{"id":287302,"date":"2018-10-24T06:00:46","date_gmt":"2018-10-23T20:00:46","guid":{"rendered":"https:\/\/www.saipantribune.com\/?p=287302"},"modified":"2018-10-24T06:00:46","modified_gmt":"2018-10-23T20:00:46","slug":"tradision-respetu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/tradision-respetu\/","title":{"rendered":"Tradision respetu"},"content":{"rendered":"<p>Mabisita monumentun man-matai giya Magpi` ni Japones siha gi mapus na semana. Sattun na tinayuyot pot pas para enteru elmundu.<\/p>\n<p>Patte gi kutturan niha i respetu gi man-mofona piot i sumakrifisia ha`anen niha pot futtunan i manatatte.<\/p>\n<p>Gaige lokue` este na bittu gi tradision natibu. Duma\u00f1a` i kuttura yan tradision relihion Katolisismu ni muna fitme mas tradision respetu.<\/p>\n<p>Ta bisisita naftan man-guinaiya-ta gi gupot Ha`anen Ma\u00f1antus (All Saints Day gi Nobiembre dia Unu). I naftan muna` fan da\u00f1a` todu gi un` lugat gi hilu` tinayuyot, sattun na respetu yan inagofli`e.<\/p>\n<p>Namagof i oppan na sensian respetu gi famaguon-ta siha. Appenas tali`e che`chu` pitbetserias gi se\u00f1gsu\u00f1g siha. Mauleg na kreansa pinegan i ma\u00f1aina gi famaguon niha.<\/p>\n<p><strong>Man-\u00f1gi\u00f1ge`:<\/strong> Tafana`gue famaguonta impottansian man-\u00f1gi\u00f1ge`. Tumekun konrespetu gi man-amko` niha. Dispues ta echa siha motmut bendision felis. Un` kustumbreta ni muna` fitme mas sensian respetu gi famaguonta.<\/p>\n<p>Siha mismu kumatga este na kustumbre ya mana oppan gi famaguon niha. Este na pisu mina` mirespetu patgon natibu maseha manu `nai gaige. Ha tu\u00f1gu` haf` mauleg na che`chu` echu patgon. Puede ta kontinua haf` mina` likidu famaguonta deste antes.<\/p>\n<p><strong>Espiritu:<\/strong> Huli`e fuetsan espiritu ni makat machanda. Inipus minetgot\u00f1a para fuetsan tautau. Poresu na da\u00f1kulu respetuhu nu siha maseha espiritu.<\/p>\n<p>I lini`e`hu tiho\u00f1giyun. Haf` taimanu para u panko` kuattru redan jeep lau taya` tautau gi oriya? Sige halu`\u00f1ugue` kada reda, unu ni unu. Dos ham pumadesi este gi un` tatalo` pue\u00f1ge. Bes enkuando in` seda` na i offisina mahatsa gi hilu` naftan da\u00f1kulu `nai man-mahafot manadan tautau dispues de gera guine.<\/p>\n<p>Hu chage umebinadu gi todu hogsu` guine katan esta San Juan. Tatnai ma-estaneyu` gi todu finatoghu. Magahet na tatnai fatta ginagau dispensu.<\/p>\n<p>Espiritun kantun tasi fotte `an un` disatentuye. Si\u00f1a humanau hau para iya hamyu. Gi lapupue\u00f1ge siempre `nai un` siente haf` finuegu hau. `An putin estomagu pues kase kuattru dias na tiempu un` nesessita yan metgot na suruhanu.<\/p>\n<p><strong>Diskalentau:<\/strong> Guaha siha na lugat, gi finu` ma\u00f1ainata, trabiha ti mana fa\u00f1gilisyayanu. Debi un` adahe hau ya un` fangagau dispensu `an para un` hatme lugat kau para un` peskan ayuyu `sino haf` otru presisu.<\/p>\n<p>Ginagau dispensu umasegura na timana` abag `sino ma-estane hau gi kareramu. Lugat i man-mofona na guelu yan guela mina` debi u guaha respetu. Mu\u00f1ga machansa sa` kikidi para un` fangagau petdon.<\/p>\n<p><strong>Diberas:<\/strong> `Nai hu tamtam asuntun familia siha gi se\u00f1gsu\u00f1g sumen makat na kontrariu piot pot tagpapa` suetdu. Kase hihot gi 15-mit na empleau man-mamatmus gi suetdun mafanana`an \u201cpoverty income\u201d na eskalera.