{"id":291524,"date":"2019-01-09T06:00:50","date_gmt":"2019-01-08T20:00:50","guid":{"rendered":"https:\/\/www.saipantribune.com\/?p=291524"},"modified":"2019-01-09T06:00:50","modified_gmt":"2019-01-08T20:00:50","slug":"diskuidun-chatdisision","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/diskuidun-chatdisision\/","title":{"rendered":"Diskuidun Chatdisision"},"content":{"rendered":"<p>Gi 1993 ta sa\u00f1gane i US Congress na una para todu ayudun fondu para Marianas pot nahu\u00f1g salape`ta para nesessidat-ta siha.<\/p>\n<p>Namagof na annunsiu lau dididi` taftaf ta banidosuye i asuntu sin ta asegura na na fitme pisun ekonomia para u sustene todu gastu dispues. <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Guihe na tiempu metgut inbetsionistan (investors) Japones `nai man-halum guine yan fi\u00f1kas niha. I fuetsan salape` niha umadelanta da\u00f1kulu i aduanan iya Marianas. <\/p>\n<p>Dispues, sige man-hanau `nai madi\u00f1gu iya Marianas. Haf` na insuttu ginen hita umafuetsas hinanau niha?<\/p>\n<p>Ta sufa` i matti\u00f1gan mali\u00f1gun fondu `nai ha lagnus $7 biyon pesus gi salape` niha ni ginen lumililiku` gi ekonomian i tanu`. Da\u00f1kulu na mali\u00f1gu! <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>`In hassu na ensegidas hana\u2019 para setbisiun Japan Airlines, mabende Hotel Nikko yan otru siha man-da\u00f1kulu na bisnis niha guine ya man-hanau? Guaha sineda`ta tahguen mali\u00f1gun $7 biyon pesus? <\/p>\n<p>Da\u00f1kulu na kantida ni hagas patte gi ma-apasen setbisiun publiku guine. U birague` mohon Japon tatte?<\/p>\n<p>Man-tagfena sikosta yan he\u00f1iun banida ni binalutan manadan insuttu kontra inbetsionistas Japones. Pinilota na man-si\u00f1a hit gi hita namaisa `nai i katsu ginen haf` pinegan niha guine na fi\u00f1kas. Che`chu` muron! <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>Na`mamahlau para ta insutta fiet na gacho\u00f1gta deste antes de geran dos. Lau masiente na no siakassu hit gi animun niha ayudu umadelanta i pisun ekonomia guine. Pot manbailai hit un` ratu yan Chinu esta para ta tulaika gacho\u00f1g-ta.<\/p>\n<p>Adahe $7 biyon na fondun Japones mali\u00f1gu ginen este na ma\u00f1an miron! Hita i man-dada`da` ginen tailayen he\u00f1iun miron. Man-malefa hamyu na Japon nasion ni mina` dos gi mas mifuetsa ekonomia\u00f1a gi enteru elmundo? <\/p>\n<p>Haf` ekonomia-ta fuera de man-epinedu\u00f1g? Kulan bisiu i tayamag i fitme na pisu pot he\u00f1iun miron `sino dotmelon pat todu i dos.  <\/p>\n<p>\u2022\u2022\u2022<\/p>\n<p>\u2022 Maseha mirespetu i Japones ha tu\u00f1gu` haf` asunto\u00f1a. Gigon mattu gi fotmat na inadi\u00f1gan ti umah\u00f1au nina`e hau ni sentimento\u00f1a seriosamente sin ditension.  Man-amtau na tautague gi interes haf` mauleg gi hilu` dignu na disposision para i tanu` niha ni marepresesenta.<\/p>\n<p>\u2022 Guaha mohon kampu para uma-adelanta suetdun 15-mit na empleau ni man-gatdun gi fache` sisonyan pagamientun popble? Mauleg tafaisen i tropan I Deni` haf` planun niha dispues de mali\u00f1gu $7 biyon na salape` Japones. PInalo`pu ni maribahan ekonomia pot iran pagyu. Asuntun kualidat linala` familia! Na ti este primera obligasion miyu?