{"id":282707,"date":"2018-08-22T06:04:21","date_gmt":"2018-08-21T20:04:21","guid":{"rendered":"https:\/\/www.saipantribune.com\/?p=282707"},"modified":"2018-08-22T06:04:21","modified_gmt":"2018-08-21T20:04:21","slug":"pinadesin-empleau","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/pinadesin-empleau\/","title":{"rendered":"Pinadesin Empleau"},"content":{"rendered":"<p>Guaha mas ke 14-mit na empleau guine man-hinehegsi didog na sapet pot tagpapa` suetdu. Lastima i anunsiun adelantun ekonomia. Ti man-pinalala`e los prohimus suetdun niha. Lastima!<\/p>\n<p>Na ti mahatsa suetdun niha i manma`gas 80 pot sientu? Ma\u00f1gge para i mayotmenti?<\/p>\n<p>Otdinariamente, `nai ha adelanta-gue` ekonomia debi u tinatitiye ensegidas ni hatsadan suetdun todu empleau. Lau ti masusedi este. Memegai\u00f1a man-gatdun gi sumen tagpapa` na suetdu esta pa`gu. Dios mihu! <\/p>\n<p>Makat in` li`e pinadesin tautau? Na ti mangai familia hamyu lokue`? Ma\u00f1gge offresimientun ayudu? Hafa in` pepe`lu ha`anen 15-mit na empleau?<\/p>\n<p>In` latgaye hamyu $31,600 gi un` sigidu mientras mas ke 15-mit na empleau man-\u00f1gaha` hulu` gi la\u00f1get na puede guaha maseha dididi`. Na tiha miresi adelantun fuetsan familia mamahan nesessidat lokue`? Manu gi este na asuntu ti in` kemprendi?<\/p>\n<p><strong>Finapos-ta:<\/strong> Hu ribisa finapos-ta 40 a\u00f1os na tiempu. Guaha siha man-mauleg na adelantu ni umatbansan linala` tautau-ta gi halum rimulinun tinilaika.<\/p>\n<p>In` hassu na taya` high school guine esta kase mediu sisienta siha na sakan? Guihe na tiempu gigon monhayan hau Saipan Intermediate School gi ochu gradu aligau hinanaumu para GW high school giya Guam `sino Father Duenas. <\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Ni medical referral: `An seriosu na pinadesin hinemlu` pues ta na\u00f1ga gi NOB (Maturana) `sino hagas Dr. Torres estake madisponi i mala\u00f1gu. Pa`gu kontodu malinig ulu libianu mana hanau para hospitat sanhiyu\u00f1g lau gaige ha` i CHC. Politika! <\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Esta i uttimun sitienta na sakan `nai guaha mababa programan homestead giya China Town. Antes de este man-achiget i familia gi gima` i amku` `sino haye yo`ase` na parentela. Dios mihu! <\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>I ruplanu ayu ha` guaha i nina` fattun PanAm. Te\u00f1ga man-hanau hit para i hagas plasa (Koblerville) man-ega` `nai hana` fan boka hit manadan potbus `an ha birague` para u hanau. Pa`gu todu klasen ruplanu man-gugupu kontodu dulalas! <\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Antes taya` programan ritirau. `An dimalas offisiomu pues tutuhun ma\u00f1ufa` gi gualu` familia `sino mu\u00f1gaha` hau todu dia. Pa`gu, ta rikokohe check pagamientun man-ritirau kada kinsi dias kontodu social security. Bien felis! <\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Un` tiempu hu repara na hasan natibu tali`e gai bisnis. Sige hu guadog para bai komprendi. Era, taigue kutturan bisnis gi haga` natibu. Chinema` este ni kutturan geftau inana`e yan ina`ayuda. Todu i tiempu tana fa\u00f1a\u00f1age i bisinu ni suettet-ta kau guihan pat kinisechan gualu`. \u00d1a`mamahlau para un` bendi bisinumu!