{"id":284334,"date":"2018-09-12T06:00:58","date_gmt":"2018-09-11T20:00:58","guid":{"rendered":"https:\/\/www.saipantribune.com\/?p=284334"},"modified":"2018-09-12T06:00:58","modified_gmt":"2018-09-11T20:00:58","slug":"chafleg-na-kinalamten","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/chafleg-na-kinalamten\/","title":{"rendered":"Chafleg Na Kinalamten"},"content":{"rendered":"<p>I chafleg ekonomia fuetsau ha lu\u00f1u` suetdun empleau siha guine gi todu atmos banda. Mas sapet para i empleau ni mangaige gi praibet.<\/p>\n<p>Pot todu mas ke 14-mit gumagana suetdun popble (poverty)! Da\u00f1kulu na sapet para megai na familian natibu guine.<\/p>\n<p>Yangin magahet na homlu` ekonomia-ta pues libianu ha palala`e todu gi hatsadan suetdu. Lau atlibes i mansa\u00f1gan taimanu mana famta` gi alacha.<\/p>\n<p>Sin ditension, ha pega i familia gi makat na sichuasion kada mes. Debi u dibina manu para u apasi finenina: ne\u00f1kanu`, dibin guma`, kareta, kandet pat hospitat?<\/p>\n<p>Gi katkuet disision masakrifisia i pumalu esta i sigienti pagamientu. Tai finagpu` na obligasion yan didog na sapet kada mes. Hu\u00f1gan, guaha rumesisibi ayudun federat pot ne\u00f1kanu` yan fanlihe\u00f1g. Dispues de este kada unu konsu obligasio\u00f1a.<\/p>\n<p>I sensian ina`ayuda yan yine`ase` tumampen \u00f1aihon i mas man-chatsaga guine. Ta dopbla ma\u00f1gas-ta pot no u mafondu gi fachi` chinatsaga maseha haye gi che`luta. Estague` un` patte gi kustumbren tautau-ta ni sumen agradesiyun.<\/p>\n<p>Iya hululu` na kehan tautau-ta i baratun suetdu, nanan chinatsaga gi todu halum guma` familia. Tihu komprendi haf` taimanu na masu\u00f1gun diariu todu modun sakrifisiu para u kontinua umapasi obligasion niha. Makat na kuentas i tinanahu\u00f1g salape` gi monedan familia.<\/p>\n<p>Lastima sa` manpresente i offisiales siha lau ni unu gaige!<\/p>\n<p>Digital Age: I finattun mafanana`an \u201cDigital Age\u201d\u2014usun komputa yan internet\u2014da\u00f1kulu na tinilaika ha afuetsas gi todu offisiu gi enteru elmundu yan guine mismu. <\/p>\n<p>Deste offisiun hinemlu`, edukasion, yan enteru bokasion presisu ineyag komputa yan internet. Este solu na tinilaika lokue` kulan ha displanta kinalamten familia gi tutuhun. Mauleg sa` manhalum i ma\u00f1aina ya siha muna` guaha areglu. Muna`lu tatte i otdinariu na konbetsasion familia piot gi oran sena.<\/p>\n<p>Hombre `nai sige hu atan haf` mauleg na trastis modetnu para guahu ileg\u00f1a lahihu na tai bisnisyu` fuera de laptop na komputa. Ai na chaleg pot magahet na kanaha` todu trastis para usun famaguon. Fiet magahet na usun diariu iyoghu laptop para manaitai, estudiu yan ma\u00f1gge todu klasen asuntu.<\/p>\n<p>In` hassu i ma\u00f1gge katta ni debi tana` hanau gi Post Office? Pa`gu ti dies segundu si\u00f1a un` usa i email para un` kompli mismu asuntu. Diaru-yu` yan famaguonhu ni mangaige chagu` man-kotbetsasion. Buenu!<\/p>\n<p><strong>Eku\u00f1gug:<\/strong> Guaha `nai in` eku\u00f1gug sentimentun tautau-ta haf` sessu pinadesin niniha? Kau in` kemprendi na sinsiyu finu` niha?<\/p>\n<p>Guaha siha hu bisita kadu` aksidenti pot para bai eku\u00f1gug yan pesa sentimentun i taugtau-ta siha gi `nos kuantus lugat. Megai man-namase` na estau `nai man-gaige. Ma\u00f1asaunau gi halum batkadan 15-mit ni gumagana suetdun popble!