{"id":290596,"date":"2018-12-19T06:06:25","date_gmt":"2018-12-18T20:06:25","guid":{"rendered":"https:\/\/www.saipantribune.com\/?p=290596"},"modified":"2018-12-19T06:06:25","modified_gmt":"2018-12-18T20:06:25","slug":"matut-pinayon-ta","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/matut-pinayon-ta\/","title":{"rendered":"Ma`tut Pinayon-ta"},"content":{"rendered":"<p>I taya` kandet fuetsau ha tulaika todu modun pinayonta, diariamente. Kulan hit pa`gu i manug ni debi tafa\u00f1gahulu` gi tro\u00f1ku antes de homhum.<\/p>\n<p>Oran deskansog-hu kase `las onse dispues de manaitai pettinenti asuntu `sino ma\u00f1gge-yu` attikulun gaseta. Pa`gu, trabiha `las sais imedia ya esta-yu` uma`asun para bai fan rikohe mugu`. Dios tiampare!<\/p>\n<p>Diberas tat si Yutu ti hana` atlibes gi otdinariu na kinalamten-ta. Ni television taya` `nai si\u00f1a tatane` \u00f1aihon hit. Dimas, esta sessu mamfu\u00f1g-yu` pution `an pue\u00f1ge. Hu tu\u00f1gu` lokue` manu `nai gaige i pution orasion `an chatagmag.<\/p>\n<p>Gi taftaf oga`an hu na\u00f1gga i primet ruplanu ginen Japon para u tunug kulan mohon iyog-hu. Komprendiyun na mampus maribaha i numeron bisita siha pot destrosiun pagyu.  Puede chadeg areglau tatte gi otdinariu na operasion. <\/p>\n<p>***<\/p>\n<p><strong>Bilen:<\/strong> Un` sunidun Noche Buena ni sessu hu kanta pot un` so\u00f1gso\u00f1g giya Bilen (O` Little Town of Bethlehem). Bonitu tunada\u00f1a.<\/p>\n<p>Patte ileleg\u00f1a, \u201cI esperansa (hope) yan mina`a\u00f1au deste antes empas na pue\u00f1ge\u201d. Empas pot mafa\u00f1agu i lahen Yuus! <\/p>\n<p>I pution ni man-ina ma`lag gi hilu` bilen mali`e gi todu i tanu`. Todu lokue` humu\u00f1gog pot mafa\u00f1agon i Ni\u00f1u makaikai` siha para uma-aligau i Nanalibren niha. Ni unu sumeha gi hilu` esperansa. Hana`e hit lokue` metgut na sensia fumana` mina`\u00f1au-ta pot satbasion. <\/p>\n<p>***<\/p>\n<p><strong>Tinayuyot:<\/strong> Apmam de hu guadog haf` i mas ma`gas na tinayuyot para hita ni ma\u00f1gilisyanu `sino katoliku. Hu soda` na i \u201cTatan Mame\u201d. <\/p>\n<p>Segun i tinige` San Lukas, mafaisen si Jesukristo ni man-apostoles para u fan finanague man-manayuyot. Ileg\u00f1a i Saina tutuhun gi \u201cTatan Mame\u201d. Huna` tinatitiye este ni Si Yuus Un` Gine`gue Maria\u201d. <\/p>\n<p>Sumen namagem i si\u00f1ienten kinententu giya hagu `nai diariu una` patte espirituat gi ha`animu. Guiya este i hu fanana`an a\u00f1klan linala`. `An taigue sa` ti un` pega gi saga\u00f1a pues libianu botimu disgrasiau duranten mattiempu. <\/p>\n<p>***<\/p>\n<p><strong>Noche:<\/strong> Mattu si Yutu de para u disaregla magof na selebrasion Noche Buena. Lau ni este ti chinema` i ma\u00f1gilisyanu gi selebrasion mafa\u00f1agun i Ni\u00f1u. Petmanenti este na patte gi kutturan relihion-ta!<\/p>\n<p>Siempre ta prepara petta-ta gi ha`anen Noche Buena para ta konduse halum i finattun i Ni\u00f1u Jesus. Tai atparehu este na bendision ginen i uniku yan solu Nanalibreta. <\/p>\n<p>***<\/p>\n<p><strong>Bo\u00f1elus:<\/strong> Antes i kinisechan dagu maguleg para bo\u00f1elus. Mapega este gi fina` kanastra gi papa` sanmena na bintana para usun maseha haye. Bes enkuando mas sumuha i natibu ginen tradisionat na modun linala`. Ayu na hasan tali`e bo\u00f1elus dagu soluke mamahan i familia gi metkau. ***<\/p>\n<p>Hu e`eku\u00f1gog un` bonitun kantan amiguhu. Gi uttimu ileg\u00f1a, \u201cChule`yu`, todu-yu`\u201d. Komprendiyun na linaisen ni propiu na palabra yan usu\u00f1a. I kosas machuchule`, i tautau makokone`. Si\u00f1a un` chule`yu` para Tanapag?  <\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>I otru ileg\u00f1a na likidu-gue` pot tiha di\u00f1gu ma\u00f1aina\u00f1a. Kase mas propiu i \u201cuniku\u201d na palabra. Likidu ha nesessita esplikasion. Taigue este gi kanta. Mauleg in` atan tinige` mimiyu pot klaru na finu` Chamorro! Mas adelantau siempre animun todu chumoneg kuttura-ta petpetuamente. <\/p>\n<p>***<\/p>\n<p><strong>Amsun:<\/strong> Hu soda` un` tiahu gi chepchup unai sige ume-amsun. Matacho\u00f1g-yu` para bai li`e haf` ha guaguadog ginen i inai. Dispues de ha rikohe mediu batde ha birague` para iya siha.<\/p>\n<p>Ha sumai gi hanum tula noche esta i sigiente dia. Ha katdu ya hana` chageyu` gi fina` tason dikiki.` Paire na magahet na katdu! Namanman i anchun pinasensia gi bandan preparasion.<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p><strong>Gigau:<\/strong> Dos amigu kumompanian gigau para mantension familia. Kada `las kuattru gi talo`ane manhuyu\u00f1g i peskadot masugun i guihan halum gi gigau. Makone` haf` humalum ya man-apatte.<\/p>\n<p>Uttimo\u00f1a, unu gi dos mafattu `an chatagmag manrikohe guihan sin u patte i otru. Ai i che`chu` pitbetserias. Mauleg na tinituhun lau magpu` inadisgustu. Lastima! <\/p>\n<p>***<\/p>\n<p><strong>Relasion:<\/strong> Un` palabra ni sessu i ma\u00f1aina-ta mapo\u00f1ga giya hita pot che` chu` echu tautau. Gaige guine na mau`udai asuntun \u201crelasion\u201d yan i prohimu-mu. Sineyu` ma\u00f1aina i inafamauleg.<\/p>\n<p>Magahet na da\u00f1kulu na bintaha i mi-atu\u00f1gu`. Todu pot todu siempre u fan mattu gi `nai tinetpi hau chinatsaga. Siha mismu kumonduse mapula` problema para un` si\u00f1a komontinua otdinariu na hinanau ha`ane.  <\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Huli`e giya Los Angeles komunidat Chamoru ni umadapta sensian champada. `An mamahan hau asut na haiyira` pues debi u gai iyu lokue`. Humanau ya ha fahan!  Este na sensia chagu` yan kustumbre natibu. Ina`ayuda muna` likidu i Chamorro gi halum tautau isla. Bidan la\u00f1ga` mamahan haiyira` ya ti chichipa si pindeha! Dios mihu!  <\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Ileg\u00f1a un` prohimu na para u falag i zoo para u li`e haf` pustura\u00f1a i saru`. Ileg\u00f1a i otru na taya` presisu. \u201cAtan hau gi espehus sa` siempre umasoda` hamyu. Dispues agu`ot kanai ya in` asa\u00f1gane, \u2018long time no see\u2019.\u201d A`Saina!<br \/>\nFelis Noche Buena para todu! Si Iku yan Familia.  <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>I taya` kandet fuetsau ha tulaika todu modun pinayonta, diariamente. Kulan hit pa`gu i manug&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":290597,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-290596","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-opinion"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/290596","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=290596"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/290596\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media\/290597"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=290596"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=290596"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=290596"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}