{"id":290949,"date":"2018-12-27T06:00:40","date_gmt":"2018-12-26T20:00:40","guid":{"rendered":"https:\/\/www.saipantribune.com\/?p=290949"},"modified":"2018-12-27T06:00:40","modified_gmt":"2018-12-26T20:00:40","slug":"finapus-40","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/finapus-40\/","title":{"rendered":"Fina`pus 40!"},"content":{"rendered":"<p>Lamayot patte felis hinanau-ta gi halum 40 a\u00f1us deste ke ta gobietnan maise hit. Guaha siha fina` ditension chinatsaga lau satbayun.<\/p>\n<p>Yangin guaha adelantun ekonomia haf` na ti kinubre nesessidat 15-mit na empleau ni gumagana suetdun popble (poverty income)?<\/p>\n<p>Malag manu i adelantun ekonomia yan haf` na ti mattu gi monedan familia para fahan nesessidat niha? <\/p>\n<p>Ti maput matranslada definasion ekonomia: kualidat linala` gi tanu`. Kau felis i asuntu gaige gi patman kanai manma`gas!<\/p>\n<p>Baba monedan familia ya `in rikonose kau guaha hatsada ni umadelanta fuetsa-mu mamahan nesessidat siha. Debi u saunau monedan familia gi anunsiau na adelantun ekonomia. <\/p>\n<p>Puede i sigiente 40 a\u00f1us u guaha mas fotmat na planu siha gi dichu obligasion: adelantun kualidat na linala` natibu guine siha na petlas.<\/p>\n<p><strong>Inadahe:<\/strong> Mauleg ta ketu\u00f1gu kuantu totat dibita pot para ta adahe kontra maribahan aduana (tax) ginen destrosiun pagyu. <\/p>\n<p>Diskuidu i para ta kalumnia na todu i tiempu guaha fondu gi kaha. Presisu na infotmasion gi disposision fi\u00f1kas. Ha sedi hit sumusteni i mas manpresisu siha na setbisiun publiku tat kumu hospitat yan edukasion.<\/p>\n<p>Presisu lokue` ta ina i $26 miyon na dibin hospitat segun i repot gaseta. Da\u00f1kulu patte\u00f1a dibin CUC guine na kuenta. Debi u suanu na ininan asuntu para ta asegura na nahu\u00f1g fondun operasion gi uniku hospitat publiku.<\/p>\n<p>I otru setbisiu pot edukasion famaguon Marianas. Estague` otru da\u00f1kulu na gastu pot famaguon-ta. Gi hilu` sattun na inadahe libianu ta prebeniye dos setbisiu fondu pot adelantun tautau-ta.<\/p>\n<p><strong>Dibina:<\/strong> Relasion yan Japones ilegniha na masge pot \u201ceste yan ayu\u201d lau ni unu gi dos. Puru che`chu` apotsu` gi halum destrosiau na relasion ni gai minakat ma-aregla tatte dispues de nobenta siha na sakan.<\/p>\n<p>Sentidu i asuntu ni ta diskuida hit kulan mohon hagas milag hanum sisonyan. No se\u00f1ot! Gasgas yan mames i hanum ni hagas ta batga hit sin inadahe. <\/p>\n<p>Mu\u00f1ga mana` maput: Debi u guaha suanu yan mehnalum na modun relasion yan manda\u00f1kulu siha na inbetsionistas (investors) Japon.<\/p>\n<p>Gi hilu` inakomprende libianu ta adelanta kinalamten i praibet ni prumebeniniye fondu para gastun setbisiun publiku. `An homlu` i kinalamten praibet, esdesit ekonomia, mas libianu ta apase gastun setbisiun publiku siha. Sin este seguru na fuetsau mahatsa i tax empleau. <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p><strong>Kuttura:<\/strong> Sige kinalamten entalu` Guahan yan Marianas para umanana`lu tatte kutturan Chamorro. Mauleg na intension lau kau ta danche i pituma guine na pinetsige? Kau che`chu` \u201cmamarientes\u201d este?