{"id":280692,"date":"2018-07-25T06:00:25","date_gmt":"2018-07-24T20:00:25","guid":{"rendered":"https:\/\/www.saipantribune.com\/?p=280692"},"modified":"2018-07-25T06:00:25","modified_gmt":"2018-07-24T20:00:25","slug":"nesessidat-mamopble","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/nesessidat-mamopble\/","title":{"rendered":"Nesessidat Mamopble"},"content":{"rendered":"<p>Para umasedi mas tautau-ta ma\u00f1aunau gi programan SNAP (foodstamps) ni offisinan gobietnu taimanu rinekomendan Kilili pa`gu na semana.<\/p>\n<p>Namagof sa` sin ditension ma-attende i dichu presisu na nesessidat tautau-ta siha gi bandan ne\u00f1kanu` `sino alimientun familia.<\/p>\n<p>Gigon ha aregla i gobietnu este na asuntu kase 2,000 esta mas ke 4,000 na tautau-ta mankualifikau ayudun SNAP.<\/p>\n<p>Hana` magem sentimentog-hu pot mampus pausa hatsadan suetdun 14,000 na empleau ni gumagana sumen tagpapa` na pagamientu pa`gu. Siha este na tautau-ta mas numesessita ayudu gi bandan mantension kinanu` familia.<\/p>\n<p>Kudos para i dos kabayerus guine na patte. Mas manlibianu tautau-ta gi hilu` suffisiente na mantension niha.<\/p>\n<p><strong>Piligru:<\/strong> Te\u00f1ga man-masa\u00f1gane hit para tana` para mantikan ga`ga` pot tatkilu` haga`. Este na abisu lamayot patte lache!<\/p>\n<p>Gaige mas piligru gi hinegsa`, todu klasen pan, pasta, soba`, yan pastre. Rason? Estague` na ne\u00f1kanu` siha `nai sumen bula asukat. Ti anog sa` ti hechuran asukat tenda. Lau gaige i asukat gi halum asientun este siha na ne\u00f1kanu`. `Nai madiriti uttimo\u00f1a mama` mantika gi halum tatauatu-mu.<\/p>\n<p>I dididi` na mantika gi fina` katne yan guihan presisu para un` nina`e fuetsa-mu. Ti umetnun gi halum tatautau-mu`. Kulan gaselina-mu diariu. Nina`e hau fuetsa pot misustansia. Mandage ayu` i baba kontra gugat yan korason-ta. Otdinariu na usu libre hau diariu!<\/p>\n<p>`An duda hau fatacho\u00f1g ya un` husga mismu. Todu ne\u00f1kanu` ni mi-asientu mi-asukat gi mismu tiempu. Este na infotmasion hu chule` ginen estudiu siha pot haf` propiu na ne\u00f1aknu` para hinemlu` tatautau kontodu korason.<\/p>\n<p><strong>Repite:<\/strong> Dos presisu na ta komprende: 1). Ti katne ni gai mantika i problema. 2). Gaige lamayot pattte gi asukat ni ta papa\u00f1ut diariu. Fuera de asukat gi botsiyu ni tafafahan ginen i tenda, i sigiente manmi-asukat: hinegsa`, todo klasen pan yan pastre, yan pasta. I asukat este siha na ne\u00f1kanu` mama` mantika gi halum tatautau-mu. Kontodu gugat korason-mu siempre inaminasa. Fuetsau hana` kahulu` libra yan haga-mu sin presisu.<\/p>\n<p>Tinatiye este ni guinaiya-ta ma\u00f1ochu. Achog esta nahu\u00f1g sige ha` ta sumuke hit piot yan ma\u00f1ge` i boka. Estague` primet pasun para preparasion daibites. Un` fana` mames haga` yan inipus fina` mantika gi ridondun sintura-mu. Hagu ha` para un` pinadesi diskuidumu.<\/p>\n<p>Atetuye homlu` na modun makonsuman ne\u00f1kanu`. Utut amanu i si\u00f1a bisiun para un` ambentuye sentada-mu. Gigon un` siente haspug choneg platumu!<\/p>\n<p>* * *<\/p>\n<p><strong>Santa Maria:<\/strong> `Nai un` tiempu madibate gi lehislaturan Guahan para umana` suha selebrasion ha`anen Santa Marian Kamalin humalum-yu` na guaha siha botlu gi entalu` estrakadan palabra.