{"id":283784,"date":"2018-09-05T06:00:02","date_gmt":"2018-09-04T20:00:02","guid":{"rendered":"https:\/\/www.saipantribune.com\/?p=283784"},"modified":"2018-09-05T06:00:02","modified_gmt":"2018-09-04T20:00:02","slug":"presisu-na-areglu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/presisu-na-areglu\/","title":{"rendered":"Presisu na areglu"},"content":{"rendered":"<p>I suprimu na kotten Marianas ha punu` hatsadan 80 pot sientu para offisiales siha guine. Ha apunta klaru na ti matatiye i ginagagau na areglu gi papa` pettinenti na probision konstitusion. <\/p>\n<p>Na ti man-manhula` para uma-onra letran i konstitusion yan lai i tanu`? Manu na ka\u00f1ada `nai man-abag hamyu gi ti maput na finu` E\u00f1glis? Taya` eskusu che`chu ignorante guine na asuntu!<\/p>\n<p>Mauleg ta rehistra hamyu gi NMC ya in` chili` English 93 sino 94 pot manaitai yan ma\u00f1gge`. Dios mihu!<\/p>\n<p><strong>Programa:<\/strong> I Medicaid\u2014ayudun apas hospitat para i mamopble&#8211;si\u00f1a ma-utut gi otru sakan. Kontodu Obamacare guaha planu para umaribaha `sino utut enteramiente. <\/p>\n<p>Tihu tu\u00f1gu` kuantu gi tautau-ta mangaige gi katkuet programa. I fondun Medicaid para Marianas ennau i $13 miyon gi sakan. Mauleg sa` guaha tumagam i asuntu para umasusteni siakassu na mali\u00f1gu fondun federat. <\/p>\n<p>Makat na obligasion gi halum tagpapa` na suetdu ni magagana ni kase 15-mit na empleau gi enteru atkipelago. Rimulinu gi apas kau utilidat, ne\u00f1kanu` pat apas hospitat `nai ni unu soplu gi todu tres obligasion. <\/p>\n<p><strong>Kandidatu<\/strong>: Kada kabayeru ha atan finapos\u00f1a deste ke ha deklarague` kandidatu. Megai besis `nai ha atan papa` apuya`\u00f1a yan solu kuestion: Mangana-yu` mohon? Taya` ineppi mina kulan nubladun mapagahes gi halum hinasso\u00f1a tula noche.<\/p>\n<p>Animu i prohimu macho`chu` diariu ma\u00f1gombensi botadot. Guaha klaru na ineppi, guaha pot para un` dinispacha ensegidas, yan guaha nukeru-gue`. Patte este na mattiru guine na offisiu. Lau yangin guaha botasion pa`gu, siempre ta tu\u00f1gu` haf` i resutta kontodu kau inatbola hau ni botadot.<\/p>\n<p><strong>Kanset:<\/strong> Na`chatsaga na ripot pot man-hoben (17 a\u00f1us para papa`) ni man-nina`ye chenot kanset. I 18 na famaguon mampus megai na numeru pot kanset. Debi CHC u petsige estudiu haf` tinate\u00f1a este kontodu simiyan daibitis.<\/p>\n<p>I sigundu aminasu (daibitis) anog na `nai sige mona i pahariyan natibu menus ha lagnus mafanana`an \u201cinsulin\u201d ni yumayag ne\u00f1kanu` yan asukat gi halum haga`ta. Hafa umafuetsas finatsu gi pahariyan natibu? Mauleg uma-estudia lokue` este yan rekomendasion haf` satbasionta ginen este na aminasu.<\/p>\n<p>Na`chatsaga lokue` i sige ha` ma-umenta numerun tautau-ta ni dispues man-matai rehi\u00f1ion niha. Uttimo\u00f1a makina (daialasis) muna` gagasgas haga` niha pot lumenus tres dias gi semana. Makat na chenot `nai todu ha utut diariu na pinetsigen tautau-ta siha.<\/p>\n<p><strong>Relihion:<\/strong> In` hassu estorian i biblia `nai malofan i Saina gi kantun tasi ha espipiha haye para u koni` para apostoles\u00f1a? Ha ayeg i mas mamopble na peskadot yan lancheru. Ha tagu` lokue` na u polu todu guinahan niha yangin para umadalalag.