<\/p>\n<p>Kuestion: Hafa sessu ta petsisige gi este na asuntu? Sin klaru na definasion haf` i puntu? Mauleg ta bira hit tatte ya ta pega kalulot-ta gi klaru na definasion pinetsige. `An taya` direksion megai\u00f1a siempre na difirensiau na puettu `nai humalum galaide`ta.  <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p><strong>Dispensu:<\/strong> Sige dos amigu luchan para Chalan Kanoa yan sinaken niha dos petnan guaka. Era masaulag ga` tautau nobiyu ni masoda` mapapastu gi kantun chalan giya Magpi`. <\/p>\n<p> Guminen i tata i draiba gi menan Guma` Yuus. Finaisen ni amigu\u00f1a haf` bidada\u00f1a. Ileg\u00f1a ginagau dispensu. Kinepbla, \u201cHaf` na dispensu?\u201d Ineppi, \u201cI dos petnan guaka guennau tatte!\u201d A`Saina!  <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p><strong>Mali\u00f1gu:<\/strong> Mali\u00f1gu ga`\u00f1a guaka i amku` `nai sumugu` gi Guma` Yuus Antonio mamaisen ayudu. Todu dia ha espiha i ga`\u00f1a lau tiha soda`. Hini\u00f1gug ni un` tanores na sige fumofu. <\/p>\n<p>Malagu i patgon ya ha tulaika i da\u00f1kulu na buttun San Antonio yan un` dikiki`. `Nai mattu i lancheru sige ha sague` machite\u00f1a. Hali`e mona i dikiki` na buttu. <\/p>\n<p>Ha faisen, \u201cHey, boy, ma\u00f1gge si tatamu?\u201d Ineppi ni tanores, \u201cHumanau `nai pu\u00f1iteru para u aligau i ga`mu guaka.\u201d Buena!  <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p><strong>Diniskuttura:<\/strong> Hu hu\u00f1gug un` prohimu sige kumuentus kulan finu` Chamorro ni ti komprendiyun. Dimas, puru finatinas\u00f1a lamayot palabra ni guiya solu tumu\u00f1gu`. Hu faisen haf` na li\u00f1guahe ha u`usa. Ha oppe-yu` na finu` Chamorro.<\/p>\n<p>Tihu tu\u00f1gu` kau \u201cdialect\u201d mina` tihu komprende fino`\u00f1a. Lau mampus chagu` yan otdinariu na finu` Chamorro. Guiya ayu na finu` Chamorro i ma-apotsu` pot apmam man-finu` E\u00f1glis! <\/p>\n<p>Gi karera mali\u00f1gu ni hila` nana\u00f1a ni hu fanana`an \u201cdiniskuttura\u201d. Kuttura i modun linala` grupun tautau. I li\u00f1guahe sahyan kuttura. Sin este na sahyan ti un` soda` safu na puettun kuttura. Haf` mohon?<\/p>\n<p><strong>Gamla`:<\/strong> Ha saibog i asaguahu dagun` apaka` ni mana`en mame. Hu repara na esta \u201cgamla`\u201d lau hu usune pot yahu na `agun tanu`.<\/p>\n<p>Un` `agun ni sumen ma\u00f1ge` i nika lau hasan tasoda` na tiempu. Enfin, `an malagu hau` sumaibog dagu famaisen gi lancheria kau guaha sopblan Noche Buena. Paire na `agun ni alimentosu!<\/p>\n<p>Maseha dididi` atrasau: Felis Noche Buena para todu! Si JR yan Familia. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Lamayot patte felis hinanau-ta gi halum 40 a\u00f1us deste ke ta gobietnan maise hit. Guaha&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-290949","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/290949","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=290949"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/290949\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=290949"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=290949"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=290949"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}