<\/p>\n<p>Este na suetdu ensegidas de ha apase familia kobransan guma` yan kareta gi ba\u00f1ku tai sepbla para otru siha nesessidat. Estague` mamakat\u00f1a i presente na suetdun empleau siha. Tai kampu i familia kumalamten.<\/p>\n<p>Gi mismu tiempu i satbasion gaige gi homlu` na ekonomian tanu`. Guaha planun hegsu` I Deni` guine na patte? Haf` ennau na planu siha? Si\u00f1a in` eduka i publiku ni planun miyu siha?<\/p>\n<p>Ta diseseha felis na hinanau pot tautau-ta siha ni megai numesessita ayudu gi bandan fuetsan monedan familia. Mampus baratu i suetdu para i kumahulu` gastun nesessidat siha. Estague` mamakat\u00f1a i ha fafana` i familia siha diariu. Gai atburotu i asuntu ya mauleg in` fan ega`ga` haf` planun miyu immidiatmenti.<\/p>\n<p>Makat para i familia i tinahu\u00f1g moneda para nesessidat famaguon niha ni man-eskuekuela. Diariu debi umaprebeniye kada unu nesessidat eskuela deste lepblu, magagu, sapatus yan otru siha presisu na attikulu. Gi pa`gu na biahe memegai\u00f1a ti muna` si\u00f1a man-presisu siha na mantension famaguon niha.<\/p>\n<p><strong>Chatagmag:<\/strong> Un` katen gayu diaru huhu\u00f1gug gi bisinu ni umesgaihon halum finattun chatagmag. Guiya hu nana\u00f1ga antes de bai falag i baranda `an pa`gu manana si Yuus.<\/p>\n<p>I guinaifen freskun ma\u00f1glu gi hagun tro\u00f1ku siha dumeskatga mensahen i se\u00f1gsu\u00f1g. Tutuhun ha`ane guine giya paraisu. Adumididi` sige bumuruka i se\u00f1gsu\u00f1g `nai sige i tautau man-hanau para i che`chu` niha.<\/p>\n<p>Mauleg na tiempu hu hu\u00f1gug ayu na katen gayu. Un` dia mamatkilu. Esta ti hoho\u00f1ga. Hu konsidedera kau ma-apprubecha pat mabende gi otru. Ma\u00f1ge` na katen gayu gi tutuhun ha`ane.<\/p>\n<p><strong>Dina\u00f1a`:<\/strong> Gi uttimun si\u00f1kuenta siha na sakan kahulu` guinifen dina\u00f1a` yan Guam. Hu eku\u00f1gug haf` sessu i motibu na kahulu` este na dinseha guine. Kau sinsiyu dinisehan dina\u00f1a` dos Chamorro? Haf` na ti oppan este gi se\u00f1gsu\u00f1g siha gi todu islas?<\/p>\n<p>Dispues umanog i primera moribu: $1 gi ora na suetdu giya Guam. Marianas ennau i $.16 sientimus gi ora gi papa` i Trust Territory Government. Inipus baratu para nesessidat familia siha. <\/p>\n<p>Estague` mina` imperau sankatan na Marianas lau dispues mabota ni tautau Guam na mu\u00f1ga siha ni haf` taguiguife. Magpu` todu diniskuten dina\u00f1a`. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Mabisita monumentun man-matai giya Magpi` ni Japones siha gi mapus na semana. Sattun na tinayuyot&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[23098,23099,23100,51],"class_list":["post-287302","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-chatagmag-un","tag-diberas-nai","tag-espiritu-huli","tag-guam"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/287302","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=287302"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/287302\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=287302"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=287302"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=287302"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}