<\/p>\n<p>Repara i klasen tautau ni ha ayeg. Ni unu afamau, riku pat tatkilu` puesto\u00f1a. I mas manbahu na tautague ha konii`. Man-hanau dispues para un` hogsu` `nai ha tutuhun fumanague haf` finato\u00f1a kumu lahen Yuus Tata.<\/p>\n<p>Dos lini`e-hu ginen este na disision: hinimiddi yan yine`ase`. Atan i prohimu-mu kumu tautau ya unna` geftau hau yangin gai chinatsaga. I mas manbahu ha ayeg yan hafana`gue kumu apostoles\u00f1a ni ma\u00f1aunau gi finana`guen tinagu` Yuus Tata. Appottunidat para i pepble umadelantague`.<\/p>\n<p>Este asuntun karitatibun tautau ti ayu i mafattu ginen hiyu\u00f1g tat kumu nina`en atu\u00f1gu` fina` suette. Gaige sustansia-mu gi korason-mu. Poresu na gi hilu` pinasensia atan maisa hau kau enfin gasgas intensionmu. <\/p>\n<p>Gaige todu sustansia-mu gi disision ginen korason-mu. I ginen halum mas presisu! De hemunus de galun gi tatautau-mu! In` hassu `nai mattu i Saina yan man-apostoles ya ma\u00f1ena sin mafagase kanai niha? Puntu? Ti bali gasgas kanaimu `an aplacha korasonmu!  <\/p>\n<p><strong>Obligasion:<\/strong> Man-mafana`gue hit pot i Saina deste dottrina kontodu halum guma` familia ni ma\u00f1aina-ta. Diberas, kuattru a\u00f1us dumimu-yu limisayu yan ma\u00f1eluhu.<\/p>\n<p>Obligasion finana`gue gaige giya hagu pa`gu kumu saina. Na guaha tiempu para un` adelanta linala` espirituat gi famaguon-mu pot para u fan eyag gasgas na disposision.<\/p>\n<p>Ti apasiyun na benefisiu para i patgun i ha fondu a\u00f1klan espirituat kumu fitme na achu` konsensia\u00f1a yan ma`lag na luserun ha`ani\u00f1a.<\/p>\n<p><strong>Sinparat:<\/strong> Sessu un` \u00f1ietun di\u00f1ga` ha soda`yu` mananaitai pat mama\u00f1gge` gi komputa gi barandan. Sen manrepara na patgon. Un` talo`ane hafaisenyu` haf` na todu i tiempu gaige suabe na dandan mientras mananaitai pat mama\u00f1gge`yu`.<\/p>\n<p>Hu esplika na kulan para u esgaihon muna` katma yan pasifiku hinasog-hu kosake si\u00f1a baili`e klaru haf` i asuntu gi menahu. Fitme na eksisiu gi pa`gu manana si Yuus ni hu tutuhun gi tinayuyot diariu. Dispues `nai hu tutuhun manaita gaseta yan otru siha asuntu. Hu ayeg haf` impottante para bai analisa duranten hinanau ha`ane. Esta lagse` este giya guahu na eksisiu.<\/p>\n<p><strong>Linau:<\/strong> Si\u00f1a ha` ti in` repara lau Japon ha nana\u00f1gga i mas da\u00f1kulu na linau. `An pa\u00f1gpa\u00f1g lamegai para u fan pininu` mientras i destrosiu da\u00f1kulu. Tihu tu\u00f1gu` kau u danchi hit este na linau pot gai chinagu` yan Marianas. Lau i destrosiu seguru na ha affekta metkau bisita sin ditension.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>I suprimu na kotten Marianas ha punu` hatsadan 80 pot sientu para offisiales siha guine&#8230;.<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[22561,22562,22563,1956],"class_list":["post-283784","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-kandidatu-kada","tag-kanset-na","tag-kontodu-obamacare","tag-yuus-tata"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/283784","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=283784"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/283784\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=283784"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=283784"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=283784"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}