{"id":28972,"date":"2014-03-04T13:38:51","date_gmt":"2014-03-04T05:38:51","guid":{"rendered":"http:\/\/tribune.ctsi-logistics.com\/?p=28972"},"modified":"2014-03-04T13:38:51","modified_gmt":"2014-03-04T05:38:51","slug":"kachido-lahen-yuus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/kachido-lahen-yuus\/","title":{"rendered":"Kachido` Lahen Yuus"},"content":{"rendered":"<p>Aksidiente, hulie` kachido` \u201cLahen Yuus\u201d ni malagnos gi alacha. Ayu na kachido` muna` oppan haf` finapos i Sainata deste mamapotge` \u00f1aihon nana\u00f1a as Santa Maria estake ha tutuhon chumogue tinagu` Yuus Tata gi idat dose a\u00f1os.<\/p>\n<p>I ba\u00f1gheliun San Juan `nai anog na tautau magahet i lahen Yuus ni umapagaye, sin ditension, na i satbasion i tautau gaige giya guiya taimanu disposision Yuus Tata. I dies na tinagu` Yuus mapega papa` deste tiempon Moises (Moses). I mensahe mapega gi dos pahinan tablon achu` ya managu` si Yuus Tata na umatatiye. Mattu dispues i lahi\u00f1a Jesukristu ya ha kontinua chumalapon tinagu` tata\u00f1a.<\/p>\n<p>Espesiat i ba\u00f1gheliu ni tinige` San Juan sa` ayu finenina `nai anog na tautau i lahen Yuus gi usun ayu na palabra i \u201cguahu\u201d (I am). Megai na man-malate`, menhalom yan famosu na relihiosu nina` fan matman ni fino` Jesukristu `nai sige ha pula` i tinagu` Yuus Tata gi sinagogiu siha. Mampos tagfe`na ke todu i hagas man-mapega kumu respetau na atoridat pot haf` dinanche yan tunas na disposision para i linahyan.<\/p>\n<p>Dos patte gi ha`anen Jesukristu mampos ha gana sensiaghu: 1). Mapunu` sin umisau. 2). I mines\u00f1gon ma\u00f1aina\u00f1a gi ora `nai makastitiga antes de umapunu` gi kiluus yan sustansian siete na finihu` para si Yuus Tata yan nana\u00f1a as Santa Maria.<\/p>\n<p>Mampos menhalom yan tomtum si Jesukristu na malie` ni manma`gas Judius yan otru siha nasion na siempre man-inamot disposision fuetsan niha. Poresu, mapunu` sin umisau pot no u fan estotba mas gi halom i fuma` rarai siha. Ti si Ponsiu Pilatu kumondena na i tautau ni man-estaba gi kotten Jesukristu. Makat para unna` mapunu` i inosiente lau hombre este hasu\u00f1gun i Sainata pot satbasion kinilu siha gi pastahen enteru elmundu. Ma\u00f1asaunau hit guine na sakrifisio\u00f1a!<\/p>\n<p>Ai na manadan lagu` ha chuda` si Santa Maria `nai sige makastiga i lahi\u00f1a. Ni unu si\u00f1a ha falague pot ayudu fuera ke kanai asagua\u00f1a as San Jose. Dispues, tanu` enemigu `nai estaba. Mampos puti i irida siha gi tatautau\u00f1a na esta mamaisen hulu` haf` na taiguihe madisponi\u00f1a as Yuus Tata. Ha su\u00f1gun todu ya hagagauye asi`i i trumaidutegue sa` timatu\u00f1gu haf` bidan niniha.<\/p>\n<p>Gi halom siete na finihu`, ha adi\u00f1gane lokue` papa` i tai nina` si\u00f1a as nana\u00f1a Santa Maria. Ayu na fino\u00f1a `nai anog piniti\u00f1a as nana\u00f1a ni tumatiyegue` gi halom mattirun kastigu estake mapunugue` gi kilu`us. Estaba ha` ta`lu si Santa Maria man-rikonose guihe na liya\u00f1g achu` `nai mahafot i lahi\u00f1a ni kahulu` gi la\u00f1get gi mina` tres dias.<\/p>\n<p>Yangin un` dia u fattu este na kachido` mage, keni` familia ya infan hamyu man-ega` sa sumen mauleg piot para i famaguonta siha. Si Yuus u bendise hit todus!<\/p>\n<p><strong>Magotden Babue<\/strong><\/p>\n<p>Para todu i difirientes na hatsada yan ma-utut sueddon man-ritirau, haf` na magodden balaku monedan familia `nai ti si\u00f1a kalamten. I fuetsan moneda mas didog maribaha\u00f1a. Sige pa`gu man-ensinahyau matriakan yan patriatkan familia taimanu para una` fan afagcha` mantension familia.<\/p>\n<p>Hu\u00f1gan, talie` mattirun hinanau i administrasion i Navy guine gi 1961. Megai gi mangai che`chu` guihe na tiempu mana` fan basta. Ensegidas mafalague i hagas gualu` ya sige man-mananum. Pa`gu na biahe mauleg na guaha katsun food stamps. Konsidera ya taya` este na ayudu. Mu\u00f1ga sa` man-apbende hit ampodu\u00f1g dadeg entalu` Oleai yan Puntan Muchot.<\/p>\n<p>Satton na diniseha ginen i publiku na u guaha antau na tinilaika gi modun linala` niha pa`gu. Tat ti nina` fa\u00f1u\u00f1ufa` gi halom fache` miserapble. Ti isau i tautau soluke diskuidun i man-sabiun hegsu` I Deni`.<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Sige hu akanteha haf` sustansian mamfog flores para korona ni mapega gi ilu `sino agaga` tautau. Un` amku` umesplika na kontodu manhokan flores ma`a`ayeg ginen i hatdin. I mas manbonitu yan gatbu na flores titife`.<\/p>\n<p>Ileg\u00f1a i amku` na gi duranten matufog korona, un` pepega mauleg na intension para ayu na prohimu `sino prohima i manae` dispues nu ayu na korona. Pues anog na ti kinibrutu matife` flores `sino matufog\u00f1a. Deste tutuhon debi i mas manbonitu marikohe yan matufog gi hilu` mauleg na intension. Sumen mauleg na patte gi kutturan natibu!<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Gi antigun na komunida, ma-ofresen \u00f1a\u00f1aihon etre manha yan fina` ame (mama`) kulan modun para tanae` mauleg na attension i bisita-ta.<\/p>\n<p>I manha sinede i bisita muna` freskugue` mientras i templan mama` nina` batbaru fumotma palabras siha para u sa\u00f1gan dibuenamente haf` finato\u00f1a. Puru este siha eksisiun tradision ni esta man-mali\u00f1gu gi modetnu na komunidan Marianas.<\/p>\n<p>***<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Aksidiente, hulie` kachido` \u201cLahen Yuus\u201d ni malagnos gi alacha. Ayu na kachido` muna` oppan haf`&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[42],"class_list":["post-28972","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion","tag-food"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/28972","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=28972"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/28972\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=28972"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=28972"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=28972"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}