektrisida ni man-ma`atileg `an listu i kusineru para u na`lagu.<\/p>\n<p>Diberas, taya` mas ma\u00f1ge` ke hinegsa` mana` masan hilu` guafe ni hayun ta\u00f1ganta\u00f1gan. Magahet na debi un` fagase tesnan satten dispues lau paire hinegsa`mu. Esta na` mahala\u00f1g mali\u00f1gun sabot ne\u00f1gkanu` gi aire.<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Lokue`, kulan mali\u00f1gu i sumaunau bisinu gi mapulan i se\u00f1gso\u00f1g. Esta kada unu ha bira attensio\u00f1a gi konbi\u00f1iente\u00f1a. En lugat de u rikonose bisinu\u00f1a, ha huchom petta\u00f1a ya humalom gi gima`\u00f1a de hemunos haf` guaha gi oriya. Debi u guaha inarikonose para sienkassu haf` ti mauleg masusede gi bisinu.<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Ileghu na mauleg yangin hita mismu ta pa\u00f1gon tatte i hagas fitme na sensian komunida gi todu i se\u00f1gso\u00f1g guine. Ha establese inafamauleg yan kooperasion gi entalu` bisinu ya todu ma\u00f1galamten gi mana` safun i se\u00f1gso\u00f1g. Mas libianu kinalamten che`chu komunida `an ta abiba este na sensia gi todu so\u00f1gso\u00f1g guine.<\/p>\n<p>Tai malefaghu antes `nai todu ma\u00f1aunau gi che`chu` bisinu tat kumu umakamu`. Deste peska, mapunu` ga`ga`, mahatsan fanda\u00f1geru, mu\u00f1gayu, kusuneru, pastre yan otru siha cho`chu` mas libianu para i tautau guma`. Sumen namagof na dina\u00f1a gi hilu` riku na sensian komunida.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>I ma`gas iya Russia ha butleha America guine gi alacha pot kinalamten siha `nai sige&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[42,455,320],"class_list":["post-28058","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-food","tag-russia","tag-us"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/28058","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=28058"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/28058\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=28058"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=28058"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=28058"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}