{"id":286787,"date":"2018-10-17T06:00:55","date_gmt":"2018-10-16T20:00:55","guid":{"rendered":"https:\/\/www.saipantribune.com\/?p=286787"},"modified":"2018-10-17T06:00:55","modified_gmt":"2018-10-16T20:00:55","slug":"pinadesin-familia","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/pinadesin-familia\/","title":{"rendered":"Pinadesin familia"},"content":{"rendered":"<p>I baratun suetdu i primera asuntun halum guma` familia guine. I fuetsan moneda dumetetmimina kinalamten familia. I suetdu mau`udai gi metgot na ekonomian tanu`. Gigon matompu kontodu i suetdu basnag.<\/p>\n<p>`An tinahu\u00f1g moneda ni muna` fatsu kinalamten i familia kumubre guiya este tutuhun chinatsaga. Este na problema fuma\u00f1agu otru siha chinatsagan halum guma`.<\/p>\n<p>Pot ihemplo, i disiente yan safu na guma` depende gi fuetsan monedan familia. `An suffisiente salape` disiente lokue` fanlihe\u00f1g. `An tinanahu\u00f1g pues siempre ha usune maseha kuattru ohas sin para fanlihe\u00f1g\u00f1a. ` Estake guaha lehitimu ayudu estague` `nai sumaga i tropa.<\/p>\n<p>Dispues de apas obligasion siha magpu` i nobenan talo`ane. Estague` na estau `nai mangaige lamegai na tautau-ta. Inafuetsas este na kondision ni baratun suetdu pot baban ekonomia. Kumeke ileg\u00f1a na megai gumagana suetdun \u201cpoverty income\u201d `sino suetdun mase\u00f1ala popble. <\/p>\n<p>Namanman sa` `nai tiempun dos defuntu gobietnu homlu` i kinalamten familia siha `nai kinatsu ni mauleg na ekonomian tanu`. Malag manu i ma-anunsia na adelantu guine ti alacha?<\/p>\n<p>I monedan familia solu `nai si\u00f1a ma-adelanta `nai homlu` i ekonomian i tanu`. Bula bisnis yan salape` `nai sinedi hatsadan suetdu maseha adumididi`. Sin este todu mangatdun gi presente na kondision, sala`. Guaha mohon kampu ma-adelanta ekonomian i tanu`?<\/p>\n<p><strong>Ayudu:<\/strong> Mansuette tautau-ta ayudun federat deste \u00f1e\u00f1kanu`, apas hospitat, yan fanlihe\u00f1g familia. Konsidera `an taigue este na ayudu. Maseha dididi` lau kontentuyu` maigu` sa` guaha ni numesessita ayudu kabales ausiliu mafattu.<\/p>\n<p>Hu chage tirun pinepble antes `nai taya` ayudun food stamps. Diberas puti na tiru sinetnan sune pat choda yan hanum sinaga para sena. Fuetsau man-eyag ham man-la`la` entalu` peskan tanu` yan tasi yan haf` si\u00f1a in` kusecha ginen i gualu`. Mattirun hinanau popble lau todu i tiempu motmut bendision mame hinimiddi yan mines\u00f1gun ginen i Saina.<\/p>\n<p><strong>Chata`an:<\/strong> Deste chatagmag masmai i tanu` ni finattun chata`an. Dididi` mas fresku i guinaifen ma\u00f1glu` mientras sige satpun halum i baranda. Todu hana` fan dispasiu kontodu kareta siha gi chalan.<\/p>\n<p>Mauleg na tinilaikan klima dispues de la apmam na tiempun somnag. Man-nina`e tinanum yan cha`guan siha gi oriya tiempu bumira siha tatte gi naturant na kulot betdi. Kontodu ta\u00f1ken hanum familia man-ma\u00f1ahguan tatte.<\/p>\n<p>Estague` na tiempu antes `nai kulan guaha chanda piot kontra foggun guafe gi hagas kusina. Gigon un` diskuida hau mu\u00f1gayu kontiempu ti libre hau tumotne i guafe gi feggun ensegidas. Siempre un` na-a\u00f1glu` `an hokan hayu ginen oriyan guma`. Bali listu gi nesessidat hayun kusina.