{"id":291175,"date":"2019-01-03T06:00:10","date_gmt":"2019-01-02T20:00:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.saipantribune.com\/?p=291175"},"modified":"2019-01-03T06:00:10","modified_gmt":"2019-01-02T20:00:10","slug":"kuestion-15-mit","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/kuestion-15-mit\/","title":{"rendered":"Kuestion 15-Mit"},"content":{"rendered":"<p>Mauleg ta faisen i manma-elihe haf` masusede na 15-mit na empleau rumisisibe suetdun popble (poverty income)?<\/p>\n<p>Seguru-yu` na `in ti\u00f1gu` haf` tinate\u00f1a i asuntu `nai mali\u00f1gu Marianas $7 biyon pesus. Da\u00f1osu i malahe\u00f1iu ni `in fatta kontra man-mauleg siha na inbetsionistas (investors) ginen Japon. Kulan mohon mansi\u00f1a hit giya hita namaisa. <\/p>\n<p>Na ti ma\u00f1aina-ta mismu umakonseha hit na tat banidosu ti tumatki fonyidos\u00f1a? I mali\u00f1gun $7 biyon pesus da\u00f1kulu na prestan diskuidu gi kahan iya Marianas! Esta `in sida`e tahgue\u00f1a?<\/p>\n<p>Manmalefa hamyu na siha tumutuhun i industrian bisita guine yan otru siha manda\u00f1kulu na bisnis? Ya malagresidu na he\u00f1iu ta fatta pot man-babaila hit pa`gu yan Chinu? Na ti magahet na i Chinu tai fi\u00f1kas?<\/p>\n<p>Japon i fuetsudu gi bandan rikesa ke haye na nasion gi oriya! Hu tu\u00f1gu` haf` masusede lau hamyu fan `in esplika puede suette ya `inna` halum tatte i guaka gi pastahe.<\/p>\n<p>Dimas, na ti alacha `nai `in annunsia adelantun ekonomia? Na ti este na adelantu debi u katsu kontodu hatsadan suetdu? Guaha inna` sah\u00f1ge para este na nesessidat pat `in saulag bisiun \u201cke sera\u201d? <\/p>\n<p>`In fatta i problema ni hamyu tumutuhun pot diskuidu. Haf` na `infa` hamyu lokue` manma-isague lau diskuidun miyu?<\/p>\n<p>Uma`atotpe te`ug na probleman fondu yan hinanau man-mauleg na inbetsionistas Japon. U bira siha mohon tatte Marianas?<\/p>\n<p><strong>Estra\u00f1u:<\/strong> Mampus sah\u00f1ge finapus 2018 na sakan piot `nai hinichum hinago\u00f1g\u00f1a as Yutu. Destrosiau i tanu`. Megai familia mantai fanlihe\u00f1g pot destrosiu. Adumididi` sige mahatsa tatte gima` niha.<\/p>\n<p>Gi hilu` sensian ina`ayuda yan hinimiddi siempre ta fana`lu tatte gi otdinariu na modun linala`ta. Makat yan sapet lau na`e animu sa` fafat-ta un` pasu estake u fonhayan checho`ta siha.<\/p>\n<p><strong>Lina`la`:<\/strong> Antes na linala` popble mas didog ke pa`gu. Taya` ayudu guihe na tiempu ayudu para `an tai che`chu` i tatan familia. Estague` i difirensia! <\/p>\n<p>Fuetsau todu ma\u00f1aunau gi inaligau mantension. Hu pokate este na katsada gi hiniben-hu. Sapet gi katkuet birada! `In padesi dina\u00f1a` yan ma\u00f1eluhu gi lamasan sena `nai taya` para bai`n kanu`. <\/p>\n<p>`In hale` tinanum mame sune gi tatten kusina ya `in setni para sena. Taiguenau chinatsaga\u00f1a i tanu `antes!<\/p>\n<p>Mansuette na biahe sa` guaha ayudun food stamps. Maseha ti konfotmeyu` nu este na programa lau pega papa` sa` mas-yu` kontentu `an guaha para i estomagun famaguon. Nahu\u00f1g na pinadesi gi tiempun mame!<\/p>\n<p>Mauleg lokue` programan amotsan oga`an yan talo`ane gi eskuela siha. Ha sedi i estudiante gumai ganas man-estudia `nai guaha alimientu gi tatautau\u00f1a. Diberas na tiru antes gi inaligau prebinsion familia.