<\/p>\n<p>\u2022 Ginen diskuidun miyu na mAangaige este na kantidan empleau gi estau seriosu na pinepble yan chinatsaga pot suetdun niha.  Haf` `in petsisige para `in satba inafuetsas miyu kontra 15-mit na empleau?<\/p>\n<p>\u2022 Konsidera pot un` ratu haf` pinadesen niha `an man-halum gi tenda pot nesessidat familia. Puru sakrifisiun uttimu nina` si\u00f1a para u asegura na nahu\u00f1g mantension para i tetehnan na dos semana. Inipus na sapet pot diskuidun miyu!<\/p>\n<p>\u2022 Ma\u00f1guentus pot ekonomia kulan mohon nuebu na konseptu lau memegai\u00f1a ti kumomprende i asuntu. Planu este ha nesessita pot seriosu i asuntu ni umembrasa linala` linahyan. Adelantu solu si\u00f1a humatsa kualidat linala` niha. Diskuidun miyu pumega siha gi sisonyan miserapble na pinepble!<\/p>\n<p>\u2022 Diariu eksisiun kuttura. Pues haf` masasa\u00f1gan pot mali\u00f1gun modun linala`ta? I kuttura matulalaika. Ayu ta embrasa gi otru i umafagcha` yan haf` gaige giya hita. Atan, sa` gagaige ha` i mapagahes gi la\u00f1get!<\/p>\n<p>\u2022 Guaha magahet da\u00f1kulu na tinilaika gi linala`ta gi halum 40 a\u00f1us na tiempu? Haf` sineda` miyu yan kau si\u00f1a `inna`e tautau-ta kabales na infotmasion? Propiu ta pega kalulot-ta gi haf` `in sasa\u00f1gan na fina` espantu!<\/p>\n<p>\u2022 Gi mina\u00f1gau pulan antes man-epa\u00f1glau ham gi halum tanu` kantun tasi para sentadan familia. Tat mas mames na sensin ke mafanana`an pa\u00f1glau tunas. Hu chage lokue` tininun uma\u00f1g giya Tagpochau. Diberas na mantikan abune ni hu sopas yan hinegsa`.<\/p>\n<p>\u2022 Ha rikohe i amiguhu buyadan guihan ni tinipag\u00f1a dispues de dos oras. Hana`e-yu` kelaguen-hu `nos kuantos medianu na taraketiyun. Ha pega i pumalu gi halum ice chest ya ha kontinua umetupag. Gi lemlem tautau kantida kinine`\u00f1a na hana`e-yu` ta`lu dididi patteg-hu. Suette!<\/p>\n<p>\u2022 Gi mapus na Dame\u00f1go uttimu na finattun i Ni\u00f1u gi gima`ta siha. Antes de bai dimu man-\u00f1gi\u00f1ge` hu hassu pinadesen Santa Marian yan San Jose `nai ni un` guma sumede manhalum para u madiskatga i lahen Yuus. Tailaye na he\u00f1iu gi ti mafa\u00f1a\u00f1agu na Lahen Yuus.<\/p>\n<p>\u2022 Sumen na` pinite na i liya\u00f1g ga`ga` `nai mafa\u00f1agu i Ni\u00f1u Jesus. Sin ditension, klaru na lahen Yuus i mafa\u00f1agu `nai man-ina un` pution ni todu lumi`e gi enteru elmundu. Tat ti mumuebague` para u aligau i rai man-rai siha. <\/p>\n<p>\u2022 Un` attista ha mente tinilaikan \u201ckustumbren sune\u201d guatu gi salape`. Haf` kustumbren sune? Ya otru `aggun haya mangai kustumbre lokue`? Kau i puntu pot tinilaikan kutturan gualu guatu gi kepblen moseria?  ###<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Gi 1993 ta sa\u00f1gane i US Congress na una para todu ayudun fondu para Marianas&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-291524","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/291524","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=291524"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/291524\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=291524"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=291524"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=291524"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}