{"id":285810,"date":"2018-10-03T06:06:12","date_gmt":"2018-10-02T20:06:12","guid":{"rendered":"https:\/\/www.saipantribune.com\/?p=285810"},"modified":"2018-10-03T06:06:12","modified_gmt":"2018-10-02T20:06:12","slug":"kutturan-natibu-2","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/kutturan-natibu-2\/","title":{"rendered":"Kutturan natibu"},"content":{"rendered":"<p>Sessu hu eku\u00f1gug sineyu` \u201cpresetbasion\u201d kuttura. Sige hu akanteha yan analisa i ti komprendiyun na usun palabra. Felis hinanau kutturan natibu ni sige tana` fitme ginen sisteman edukasion. Pues haf` na presetbasion ta atbabansa?<\/p>\n<p>Presetbasion kulan para ta pega gi un` sahguan kuttura-ta pot no u maha\u00f1ge` `sino lamas. Na ti diariu usun kuttura guine siha na petlas?<\/p>\n<p><strong>Dichu:<\/strong> Gi todu animu i dichu dumanche chochogue\u00f1a ma`ug na finana`guen kuttura i sisteman edukasion publiku guine. Klaru yan komprendiyun haf` ha petsisige ni gaige gi leksion diariu gi halum kuattun eskuela siha.<\/p>\n<p>Ha chahlau famaguon-ta. Ha esgaihon adumididi` kontodu finana`guen matuge` na li\u00f1guahen hila` nanan niha. I segundu pinetsige petmanente na a\u00f1kla gi masimientun kutturan natibu.<\/p>\n<p>Afa\u00f1ielos, gaige i primera sahyan kuttura gi li\u00f1guahi-ta!<\/p>\n<p><strong>Respetu:<\/strong> Finana`guen ma\u00f1aina-ta gi halum guma` familia i bittun respetu. Duma\u00f1a` yan finana`guen relihion-ta `nai mas fitme makonfitma sustansian yan signifikasion satgen simientu gi kuttura-ta.<\/p>\n<p>`Nai malulog hau respetu libianu un` saluda i otru gi hilu` hinimiddi pot gaige na un` respetan maisa hau finenina. Guaha sattun inadahe gi todu relasion yan disposision. Gi hilu` este libianu ta chogue i tunas yan propiu na disposision petsonat.<\/p>\n<p>Poresu na guaha sattun yan fitme na bittun respetu gi halum komunidan natibu. Ha pega papa` areglu gi kada membron i se\u00f1gsu\u00f1g. Guiya este i satgen simientu gi kuttura-ta.<\/p>\n<p>I kustumbren man-\u00f1gi\u00f1ge` sumen amtau na patte gi kuttura-ta. Dos masusedi: 1). Tumekun hau konrespetu gi amko`mu. 2). Ma-echa hau motmut bendision na u felis hinanau-mu. Kutturan natibu i respetu deste antigu na tiempu!<\/p>\n<p><strong>Pattisipasion:<\/strong> Gi maseha haf` na dina\u00f1a` mauleg ta sedi tautau-ta ma\u00f1guentus kesibaye de raya yan galun. Na`e i prohimu appottunidat suma\u00f1gan sentimento\u00f1a.<\/p>\n<p>Pattisipasion membron komunida sumen presisu gi inakonfotman planu para todu gi se\u00f1gsunng. Estague` i fitme na pisu `nai libianu i tropa ha chogue checho`\u00f1a sin finatane`, otguyu `sino imbidiu.<\/p>\n<p>Achog antes gi kamalin Lali Fo` todu ma\u00f1aunau gi inaprueban asuntun i se\u00f1gsu\u00f1g. Poresu na lagse` kooperasion todu gi maseha haf` na disision. Ma\u00f1ge` man-ayuda `nai guaha hinimiddi yan respetu gi mafatinas na disision linahyan. ***<\/p>\n<p><strong>Chenot:<\/strong> Ha estotba-yu` dimasiau i ma-umentan tautau-ta ni man-sinapet dispues didog na aminasun chenot daibites. Ha inklusu ti mattun haga` gi papa` temota. `Nai iridau kalulot `sino damagas ade\u00f1gta ya umadet uttimo\u00f1a ti amtiyun. Debi uma-utut. `<\/p>\n<p>I manadan asukat gi halum haga`ta kontodu re\u00f1ihion ha aminasa. Uttimo\u00f1a ti si\u00f1a hana` suha i manadan asukat. Pininu` i ri\u00f1ihion. Debi un` madai`alasis (mana gasgas makina haga`mu) pot este solu remediu\u00f1a matai re\u00f1ihion.