{"id":282235,"date":"2018-08-15T06:06:42","date_gmt":"2018-08-14T20:06:42","guid":{"rendered":"https:\/\/www.saipantribune.com\/?p=282235"},"modified":"2018-08-15T06:06:42","modified_gmt":"2018-08-14T20:06:42","slug":"inespian-manainana","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/inespian-manainana\/","title":{"rendered":"Inespian Ma\u00f1aina\u00f1a"},"content":{"rendered":"<p>Dispues de 22 a\u00f1os, humanau un` patgon palao`an tatte China `nai mafa\u00f1agu-gue` para u espiha ma\u00f1aina\u00f1a. Dimalas ayu na karera\u00f1a pot tiha soda` i ha espipiha.<\/p>\n<p>Masuponi na i ma\u00f1aina ti sumedi inali`e pot man-mamahlau sa` mapega i patgon gi gima` man-adapta desde ke mafa\u00f1agu.<\/p>\n<p>Ha soda` i prohima ayu na lugat `nai mapega-gue` pot sais mesis antes de u fattu i nuebu na ma\u00f1aina\u00f1a ginen California. Sige tuhu` lago`\u00f1a pot sin ayudun ayu na lugat tat seguru na u felis ma-adapta\u00f1a.<\/p>\n<p>Magradua esta kumu infetmera lau para u petsige mas estudiu\u00f1a. Malagu` man-ayuda maseha manu na tanu` `nai sumetbi tini\u00f1go`\u00f1a. Gi tinige`\u00f1a lepblu taya` diniseha\u00f1a i puede un` dia antes de u achigu` u ali`e yan si nana\u00f1a. Kuatdiba i prohima koraso\u00f1a gi ha`ani\u00f1a. Un` makat na pinadesi.<\/p>\n<p><strong>Kuttura:<\/strong> Bes enkuando ma\u00f1guentus hit pot kutturan natibu. I sentru puntu pot sinistenin kuttura-ta.  Agradesiyun pot sessu, gi finu` i kuentus, ta rikonose \u201cchalan iya hami\u201d.<\/p>\n<p>Kuttura pot modun linala` kada grupun tautau. Ha inklusu relihion, ne\u00f1aknu`, trahe, kanta, baila, che`chu attista, linala` fangualu`an yan tasi. Matulalaika gi karera lau mauleg ta respeta man-ma`ug na pattte gi kuttura-ta.<\/p>\n<p>Sige machalegua` i asuntu. Dispues mamenti na `an mali\u00f1gu i kuttura pues kontodu hita ni natibu man-mali\u00f1gu. Gueku na espantu!<\/p>\n<p>Mientras hu huhu\u00f1gug usun finu` Chamorro gi halum tautau-ta kontentuyu` na metgut pisun kuttura guine siha na petlas. Kuantu na nasion chumage kumefunas kuttura-ta desde mas ke 400 a\u00f1os antes. Ni unu felis!<\/p>\n<p>Kontinua umadi\u00f1gane famaguon miyu gi hila` nanan niha. Piot ya si\u00f1a in` fana`gue man-ma\u00f1gge` gi finu` niha, mas asegurau na fitme sinistenin kuttura para anaku` na tiempu. Li\u00f1guahi-ta i solu sahyan kuttura yan tradision natibu.<\/p>\n<p>Mauleg un` dia ta dokumentu haf` kutturan natibu. Relihion Katoliku i pisun kuttura ni muna` fitme mas sibilisau na modun linala` guine dispues de finattun Espa\u00f1ot. Adumididi` man-eyag i natibu hafa justisiau na disposision siha para i linahyan. Mas ha simientu kutturan natibu haf` che`chu` echu tautau.<\/p>\n<p><strong>Sinimai: <\/strong>Dispues sessu malumus i asuntu gi halum tarun palabran \u201cprisetbasion\u201d. Hafa takeke prisetba? Na ti kuttura diariu na eksisiu? Pues kase i dichu palabra \u201cpetpetuasion\u201d, haf\u2019 mohon? I palabra ha siknififika tai finagpu`. Ileghu na estague` malago`ta pot kuttura-ta ma`ug gi linala` natibu!