{"id":28593,"date":"2014-02-27T10:31:22","date_gmt":"2014-02-27T02:31:22","guid":{"rendered":"http:\/\/tribune.ctsi-logistics.com\/?p=28593"},"modified":"2014-02-27T10:31:22","modified_gmt":"2014-02-27T02:31:22","slug":"dibi-yan-obligasion-familia","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/dibi-yan-obligasion-familia\/","title":{"rendered":"Dibi yan Obligasion Familia"},"content":{"rendered":"<p>I dibi yan obligasion familia kahulu` mas ke 105 pot sientu mientras i sueddu tai adelantu pot dies a\u00f1os na tiempu. Mientras tantos, sige man-sabiun I Deni` man-bailan fayao.<\/p>\n<p>I man-ritirau man-ma-utut 25 pot sientu sueddun niha. Dispues, man-pinalo`pu` 40 pot sientu `nai kahulu` apas insurance hinemlu.<\/p>\n<p>Tinatiye este ni apas $500-$1,000 na apas mafanana`an \u201cdeductible\u201d\u2014patten man-ritirau 20 pot sientu ni debi uma`apase gi hospitat\u2014fuerea de kahulu` apas amot otru 40 pot sientu.<\/p>\n<p>Gi hilu` este, siempre u kahulu` ta`lu i presiun fektus siha yan apas kandet. Dios mihu na mattiru kontra i sumen kara` na pottanmonedan familia.<\/p>\n<p>Hafa bidan niniha i man-sabiun I Deni` para uma-ataha este na mattiru siha kontra familia gi se\u00f1gso\u00f1g? Kau ti matu\u00f1gu` i pinadesen publiku pat kadu` kontodu siha man-sinasa`pet ni taya` bidan niniha? Halo?<\/p>\n<p><strong>Fondu pot asuntun minala\u00f1gu<\/strong><\/p>\n<p>Guaha `nai hu fagchae` famaguon siha gi kanton chalan man-`e`ensinahyau rinikohen nina`en sientimos pot ayudu gi membron familia ni para umana` hanau para hospitat hiyu\u00f1g Marianas.<\/p>\n<p>Dos asuntu mafattu gi hinasoghu: 1). Man-mala\u00f1gu mampos i tautau-ta. 2). Gaige responsablidat hinemlu` gi kada unu giya hita. Gi mismu tiempu guaha ha` na chetnot ginen modun linala`ta. Guaha ha` lokue` gaige gi haga` natibu.<\/p>\n<p>Este na patte gi hinemlu` natibu debi u guaha fotmat na estudiu pot para ta tu\u00f1gu` kuantu gi tautau-ta gaige chetnot niha gi haga`. Pot ihemplo, haf` na un` tautau ni aktibu, ti gigimen atkahot yan ti chichipa podu\u00f1g nane\u00f1g ya matai stroke?<\/p>\n<p>Haf` tutuhon daibites (Type Two) ni megai ha aminanasa gi tautau-ta? Hafa pumupunu` re\u00f1ihion man-daibites? Haf` na pot mas, si\u00f1ku a\u00f1os tiempo\u00f1a i madaialasis na mala\u00f1gu? Kau guaha gi amot ni mana sesetbe umafuefuetsas este na patte gi mana` gasgas haga` i mala\u00f1gu?<\/p>\n<p>I asuntu ha mirese ma-ina ya estague` na asuntu i kabesanten hinemlu` gi pettinenti na komitean lehislatura debi u brabu umaligau ma-estudiayen este na chinatsaga. Estague` patte gi obligasion pinetsigen areglun publiku. Mu\u00f1ga mana\u00f1gga na estake man-popodu\u00f1g kulan matai lalu` i tautau na para infa` man-machochochu` hamyu.<\/p>\n<p><strong>Tutuhon giya hagu<\/strong><\/p>\n<p>Kau hinemlu` `sino haf` na disposision, gaige ennau na putdet giya hita mismu. Hagu gumugu`ot disposision todu para un` chogue.<\/p>\n<p>`An malago` hau na u fan homlu` yan felis famaguon-mu, pues hagu` mona pasumu ya hagu mismu un` eksisia homlu` na sentada yan etsisiu para i familia-mu.<\/p>\n<p>`An malago` hau man-antau kinahulu` famaguon-mu, pega mona animumu ya un` esgaihon todus deste propriu yan antau na che`chu` tautau kontodu doktrina.