<\/p>\n<p>Sin ditension malagnus haf` chinatsagan niha. Ya hululu` pot baratun suetdu! Yangin 15-mit mangaige guine na esta pues kase 35-mit gi 38-mit na natibu man-mamatmus guine na fachi` sisonyan sapet pot pinepble. <\/p>\n<p>Guaha mohon alibiu guine na patte? Pat buenti dinanche\u00f1a `an man-\u00f1gaha hit hulu gi Saina? Dios mihu! Ke lau man-malag manu i man-sabiun hegsu` I Deni`? Halo? EVERbody home? <\/p>\n<p>Obligasion offisiales publiku umaligau koyentura `nai si\u00f1a guaha adumididi` ayudu gi pinadesin didog na chinatsaga pot baratun suetdu!<\/p>\n<p>Guaha lokue` familia ni unu ma-empleleha. Hagas manman aligau sin felis sa` puru tautau hiyu\u00f1g mangaige. Taya` kampu para i tautu-ta gi taiguine na kondision. Mauleg este na chinatsaga? <\/p>\n<p>Taya` dinisehan niha i para u fan gai appottunidat man-macho`chu` yan rikohe tatte dignun niha. Dinanche na ma\u00f1a i para u fa\u00f1galamten para u ayudan maisa siha.<\/p>\n<p>Diberas, hu eku\u00f1gug ekspression este siha na tautau-ta. Mampus na` triste. Na ti mamiresi mangai dignu gi hechuran cho`chu` kumu membron este na kumunida?<\/p>\n<p>`Nai mattu gi otru nesessidat familia tai salape` para u kubre tat kumu lepblu, lapes, magagu yan dogan famaguon eskuela. Este na pinadesi oppan gi halum tautau-ta siha. Haye gai obligasion umadelanta este na chinatsaga?<\/p>\n<p><strong>Pesadot:<\/strong> Gi un` lamasa gi fina` dina\u00f1a` tat kandidatu ti madisfruta. Hu sottan \u00f1aihon i konbetsasion para bai eku\u00f1gug mas haf` sentimentun niha.<\/p>\n<p>Mientras \u00f1ahlala\u00f1g i konbetsa hu bira i kuestion tatte giya siha kumu botadot. Yangin ma\u00f1aunau man-mabotan gi los prohimus kau makuestiotiona disision niha pa`gu? `Nos kuantos botasion ma\u00f1aunau ya para u baba i binetan niha dispues de dos eleksion?<\/p>\n<p>Dispues `nai marepapara na siha mas ke lamita gi probleman hinesguan niha. Ke lau fana`an kustumbre Chamorro ha` mafattan \u00f1aihon sensian hipokritu.<\/p>\n<p><strong>Sahyan:<\/strong> Guaha siha numa`e animu mana`la`la` kustumbre ni patte gi kutturan natibu. Ha inklusu asuntun yo-`amte yan mamatinas galaide`. Gaige lokue` kanta yan baila-ta siha guine na ridondu.<\/p>\n<p>Gi hilu` todu este haf` mohon i mas signifikau na attikulu gi masustenin kuttura? Ta bira hit dispues ya ta diskute este seriosamenti.  <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>I chafleg ekonomia fuetsau ha lu\u00f1u` suetdun empleau siha guine gi todu atmos banda. Mas&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[22401,22637,22638,499],"class_list":["post-284334","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-digital-age","tag-pesadot-gi","tag-sahyan-guaha","tag-usa-2"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/284334","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=284334"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/284334\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=284334"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=284334"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=284334"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}