<\/p>\n<p>Lau matulaika dispues guatu gi bendi. Esta taya`, \u201cTa Iku ileg\u00f1a si nanahu apprubecha maseha dididi`\u201d, un` platun guihan. Pagu, \u201cIleg\u00f1a si nanahu $10 pesus este bali\u00f1a\u201d. Kase mattirun nesessidat familia umafuetsas este na tinilaika. Buenu! <\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Maseha dispasiu kinalamtenta patte este gi sisteman demokrasia na sisteman gobietnamentu. Mas asegurau ke che`chu` hasupag!  <\/p>\n<p>***<\/p>\n<p><strong>Modu:<\/strong> I famaguon na tiempu man-chettun matan niha gi iphones yan ipads. Achog oran senan familia gaige matan niha gi attifisiu na hugetin niha. Ha displanta hagas homlu` na konbetsasion saina yan patgon `sino familia. Puru pa`gu konbetsasion batunis!<\/p>\n<p>Da\u00f1kulu fuetsan mafanana`an Digital Age parehu ha` gi hinemlu` yan edukasion. Puedi i man-ma`gas-ta makonduse amanu i si\u00f1a benefisiun teknalayi (technology). `An tana`e animu ya dinanche pues manfelis famaguon-ta para mona.<\/p>\n<p><strong>Ineyag:<\/strong> I hinalum mafanana`an Digital Age\u2014pot usun modetnu na teknalayi yan Internet\u2014ha tulaika hagas ineyag offisiu siha. Esta ti magpu` gi eskuela, chochu` yan ritirau na fina`pus. Presisu na un` rikonose haf` mas si\u00f1a un` eyag pot para un` adelanta haf` pagu offisiomu `sino komplidu nuebu na offisiu. <\/p>\n<p>Poresu na diariu hu tataitai manadan materiat para bai kegacha` haf` guaha siha gi oriya-ta gi entalu` nasion tat kumu Japon, China yan otru siha. Man-atbansau kontodu iya Filipinas entalu` asuntun peska yan fangualuan. Presisu na ta atan haf` taimanu `nai si\u00f1a este siha na nasion ta faisen ayudu. Ha sedi hit i inakonfotman Covenant chumogue este. Mauleg ta tutuhun umatan taimanu chechegue\u00f1a.<\/p>\n<p><strong>Kanta:<\/strong> Un` kanta ha menti un` kilu`us gi chagu` hogsu`. Ha signififika makat na sapet yan pinadesi. \u201cBai  bisita ayu na kilu`us ya bai tulaika yan un` gatbun kurona\u201d, ileg\u00f1a un` kanta.<\/p>\n<p>Kinemprenden pot signifikasion kilu`us. Sessu hu dandan `an mananaitai `sino mama\u00f1gge`yu`. Hana` humiddi, katma yan pasifiku sentimentog-hu gi tutuhun ha`ane. <\/p>\n<p>Mauleg dispues hinanau-hu gi dia. Gi katkuet manera i Saina todu disposision. Asuntun petsonat na linala` espirituat. Mauleg in` pega papa` a\u00f1klan espirituat diariu ya u fitme kareran miyu.<\/p>\n<p><strong>Yo-Amte:<\/strong> Dos klasen yo-amte (suruhanu) hu totpi desde antes. I unu mauleg gi usun tinanum tanu` tat kum hagun, lasas yan hale` tro\u00f1ku. I otru gai fuetsa gi tinayuyot\u00f1a `an man-amte. Todu i dos hu chagi. Todu inamten niha magu\u00f1g.<\/p>\n<p>I tatatte mafatu esta pa`gu (maseha esta madispone) ha rikonose-yu` `an guaha pinadesihu. Todu i dos lokue` tatnai fatta gi tinayuyot-hu diariu. Hu\u00f1gan guaha man-yo-amte ` guine ya mauleg na ayudu gi haye numesessita. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Guaha mas ke 14-mit na empleau guine man-hinehegsi didog na sapet pot tagpapa` suetdu. Lastima&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[2093,22401,22402,22403],"class_list":["post-282707","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-china-town","tag-digital-age","tag-finapos-ta-hu","tag-kanta-un"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/282707","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=282707"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/282707\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=282707"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=282707"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=282707"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}