<\/p>\n<p>Hu hassu lokue` na hupupulan un` fotten pagyu ni fumafana` Marianas direktamiente. Lau dispues humanau papa` Guahan ya ayu `nai ha chalapug-gue`. Dios mihu na destrosiu pinega\u00f1a.<\/p>\n<p>Nanalau ni para tafan mama` Amerikanu gi bandan relihion. Na ti magahet na katolisismu i petmanente na patte gi kutturan natibu desde mas ke ki\u00f1ientus a\u00f1os tatte? Hafa na para u saunau fina` botlu? Manmalefa hamyu haye si Santa Maria? Pot fabor fan gai asi` ni anten miyu.<\/p>\n<p>Hu guadog kontodu gi Santa Biblia haf` mantugi` pot si Santa Maria. Hu\u00f1gan, kase tres biahe mamensiona. Lau hu atetuye yan tatiye ginagau yine`ase` pot afamau na Nanan Hinimiddi yan Pinasensia. Gi ti ho\u00f1giyun siha na bendision hu aksepta nina`i\u00f1a gi hilu` hinimidi. Hu faisen lokue` para u guatdia yan bendise famaguon-hu piot ayu siha i mangaige gi chagu`.<\/p>\n<p>Bendision ta nesessita ginen as Santa Maria. Ahe` ti matdision taimanu `nai ha sablasus as Pongsona iya Guahan gi `nos kuantus a\u00f1os malofan. Ti\u00f1gu` haf` achaiguan miyu! Hinimiddi gi sumen yo`ase` na nanan i Saina-ta.<\/p>\n<p><strong>Minala\u00f1gu:<\/strong> Gi hiniben-hu megai besis `nai hu soda` un` prohimu sessu sumetmun namaisa gi eskuelan Chalan Kanoa. Hu pasensiaye umeku\u00f1gug haf` siha ha esplilika. Desde kuentas esta politika ha pula` kabales. Lau i lumiliku` gi ha`ane offisio\u00f1a esta i oran deskansu.<\/p>\n<p>Enfin hu faisen haf` pinadesi\u00f1a na taiguihe uttimo\u00f1a. Ileg\u00f1a na ayu ha siente i fotte na putin ulu ni sige papa` gi tatautau\u00f1a. Kulan mohon matai kandet. Umasungue` dumeskansa guihe na pue\u00f1ge. Gi sigiente oga`an kulan mahohogsegue` papa un` potput yan makat na sabanas.<\/p>\n<p>`Nai tiha susu\u00f1gun putin ilu\u00f1a `nai malag i hospitat. Manasaga guihe estake dumeskansa. Humalumyu`na machuda` haga` ilu\u00f1a (stroke) na taiguihe pinadesi\u00f1a.<\/p>\n<p><strong>Inamku`:<\/strong> Gi inamko`ta da\u00f1kulu lokue` matulaikan fuetsa-ta. I fan guot-ta mas \u00f1aba`. I timo-ta lokue` mas tai fuetsa sumustenin maisague`. `An chatmata hit mas problema kumalamten achog halum guma`.<\/p>\n<p>Gi karera ha saulag hit chenot amku` desde putin koyentura, tomu, kustiyas, yan otru siha chinatsaga. Guiya este na idat `nai ta bira hit tatte manmama` neni pot segundu biahe. Lau mu\u00f1ga hinala\u00f1g. Na`e animu umestira hau diariu. `An haf` un` nesessita hagu un` chogue cha`mu fananagu`. Na`e animu pot hinemlo`mu!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Para umasedi mas tautau-ta ma\u00f1aunau gi programan SNAP (foodstamps) ni offisinan gobietnu taimanu rinekomendan Kilili&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[22069,22070,22071,1907],"class_list":["post-280692","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-piligru-te","tag-repite-dos","tag-santa-marian-kamalin","tag-snap"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/280692","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=280692"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/280692\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=280692"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=280692"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=280692"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}