<\/p>\n<p>Todu pot todu, kada asuntu gaige gi dos patman kanaita. Hita solu si\u00f1a dumespone finaposta sin ta fan ma-afuetsas. Tana` para kustumbren la ma\u00f1ana tat kumu estake sala` i chetnot.<\/p>\n<p>Pasensiaye ya un` tutuhon giya hagu mismu.<\/p>\n<p><strong>Ambre i publiku areglu<\/strong><\/p>\n<p>I pinadese pa`gu, punta pot punta, ginen diskuiduta todu. Ta entrega puestu i mangaige pa`gu gi siyan publiku. Lamayot patte diskuidu pot ti manlistu gi asuntun publiku `sino linahyan.<\/p>\n<p>Megai\u00f1a pa`gu eskusu ke haf` debi mohon u fan machogue. Guaha siempre u has\u00f1gun muna` ta`lun mamtu hagas dinage. Maseha umasusede, dos na dinage ti u tulaikague` guatu gi magahet. Che`chu` dakon na bisiun muron yan kabron.<\/p>\n<p>`An un` soda` yan un` lapbla direktamiente, manadan eskusu mientras sige man-atan manu na koyentura `nai si\u00f1a ha pula`gue`. Ni ti ma\u00f1aunau hamyu ma\u00f1ganta \u201cbetter times?\u201d Man-fayen baba hombre matulaika titulun kantan niha guatu gi, \u201cThis is IT!\u201d Hombre, menhalom i publiku ya esta monhayan ha titeg todu leblon miyu kontodu ayu i timatutuge`. Tiempon areglu sin hamyu!<\/p>\n<p><strong>Dios mihu, dalai `ste<\/strong><\/p>\n<p>Sige amiguhu Magoo fumofu pot guaguan kandet, gaselina, fektos, insurance hinemlu` yan otru siha obligasion. I binibu\u00f1a kontodu guahu ha lachai lumatigasu. Hu sotta estake ha lagnos todu binibu\u00f1a.<\/p>\n<p>Dispues, mangagau dispensu pot guahu `nai ha luga` binibu\u00f1a. Hu komprende haf` sentimento\u00f1a. Lau mangaige gi hegsu` I Deni` i man-sabiu siha ni mangai obligasion umaregla i te`ug na disareglu. Kada ratu magap yan losus kulan bisiu.<\/p>\n<p>Gi konbetsasion mame, hu lie` kuantu i amiguhu sueddo\u00f1a gi mes ni todu linachai ni difirientes klasen hatsada. Ti u ta`lu hun dumiskuidague` piot pa`gu na eleksion. Hu sa\u00f1gane na kase mafnas \u00f1aihon siempre binibu\u00f1a gigon man-u\u00f1gag lateria ginen kandidatu siha. Chumaleg ya ileg\u00f1a, \u201cPobleyu` primu lau ti un` fahan antihu\u201d. Lau na`magof i ha sa\u00f1gan dibuenamente sentimento\u00f1a, ni gaige gi pachot publiku gi enteru iya Marianas.<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Tres klasen tautau guaha: I muna` guaha masusede, i uma`atan haf` masusede yan i ti tumu\u00f1gu haf` masusede. I botado matu\u00f1gu` na memegai\u00f1a gi man-ma-elihe ti tumu\u00f1gu haf` masusede hombre sessu man-\u00f1gaha` hulu` pot ginagau ausiliu. Dios mihu!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>I dibi yan obligasion familia kahulu` mas ke 105 pot sientu mientras i sueddu tai&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[422],"class_list":["post-28593","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-it"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/28593","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=28593"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/28593\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=28593"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=28593"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=28593"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}