<\/p>\n<p>Giya guahu mismu, sige hu guadog ginen manu mage este na aminasu. Manadan asukat unu, i otru i sinparat ta sumuke` hit ne\u00f1kanu`. Ti tana`e parahiya-ta tiempu para u yamag i asukat gi haga`ta. Estague` tutuhun chenot daibites.<\/p>\n<p>Para hafa manadan birada. Kada unu mauleg u limittegue` kuantu na ne\u00f1kanu` para u kanu`. Gigon haspug hau choneg platumu. Gigon un` gulusune mamadesi hau dispues. Komprendiyun i manginen isla hit `nai todu birada gaige i preparasion ne\u00f1kanu`. Pasensiaye bokan gulosu pot hinemlo`mu mismu!<\/p>\n<p><strong>Ma\u00f1gu`:<\/strong> Un` tiempu hu tanum manadan ma\u00f1gu` gi tatten guma`. Ti cha`tan yan hayu i betdi dispues de ha estirague`. Dispues hu taitai gi un` estudiu haf` benefisio\u00f1a ayu na hale` tinanum.<\/p>\n<p>I chetnot gi tatautau-ta todu i tiempu ha tututuhun-gue` gi fina` doku` pogpug (inflammation). Estague` `nai ha tutuhun maseha haf` na chenot. Sige mona estake inaditi hau.<\/p>\n<p>I usun ma\u00f1gu` ha punu` todu dineku` pogpug (inflammation) gi tatautau-ta. Poresu na i umu`usa este na tinanum hasan inaminasa chenot. Huna` sesetbe este na hale`. Hu chule` balen kalulot apunteria ya hu pega gi halum ice tea gi blender ya hu meskla. Paire na gimen!<\/p>\n<p><strong>Minagahet?<\/strong> Umakone` dos umasagua para i kotte pot ditetminasion haye magahet gi entre dos keha.<\/p>\n<p>Ileg\u00f1a asaguan lahe: \u201cSe\u00f1ot, esta i asaguahu tiha areglalaye-yu` amotsaghu yan todu nesessidat-hu\u201d. Ineppi ni jues, \u201cDinanche hau ihu\u201d.<\/p>\n<p>Kumuentus i palao`an, \u201cTatnai esta ha kari\u00f1u-yu` si pindehu\u201d. Ineppi ni jues, \u201cDinanche hau hagahu\u201d.<\/p>\n<p>Ileg\u00f1a i estudianten lai gi un` banda, \u201cSe\u00f1ot, ti si\u00f1a na para u acha-dinance i dos\u201d. Ineppi ni jues, \u201cDinanche hau, lahihu\u201d. Guput!<\/p>\n<p><strong>Planu:<\/strong> Ha faisen-yu` un` kandidatu sapottasion-hu. Gi konbetsasion mame hu dagau `nos kuantos kuestion para bai taka` haf` kinemprende\u00f1a.<\/p>\n<p>Animu para u oppe kuestion-hu siha lau lamayot patte anog na tai kinemprende gi mas man-sustansiau na asuntun linahyan siha. Ha ayeg dumeskute pot ekonomia lau taya` gi esplikasio\u00f1a kumonfitma na ha komprende i asuntu. <\/p>\n<p>Mama professot karisu kontodu asuntun hinemlu` yan edukasion. Hu sedi kumuentus lau haf dispues na konbetsasion dos bulacheru! Dios tiampare! <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Sessu hu eku\u00f1gug sineyu` \u201cpresetbasion\u201d kuttura. Sige hu akanteha yan analisa i ti komprendiyun na&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[22859,22860,22861,499],"class_list":["post-285810","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-dichu-gi","tag-planu-ha","tag-respetu-finana","tag-usa-2"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/285810","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=285810"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/285810\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=285810"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=285810"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=285810"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}