{"id":281227,"date":"2018-08-01T06:00:27","date_gmt":"2018-07-31T22:00:27","guid":{"rendered":"https:\/\/www.saipantribune.com\/?p=281227"},"modified":"2018-08-01T06:00:27","modified_gmt":"2018-07-31T22:00:27","slug":"i-hagas-songsung","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/i-hagas-songsung\/","title":{"rendered":"I Hagas So\u00f1gsu\u00f1g"},"content":{"rendered":"<p>Malofan-yu` gi hagas lugat mami Lali Fo`. Esta ni unu gi hagas bisinu gaige. Todu man-amku` guihe na tiempu esta manhanau para i deskansun niha.<\/p>\n<p>Hu hassu i fitmi na sensian kooperasion desde che`chu` familia esta komunida. Man-geftau gi haye numesessita ayudu. Machuchuda` inafamauleg yan inagofli`e gi halum todu. Mit grasias gi ayu siha na ma\u00f1aina i pumasensiaye ham antes.<\/p>\n<p>Esta pa`gu gagaige ha` i William S. Reyes na eskuelan elementariu. Megai na lastru man-malofan guihe na plasan eskuela desde mediu si\u00f1kuenta siha na sakan.<\/p>\n<p>Gi ge`lagu, taya` hu soda` fuera ke dos fiet na tro\u00f1kun lemai ni muna` fan libre manadan familia antes. Da\u00f1kulu na ayudu ni numa`e ham alimientu gi didog na tiempun ha`ilas.<\/p>\n<p>Desde man-famaguon ham in` apprubecha tumifi` lemai guihe na dos tro\u00f1ku. Magradua-yu` gi high school ya sinparat in` falague `an taya` pugas gi gima`. Entre matunu, masaibog, sino masotni. Mauleg na katsu gi lamasan sena.<\/p>\n<p>Kontodu i due\u00f1u in` lalaladde na u suha `an in` tutuhun tumifi` lemai\u00f1a. Dispues `nai in` bibira ham man-mangagau dispensu. Mangeftau pot familia yan mauleg na bisinu! `An masa tininun mami in` tetchi gi sirasimi` yan asiga. Ha kubre nesessidat familia `nai appenas boka.<\/p>\n<p><strong>Amiguhu:<\/strong> Hu soda` un` atu\u00f1go`hu mampus triste yan disganau. Hagas otdinariu na ma\u00f1an tautau. Gi uttimu biahe `nai umasoda` ham magof yan i asagua\u00f1a yan famaguo\u00f1a. Lau inadite mafanana`an \u201cdepression\u201d.<\/p>\n<p>Un` chenot ni parehu yan matai kandet `nai enteru sistema-mu homhum. Ha tutuhungue` gi titanus todu papa` gi tatautau-mu estake ni mona ni tatte. Ni para un` chochu problema pot malelefa hay oran sentada. Megai\u00f1a gi ha`ani-mu fana` luga gi halum guma`.<\/p>\n<p>Makat na pinadesi este i mali\u00f1gu todu ganas yan esperansa. Masepara yan familia\u00f1a pot guaha minasa` na una fan tailaye. Lau katma yan pas ha`ani\u00f1a. Hu ofresi ayudu lau kontentu gi para u saga giya siha sin u fan estotba. Hana` ma`ase`yu` pot hagas brabu yan magof na prohimu.<\/p>\n<p><strong>Biyinariu:<\/strong> Giya New York gi 1985 mamomokat-yu` para i UN `nai ha aga\u00f1gyu` un` amku`. Ha pega un` pu\u00f1u` kandin ridondu ni mandikiki` gi kanaihu. Hu chuli` ya sige hu kanu` gi karera-hu.<\/p>\n<p>Kuattru oras dispues gi biradahu huli`e manadan tautau mamifila gi menan ayu na amku` masaluluda. Ti hutu\u00f1gu` na biyinariu ginen ayu na kandi i hana`e-yu` ni mabebendi todu estados, un sen kada unu. Sumugu`yu` ya hu gu`ot kanai\u00f1a pot ha pa\u00f1gun sensian himimidi giya guahu guihe na pupue\u00f1ge na tat ti si\u00f1a gi hilu` animu!