<\/p>\n<p>Gai bintaha lokue` este na tiempu piot ya dinilalag i katdumin atulai esta i halum rubentason. `An machenchulu ni tropa todu man-ma\u00f1age inaflitu yan kelaguen. Lau kulan taigue pot gai tiempu ti humalum atulai gi sanhalum.<\/p>\n<p><strong>Talayeru:<\/strong> Gi un` minachum atdau animu un` talayeru tumira talaya\u00f1a antes de u senhomhum. Gaige lahi\u00f1a na ha pumepega i guihan siha gi halum lagua. Kada gai tiempu ha gonaf unai, hinagua, dispues `nai hapega gi saga\u00f1a.<\/p>\n<p>Sessu huli`e i mismu patgon chumiliguagua` as bihu\u00f1a. Un` dia siempre u eyag mandagau lokue` talaya. Benefisiosu para guiya pot mantension familia\u00f1a dispues. Namagof hinanau ayu na hobensitu sa` probichosu ineyag\u00f1a ginen as bihu\u00f1a. Un` dia u paire lokue` na talayeru!<\/p>\n<p><strong>Peska:<\/strong> Hasan esta tali`e man-hoben man-huyu\u00f1g man-peska entalu` tasin iya Susupe yan Garapan. Un` offisiu na kumeke fali\u00f1gu petmanente.<\/p>\n<p>Huli`e hinanau lalahen Lali Fo` guine na klasen peska. Bula grasia, chaleg yan paire na dina\u00f1a` dispues de peska. Megai gi halum ayu na tropan peskadot esta man-madispone. Puede ti machule` hanau i offisiu yan siha gi hinanau para i minachum atdau gi puntan tasi.<\/p>\n<p>Ileghu na guaha man-mauleg na peskadot ni si\u00f1a fumanu`e manhoben benefisiun peska. Hagas patte este gi kutturan satbasion natibu. Hu\u00f1gan bula siha offisiu na tiempu. Lau taya` disbintaha ma-asegura na man-naturat i natibu gi usun peskan tasi.<\/p>\n<p><strong>Hinimiddi:<\/strong> Un` bihan bisinu ha puha i edda` ya ha tanum gihas kamute. Huli`e animu\u00f1a deste ke ha guasan yan kuha un` dikiki` na lugat gi tatten guma`.<\/p>\n<p>Kuattru-sais mesis dispues hana`e-yu` i amku` un` platun saibog kamute ginen tinanom\u00f1a. Fuera de hu gulusune i mames kamute hafana`gue-yu` leksion hinimiddi ayu na platun saibog.<\/p>\n<p>Bali umeyag ginen un` biha haf` dispotsihe pisun lina`la`. Ha pasensiaye ham tumanum para hame mismu gi tatten guma` entre kamute, sune yan choda. Mauleg in` kusecha ginen finanague\u00f1a i amku`. Mit grasias!<\/p>\n<p>Si nanan mame hunana`e sinsiyu na agradesimientu pot finana`guen tinayuyot diariu na lisayu. Pisun mame gi ineyag linala` espirituat. Patte gi hinanau mame kontodu misan Dame\u00f1go yan gupot patron-hu as St. Jude. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>I baratun suetdu i primera asuntun halum guma` familia guine. I fuetsan moneda dumetetmimina kinalamten&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[23008,23009,23010,23011],"class_list":["post-286787","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-ayudu-mansuette","tag-hinimiddi-un","tag-peska-hasan","tag-talayeru-gi"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/286787","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=286787"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/286787\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=286787"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=286787"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=286787"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}