{"id":283351,"date":"2018-08-29T06:06:42","date_gmt":"2018-08-28T20:06:42","guid":{"rendered":"https:\/\/www.saipantribune.com\/?p=283351"},"modified":"2018-08-29T06:06:42","modified_gmt":"2018-08-28T20:06:42","slug":"chinatsaga-giya-paraisu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/chinatsaga-giya-paraisu\/","title":{"rendered":"Chinatsaga Giya Paraisu"},"content":{"rendered":"<p>Bes enkuando, hu eku\u00f1gug sentimentun tautau-ta siha gi se\u00f1gso\u00f1g pot haf` mas umestototba ha`anen niha gi halum rimulinun chinatsaga guine.<\/p>\n<p>Ya hululu` i tagpapa suetdu ni megai man-sinasapet diariu. Kase 15-mit na empleau man-gaige guine na kategoria gi halum 26-mit na hutnaleru.<\/p>\n<p>Gi halum este na mattiru ni unu soplu ginen obligasion familia tat kumu apas guma`, kareta, ne\u00f1kanu`, utilidat, difirientes insurans (insurance), yan nesessidat famaguon siha ni man-eskuekuela. Man-suette i man-kualifikau ayudun programan federat tat kumu ne\u00f1kanu, hinemlu`, fanlihe\u00f1g, yan otru siha ayudu.<\/p>\n<p>Mina` ti gof anog pinadesin tautau-ta siha lamayot patte pot kutturan ina`ayuda yan yine`ase. Ti man-mali\u00f1gu hit kumu klaru konsensiata na ta ekstendi kanaita gi prohimuta ni numesessita ayudu. Gaige guine na ridondun kuttura i espiritu yan sustansian tautau-ta siha.<\/p>\n<p>I kustumbren tanu` kumatsu fitme establisau na kutturan relihion. Metgut i sensian respetu entalu` unu yan todu. Tinatiye este nu i sinsiyu yan geftau na sensian ayudu gi chatsaga na prohimu-ta. Bien prubechu para todus!<\/p>\n<p><strong>Materiat:<\/strong> Animu grupun Chamorro siha man-manrikokohe materiat pot estorian natibu. Ni taimanu pula`ta ni kutturata mau`udai este gi li\u00f1guahi-ta. Estague` umesgaihon halum gi apusientu modun linala`ta haf` espiritun yan sustansian natibu.<\/p>\n<p>Hu\u00f1gan, ti megai man-matugi` pot fina`pus natibu. Lau lamayot patte ma`udai este gi hilu` kutturan kuentus yan inadi\u00f1gan (orature). Enfin, sige mona mas ma-umenta tinigi` gi katkuet asuntu pot natibu. Na`magof na pinetsige gi anaku` na karera.<\/p>\n<p>Haf` i gaige libianu ta adelanta parehu ha` gi bandan sustansian materiat yan modun matugi` este siha na attikulu. Mababa i petta para tana` da\u00f1a` hinassota yan kinemprende-ta haf` espiritun yan sustansian natibu.<\/p>\n<p>Hu usuni ma\u00f1gge` guine na pahina deste 40-tantus a\u00f1us malofan pot kinimitin para bai` eyag tumugi` papa` li\u00f1guahi-hu gi klaru na ekspressiu. Olara mohon ya gai setbi haf` pinegahu para i manatatte. Mas mauleg yangin hamyu mismu in` petsigi man-ma\u00f1gge pot para ta abiba tatte i solu sahyan kuttura yan tradision natibu\u2014li\u00f1guahi-ta.<\/p>\n<p><strong>Chenot:<\/strong> Tres klasen chenot sessu umaminasa tautau-ta: daibitis, kanset, yan korason. Gi halum este na rimulinu, mauleg ta soyu inestudia haf` simiyan este siha na aminasu yan manera `nai si\u00f1a ta satban maisa hit.<\/p>\n<p>Oppan na i asukat i primera da\u00f1osu na attikulu para mames haga`. Dinanche! Lau mauleg ta komprende na ti ayu ha` asukat  i gaige gi botsiyu ni tafafahan gi tenda.<\/p>\n<p>Todu ne\u00f1kanu` ni gai asientu tat kumu hinegsa`, pan, yan pastre, mangai asukat. I asientu guiya i asukat! Este i tres maschadig asukat niha halum gi haga`ta.<\/p>\n<p>I `aggun haya tat kumu kamuti, mendioka, suni, choda, dagu yan nika mangai asientu lau mas mauleg na alimentu para hita.<\/p>\n<p>I `nos kuantus klasen kanset tat kumu pachot, agaga`, guetgueru esta i gofes kase gaige i aminasu gi usun chupa, mama` yan chupan dibana. Mientras guaha tiempu mauleg una` para pa`gu pot para u birague` tatte sistemamu gi hagas homlu` na estau.<\/p>\n<p>Chenot korason mafattu ginen bokan manadan mantika yan asiga ni hinegsi taya` esksisiun tatautau. Piot ya sessu un` tala` hau gi menan TV dispues de bumoka hau. Un` ratutu ha` rumidondu sinturamu, un` klasen mantika na sumen makat mana`suha.<\/p>\n<p>Mauleg yangin todu pinetsige kontodu boka malimitti gi hafa otdinariu. Mu\u00f1ga malatgaye famaguon fina` mames. Soyu` na u fan eksisiu diariu pot hinemlu` niha. Mas mauleg yangin hagu ni saina gumeluye este na patte gi ha`anen niha. <\/p>\n<p><strong>Machamat:<\/strong> Hu hu\u00f1gug na bibu usun amot machamat gi hegsu` I Deni`. Guaha man-ma-inkakatga ginen Fililpinas, Palau, Chuuk yan Pohnpei. Amot ni ma-intended para unina` abarambau kareran i kontrariu.<\/p>\n<p>`An taiguenau pues ti maput mafatinas amot binenu na machamat ni mana` da\u00f1a` yan la\u00f1an niyug. Chuli`e ginen hanum aplacha` giya Agi\u00f1gan ya un` meskla. Adahe hau mientras un` lulupug sahguan-mu na un` nina`ye bakterian hanum ni mas apalacha` guine. Kontodu bakteria man-hinala\u00f1g.<\/p>\n<p>Lau gai amotyu` lokue` `nai si\u00f1a bai esphihan \u00f1aihon kumesoda` haye manman-u`usa amot machamat. Bai liliku` gi hegsu` I Deni rumikonose manu `nai gaige este siha na aplacha` laidot. <\/p>\n<p>Siempre esta titi\u00f1gti\u00f1g halum karetahu `an guaha gi oriya machamat. Ti maput masoda` este na traision. Dispues mas ti maput i para un` usa mismu amot\u00f1a kontra guiya mismu! Laminos!<\/p>\n<p>Lau haf` mohon na para u fattu papa` gi taiguine? Kau tai ina\u00f1gog-hu hau nu hagu mismu na debi un` usa tailaye na laidot para un` kontentu? Kau un` riniskata ni mismu amotmu gi uttimu suspirus? Tat mas ke che`chu` tunas! <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Bes enkuando, hu eku\u00f1gug sentimentun tautau-ta siha gi se\u00f1gso\u00f1g pot haf` mas umestototba ha`anen niha&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[22503,22504,22505,499],"class_list":["post-283351","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-chenot-tres","tag-machamat-hu","tag-materiat-animu","tag-usa-2"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/283351","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=283351"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/283351\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=283351"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=283351"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=283351"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}