<\/p>\n<p><strong>Didog:<\/strong> Pinilog-hu na hame solu pumadesi didog na pinepble estake huli`e i kondision `nos kuantos familia gi bisinu. Diberas guaha `nai `nos kuantos dias masu\u00f1gun sin ne\u00f1kanu`. Mattu gi ha estotbayu` ayu na kondision.<\/p>\n<p>Magahet na ma-usune manda\u00f1a `nai todu ma\u00f1galamten gi inaligau mantension. Ha inklusu peskan tanu` yan tasi. Tadu\u00f1g na ka\u00f1adan sapet hu pokate mina hu komprende ti deskribiyun na linala` popble.<\/p>\n<p>Ayu na karera gaige na sige disision ginen lagu kau para umafa` lugat militat i sankatan na Marianas pat sibit. Na chatsaga sa` dispues de ta payune manmalag i moseria manma-utut siha cho`chu` gi hiniyu\u00f1g i NTTU. <\/p>\n<p>Humalum i Depattamentun Interior dispues. Sapet! I suetdu ennau i $.16 sientimus gi ora. Este siha na mattiru umafuetsas inaligau para ta gobietnan maisa. Mauleg dispues resutta\u00f1a este na pinetsige. Tagogosa pa`gu! <\/p>\n<p><strong>Afnu`:<\/strong> Gi hinalum afnu` todu boti gi puettu man-gama, libre. Pot un` ratu bira i asuntu guatu gi ekonomia. Sin afnu` siempre lamegai para u fan gaige gi fondun tasi pot taya` hanum para u fan gama. Guse`\u00f1a man-dama gi oriyan bapot siha.<\/p>\n<p>Mauleg maprekura adelantun ekonomia kosake mas megai bisnis, cho`chu` yan kontribusion aduana (tax) para usun setbisiu. Gigon matulaika ya afnu` mas libre Marianas gi apas nesessidat\u00f1a siha kontodu kualidat linala` familia.<\/p>\n<p><strong>Obligasion:<\/strong> Hu usune offisiun periodista pot 46 a\u00f1us na tiempu. Hu agradese i appottunidat duma\u00f1a`e tautau-ta gi diniskuten asuntun linahyan siha. <\/p>\n<p>Ti libianu na offisiu. Hu chahlau obligasion-hu gi hilu` manatma na kinimite gumuatdia interes publiku. Tat bara\u00f1ka na ka\u00f1ada tihu fatoigue. Preparau-yu`! <\/p>\n<p>Hu komprende na i machanda patte gi offisiu mina` tiha estra\u00f1ayu`. Hu agradese fra\u00f1ku na inana`en opi\u00f1ion gi katkuet asuntu.<\/p>\n<p>Tat botlu tihu chage gi karera. Lau potput kuerun lasas-hu para todu mala-intension. Ti asuntu! I publiku asuntog-hu!<\/p>\n<p>Felis finaposhu guine na offisiu ya yangin mafaisenyu` kau bai repite, hu\u00f1gan! Gi silensiu na patte gi konsensiag-hu hu agradese appottunidat gumuatdia interes linahyan!<\/p>\n<p><strong>Kulepbla:<\/strong> Casino un` asuntu ni kulan kulepbla ni dos ilu\u00f1a. `Un fuegu i unu lau gaige i otru para un` nina` da\u00f1u. Dios mihu. Manu gi disision publiku ti `in kemprende?<\/p>\n<p>Ha atisa sensian suspechu kau guaha manma-apapase para u sige chumoneg da\u00f1osu na asuntu kontra kutturan natibu? Kase mauleg ta faisen kada unu haf` kinemprende\u00f1a disision ginen i tautau. Hafa mohon? <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Mauleg ta faisen i manma-elihe haf` masusede na 15-mit na empleau rumisisibe suetdun popble (poverty&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-291175","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/291175","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=291175"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/291175\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=291175"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=291175"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=291175"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}