{"id":285367,"date":"2018-09-26T06:00:28","date_gmt":"2018-09-25T20:00:28","guid":{"rendered":"https:\/\/www.saipantribune.com\/?p=285367"},"modified":"2018-09-26T06:00:28","modified_gmt":"2018-09-25T20:00:28","slug":"inipus-silensiu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/inipus-silensiu\/","title":{"rendered":"Inipus silensiu"},"content":{"rendered":"<p>Sige man-afaisen haf` na mampus silensiu i tanu`. Inipus katma maseha manu na so\u00f1gsu\u00f1g. Ni un` hagun tro\u00f1ku kalalamten. Silensiu!<\/p>\n<p>I asuntu pot pinadesin baratun suetdu ni pumalolopu` manadan familia guine. Estague` mina mampus silensiu i tanu` punta pot punta gi enteru atkipelagu.<\/p>\n<p>Kase guaha 15-mit na empleau man-mamatmus gi suetdun popble (poverty). Makat na tiru gi bandan obligasion familia. <\/p>\n<p>Ha inklusu apas guma`, utilidat, ne\u00f1kanu`, hospitat, difirientes insurans (insurance) yan nesessidat famaguon ni man-eskuekeula. Lau klaru na tinanahu\u00f1g i monedan familia para nesessidat niha.<\/p>\n<p>Yangin in` suma enteru gastun familia gi mes ileghu na taya` sopbla para otru nesessidat siha. Estague` mina` man-mamatkilu i los probes pot te`ug na chinatsagan halum guma`.<\/p>\n<p>Gi halum katman diskuidu haf` mohon planun man-sabiun hegsu` I Deni` para uma-adelanta este na chinatsaga?<\/p>\n<p><strong>Asuntu:<\/strong> Namanman dos tautau ni ma-utut patte gi tatautau niha pot sinaulag bakteria ni chumochochu sensin tautau. Ginen mata` guihan yan inetin hanum sadog tutuho\u00f1a este na chenot. <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Mampus diskalentau kinalamten katolisismu entalu` Roma, Pennsylvania yan Guahan pot kehan abusun famaguon ni mamale`. Kumu kilisyanu bai fan asi`i lau debi umafana` keha siha gi kotte dibuenamenti. <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Uchan, dilubiu yan guafen da\u00f1kulu kumukoti elmundu gi mapus na semana. California mit pot mit hektarias gi halum tano`\u00f1a kimason. Iya Asia mauleg na tanu` mansulun ginen i fina` hogsu` ya ha tampe papa` siuda siha. Lamegai mandimalas ginen este na ira. <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Nachatsaga na guaha 14-mit na empleau gumagana suetdun popble (poverty income). Haf` machogue ni man-sabiun i hegsu` para u fan ma-ayuda este siha na los probes?<\/p>\n<p>Mafuegun kabron i 80 pot sientu na hatsadan suetdun niha. Binechu na pininu` ni kotte pot timatatiye i ginagagau na areglun konstitusion.<\/p>\n<p>Dios mihu na higadun representante manatachu pot siha mismu ti pot interes publiku. Kase guine na Nobiembre ta hatsa i 80 hulu` esta i 100 ya ta bali kada unu huyu\u00f1g sin ditension.<\/p>\n<p>Manadan empleau suetdun popble estau niha ya in` la\u00f1gag subidan betsan miyu finenina? Dios mihu! Tana` setbi eskoban 100 pot sientu na Nobiembre!<\/p>\n<p><strong>Espirituat:<\/strong> I linala` espirituat megai besis ta letki `sino dis-attendi gi rimulinun diariu na finapos-ta. Lau repara sa` guaha na `nos kuantus biahe limpiu hau lau dispues un` fana` te`ug na chinatsaga ni ti komprendiyun.<\/p>\n<p>Tinetpihau ni esperansa gueku gi halum korason yan hinasso-mu. Haf` na taiguine este? Malefa hau ti un` yuti` a\u00f1klan linala`mu espirituat ni gumugu`ot fitme sahyan-mu gi halum napun lina`la`.<\/p>\n<p>Saga un` ratu ya unna` tunug a\u00f1klamu para si\u00f1a u safu botimu gi halum maseha hafa na mattiru. Guiya este i hufanana`an \u201cluseru\u201d, puti`un linala`hu ni umesgagaihon-yu` diariu deste ke manana Si Yuus esta i oran deskansu.<\/p>\n<p>Pasensiaye ya unna` guaha tiempu guine na patte gi ha`animu pot para un` konsige katma yan pas ha`animu.<\/p>\n<p><strong>Se\u00f1at:<\/strong> Man-matayu` guihe na oga`an. Huna` klaru matahu antes de bai falag i kemun `nai huli`e buttun Santa Maria ma\u00f1ila`, kahulu` dididi`, dispues tumunug gi saga\u00f1a. Hu ta`lun muna` klaru fan-atanhu para baina` seguru na manmata-yu` kabales. Ma\u00f1ila` ta`lu i buttun Santa Maria, kahulu`, dispues tumunug.<\/p>\n<p>Tres oras dispues malagnus anunsiu na sinaulag iya Kobe` giya Japon un` da\u00f1kulun linau. Megai destrosiu yan mandimalas guihe na linau. Man-na`eyu` mit grasias na ti hita man-dinanche nu ayu na ira. Konsidera i destrosiu yan dinimalas `an hita `nai pa\u00f1gpa\u00f1g ayu na linau.<\/p>\n<p>I umestototba-yu` i hu huhu\u00f1gug un` eku gi chagu`. Haf` `ste signifikasio\u00f1a? Kau guaha ira ni da\u00f1kulu para u fatoigue hit dispues? Haf` `nau na ira, pagyu pat linau? Afa\u00f1ielus, maila` ya gi hilu` hinimiddi tafan man-gagau para satbasion todus.<\/p>\n<p><strong>Li\u00f1guahe:<\/strong> Mauleg na intension programan Chamorro ni malalagnus ginen Guam gi television. Na ti li\u00f1guahe i nanan kuttura? Pues haf` na finu` E\u00f1glis inna` sesetbi gi presentasion siha?<\/p>\n<p>Na ti propiu dichu usun li\u00f1guahen natibu gi ayu siha na programa? Mauleg umata`lun ma`atan i asuntu para u guaha inaya gi intension yan implementasion programa.<\/p>\n<p>Pa`gu yangin lache i hu supopone mauleg yangin guaha esplikasion manu na patte gi hu diskute `nai gaige finatsu. Maila` tafan diberas maseha pot primet biahe gi finana`guen li\u00f1guahen hila` nana-ta. Este ha` solu na karera `nai si\u00f1a ta atbansa sin linetgun kabales na finana`guen finu` Chamorro.<\/p>\n<p><strong>Magoo:<\/strong> Ha mente amiguhu na mampus man-silensiu i kandidatun politika siha. Kau guaha minasa` gi asuntun linahyan? Haf` muna` fanfufugu hamyu? Kau i 80 pot sientu na hatsada ni dinagau huyu\u00f1g ni kotte? I taya` ayudun miyu para i mas ke 14-mit na empleau ni gumagana suetdun popble? <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Sige man-afaisen haf` na mampus silensiu i tanu`. Inipus katma maseha manu na so\u00f1gsu\u00f1g. Ni&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[22791,22792,3242,22793],"class_list":["post-285367","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-asuntu-namanman","tag-magoo-ha","tag-santa-maria","tag-si-yuus"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/285367","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=285367"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/285367\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=285367"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=285367"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=285367"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}