<\/p>\n<p>Mauleg sa` guiya biyinariu. Guahu kara` yan banidosu-hu! <\/p>\n<p><strong>Un Popble:<\/strong> In` hassu gi mediu sisienta siha na sakan `nai lumiliku` i defuntu Tun Tomas Rios (Tagalu) ma\u00f1a\u00f1gane ni tinagu` Santa Maria tinayuyot lisayu? Era, finatoigue i amku` gi maigo`\u00f1a mina ha usune lumiliku enteru Saipan.<\/p>\n<p>Taya` dinidahu `nai huhu\u00f1gug finu ayu na amku`. Gi primet lugat ha atrebigue` lumiliku` umesa\u00f1gane haf` finu` Santa Maria. Tadu\u00f1g yan sinsiyu ayu na sinisedi giya guiya i amku`. Dos mesis dispues huli`e gi sankatan siha na so\u00f1gsu\u00f1g animu chumalapun tinagu` nana-ta as Santa Maria.<\/p>\n<p>Mientras tantu, i silensiu yan katma ni hu huhu\u00f1gug hana` chachatsagayu`. Guaha mohon da\u00f1kulu na ira mamamaila` para hita? Puede lache suspichoghu ya ti destrosiun ira para u fatoigue hit.<\/p>\n<p><strong>Fa\u00f1uchanan:<\/strong> Mauleg i finattun tiempun uchan (fa\u00f1uchanan) ni inesgaihon halum ni fresku na ma\u00f1glu` ginen haya. Tinilaika i katma yan silensiu ni umestotbayu` pot dos mesis na tiempu.<\/p>\n<p>Na chatsaga na klima pot ti otdinariu. Entre ira `sino dinimalas umuririya `nai sige halum kulan un` saki gi pue\u00f1ge. Mit grasias sa` sumuha. Da\u00f1kulu ina\u00f1guhog-hu giya guiya na u felis i tetehnan hinanau este na sakan. I bendisio\u00f1a u gaige giya hita!<\/p>\n<p>Ha kone` \u00f1aihon-yu` tatte gi hagas kusinan mame gi antes na guma`. Ayu `nai makreansa-yu` muna`lagu gi feggun hayu. Tai atparehu magahet masan hinegsa` foggun kontra elektrisida. Fitme na krineansa ginen i mames yan sinatusan na nanan mame!<\/p>\n<p><strong>Mattiru:<\/strong> Umasodayu` yan un` tautau-ta ni prefektu kustumbren Chinu. Kontodu basula ha miskenuye! Ni pinedu\u00f1g niyog ti un` finaburesi. Tihu komprende na kustumbren tautau. Hombre, tautau isla geftau na fina\u00f1agu!<\/p>\n<p>`Nai masuette-yu` atulai huna`e dididi` para i familia\u00f1a. Ti malagu` ha chule` pot no unafa\u00f1age-yu` `an guiya gai suette. Pot abundansia mina` hu hassugue` i prohimu yan famalia\u00f1a. Ahe` ti ume`esuette-yu`. Dispues kustumbren tanu` i inana`e `nai bula fina` suettemu.<\/p>\n<p>Desde ke huli`e haf` na kustumbren tautau hu chagu`e. Malolofan ha` sakan ni hoi ni goi. Ni para bai ayu`us sumen appenas. Magahet na kontentu giya guiya na maisa.  Un` biahe hali`e na huhahala i tekin yan kantidan atulai. Umuriya para u fan ayuda. Hu se\u00f1as na usuha sa` man-estototba. Ni un` atulai tihu na`e. Dimo\u00f1u! <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Malofan-yu` gi hagas lugat mami Lali Fo`. Esta ni unu gi hagas bisinu gaige. Todu&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[22153,22154,3242,22155],"class_list":["post-281227","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-amiguhu-hu","tag-mattiru-umasodayu","tag-santa-maria","tag-un-popble"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/281227","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=281227"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/281227\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=281227"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=281227"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=281227"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}