<\/p>\n<p>Lokue`, haf` na para un` diskukuti kutturan Chamorro gi finu` E\u00f1glis? Yangin desde tutuhun un` chanda i dichu sahyan kuttura, pues haf` ina\u00f1gai-mu ume`esuetti gueku na esplikasion? Kulan i Chamorro i Amerikanu ni mafanana`gue tatte ni hila` nana\u00f1a. Dios mihu na che`chu atlibes!<\/p>\n<p><strong>Da\u00f1osu:<\/strong> Gi 1974 sumaunau-yu` gi rinikonosen tautau Rongelap yan Utirik giya Marshalls ni Atomic Energy Commission. Man-mariseta haf` estau hinemlu` niha pot dinanche i dos lugat potbus radiation `nai manapagpag atomic bomb giya Bikini.<\/p>\n<p>Todu i mandinanche man-matai kanset thyroid (un` dikiki` na kosas gi menan guetguerumu) pot fotte na binenu. I man-lahoben lokue` man-nina`ye chenot kanset inyun niha thyroid mina` man-mariseseta kada sakan.<\/p>\n<p>Puti na pinadesen hinemlu` ni ti inespihan niha soluke aksidente binira i regulat na direksion ma\u00f1glu ya i tanu` niha `nai podu\u00f1g i petbus radiation. `Nai hu di\u00f1gu i dos tanu` `nai mattu i mas triste na sentimentu giya guahu. Taya` i los probes si\u00f1a machogue fuera ke u mana\u00f1ga finatai niha dispues de man-inadite kanset agaga`. Ha estotba konsensiag-hu este na asuntu i manmafa` ihemplu pot binenun potbus radiation. Si Yuus u fan binendise!<\/p>\n<p><strong>Man-hame:<\/strong> Gi todu dos islas hu gachu\u00f1ge los probes un` pue\u00f1ge gi naftan familian niha ni manpininu` binenun potbus radiation ginen i atomic bomb.<\/p>\n<p>`Nos kuantus pumadedesi kanset agaga` ni mana` fan hanau para Hawaii para u fan mariseta. Matu\u00f1gu` haf` mafafana`. Mafatkiluye pot mampus chagu` hospitat iya Majuro yan Honolulu. Mas ma\u00f1gontentu gi fihun familian niha. Maletki riseta pot chinatsaga.<\/p>\n<p>Matachu\u00f1gyu` gi kantun unai sige manhassu haf` si\u00f1a bai ayuda i los probes. Diberas isau i Amerikanu ni ayu na bida\u00f1a i hafa` basula linala` ayu siha na tautau. Taya mas si\u00f1a ha chogue ke para u rikonose kada sakan haye man-nina`ye yan kuantu mas man-inaditi. Dios mihu!<\/p>\n<p>Hu komprende na todus hit para tafan matai lau yangin para un` dimalas pot che`chu` Amerikanu umestudia fuetsan binenun atomic bomb haf` na ti tautau\u00f1a gi un` estadu `nai machogue ayu na eksperimentu? <\/p>\n<p>Esta mauleg para uttimun linala` niha para umana\u00f1ga puti yan sumen chatsaga na pinadesi ginen potbus radiation ni ginen atomic bomb? Kau mediu ga`ga` i tautau isla na mahas\u00f1gun mafa` cha`kan eksperimentu (Guinea Pig)? <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Dispues de 22 a\u00f1os, humanau un` patgon palao`an tatte China `nai mafa\u00f1agu-gue` para u espiha&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[22332,22333,22334,22335],"class_list":["post-282235","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-kuttura-bes","tag-man-hame-gi","tag-relihion-katoliku","tag-sinimai-dispues"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/282235","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=282235"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/282235\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=282235"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=282235"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=282235"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}