{"id":29204,"date":"2014-03-06T13:13:34","date_gmt":"2014-03-06T05:13:34","guid":{"rendered":"http:\/\/tribune.ctsi-logistics.com\/?p=29204"},"modified":"2014-03-06T13:13:34","modified_gmt":"2014-03-06T05:13:34","slug":"bien-komplianos-nan-nena","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/bien-komplianos-nan-nena\/","title":{"rendered":"Bien komplia\u00f1os Nan-Nena`"},"content":{"rendered":"<p><strong>I matriatkan familia as Nan Nena` Pablo (Ana Lian Igitol) ha selebra sien a\u00f1os komplia\u00f1os\u00f1a gi mapos na Lunes. Sumen namagof na selebrasion gi dina\u00f1a famaguo\u00f1a pot un` sumen espesiat na okasion.<\/strong><\/p>\n<p>Si Nan Nena` i pumogsai ma\u00f1ainan mame deste as defunta Nan Kita` Daddy (Maria S. Reyes) esta i mas patgon gi famaguon biuhu Elias P. Sablan.<\/p>\n<p>Tai malefaghu `an Dame\u00f1go `an in` bisita kattan Tanapag gi gima` niha. Ha tutuhon pa`gu mamatinas para i tropa dispues tinatiye ni grasiosu siha na konbetsasion familia. Man-ma\u00f1ge` na linemug sunen agaga`, lemai, tininon yan makadun niyog na tinala` guihan, yan otru siha putahe.<\/p>\n<p>Bula estorian antes yan dispues de gera kontodu tinituhon natibu `nai kayada asun bala siha guine. Ha bira siha i tautau tatte gi gualu` ya sige ma-usune prebension familia.<\/p>\n<p>Sessu te\u00f1ga umakilili` yan asagua\u00f1a as Tun Pablo ya umega` i dos bola giya Susupe. Gi biradan para kattan gi gima`, sumugu` manbisita as Tatan Elias.<\/p>\n<p>Un` matriatkan famiia ni motmut bendision yan pinasensia. Mampos na` humidde na saina yan sumen na`magof grasiosan mata\u00f1a. In` kuenta de ma\u00f1eluhu, si Yuus Maase` Nan Nena` pot todu i konkari\u00f1u yan ayudumu antes. Un` da\u00f1kulu na kongrayulasion gi sien a\u00f1os na komplia\u00f1osmu!<\/p>\n<p>Krineansan Guma` Poble<\/p>\n<p>Lamegai gi man-cha-idathu man-da\u00f1kulun guma` poble. Ayu na tiempo `nai hasan cho`chu` gi hiniyu\u00f1g i Navy. Poresu na megai fumalague i gualu yan benefisiun tasi.<\/p>\n<p>Gi ayu na eskalera, malulog hau man-aligau mantension familia deste gualu`, tasi yan sabana. Ayu siha na lugat `nai machuda` masahalom-mu deste hegsu` sabana papa` esta i kantu yan halom tasi.<\/p>\n<p>Kulan mohon un` plaset finaposmu `nai ma-imprinta lastromu yan `nai a\u00f1glu` podu\u00f1g masahalom matamu. Estague` mina` guaguan este siha na tanu` kumu sagradu na lugat espiritumu kumu lahen natibu.<\/p>\n<p>Ai na mattiru deste chagchag oga`an `an intutuhon umutut papa` i manda\u00f1kulun ta\u00f1ganta\u00f1gan, dimonta dispues in` hale`. Dispues de `nos kuantos dias, in tutuhon kumuha i tanu` para sune, kamute, nika, dagu, difirientes klasen choda, gulusina yan golai.<\/p>\n<p>Taya` problema amotsan talo`ane sa` bula uma\u00f1g yan ayuyu gi oriya. Tagpochau i mas paire na lugat uma\u00f1g pot fininas ni hilitai gi mapos na 30 a\u00f1os. Te\u00f1ga pa`gu in` tinu ya in` pesun mantikan abune`\u00f1a gi hilu` hinegsa` `sino fina` saibog.<\/p>\n<p>Gi biradan para i gima` tat sensin tatautaumu ti fatigau ni todu dia na afulu` yan machete, kuha, kama`, fusi\u00f1us yan bareta`. Gigon monhayan i sena ya umasun hau un` ratu ha` mali\u00f1gu maigo`mu ni yinayasmu. Todu kinalamten famiia pot famiia gi tiempon ha`ilas. Poresu, na maseha ta totpe pa`gu linala` miserapble, hu komprende koyentura\u00f1a este na finapos.<\/p>\n<p>Memegai\u00f1a giya hita (62 dos a\u00f1os para mona) man-ginen ennau na sabanita `nai appenas antes appottunidat prosperu na modun linala`. Mansuetten famaguon na tiempu!<\/p>\n<p><strong>Otru siha asunto-ta<\/strong><\/p>\n<p>I pattidan republican ha fafana` te`ug na chinatsaga. Monhayan ha aksepta haye para kandidatu\u00f1a dispues guaha muna` halom kattan intension.<\/p>\n<p>Monhayan masa\u00f1gane gine gobietnu as Juan N. Babauta na gai disision esta i pattida ya mauleg\u00f1a u tatte si Iku ma\u00f1apotta.<\/p>\n<p>Ileg\u00f1a si Babauta para u falagu ha` kumu republican de hemunos kau guaha pat taya` praimere. Para u na\u00f1gga gacho\u00f1g\u00f1a antes de u guaha offisiat posision malagnos publikamente.<\/p>\n<p>Abarambau tanu` republican `an ti masatba este na chinatsaga.<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Sige kabayerus machukan amakan niha, mapepesa haf` mohon guaha gi ka\u00f1adan i se\u00f1gso\u00f1g `nai man-mamatinas fatsu na promesa siha. Dididi` kulan man-fugun mane\u00f1ghe\u00f1g. Sige makonsidera kau mala\u00f1gag otru dinage. Ti mapot na kuentas in` fafana`: Ti nigap `nai man-mafa\u00f1agu ham ni botadot! Haf` mohon, lai?<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Ileg\u00f1a i amiguhu Magoo na para u dagau halom lokue` tu`aya\u00f1a. Hu \u00f1a\u00f1gon na dinanche planu\u00f1a. Dispues, sige ha estotbayu` pot planu.<\/p>\n<p>Huna` lapbla tatte na `an ha dagau halom tu`aya\u00f1a, pues kumeke ileg\u00f1a na ti malalago-gue`. `An ha tira halom tiho\u00f1g\u00f1a gi ridondu, ayu `nai fotmat planu\u00f1a. I babahu ha` hasasa\u00f1gan. Dios mihu ihu!<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>Para i mayamag na pisun ekonomia `nai kada unu konsukuat hinanau\u00f1a, guaha mohon chansa para ta aregla i mas ke trenta a\u00f1os na diskuidu yan destrosiu? Estague` un` diskonsuelu gi megai na tautau-ta ni uma`atan i gueku na futtunan famaguon niha pa`gu. Puti na sentimientu lau taya` otru remediu i para ta amot i man-sabiu ni futtunan famaguon-ta ya hita ta aregla.<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>I planun militat humalom giya Marianas ti umah\u00f1au. Hafa malago`\u00f1a siempre ha chule`. Tat mas ya hululu` i seguridat (security) nasion. Este na puntu makat ta kontra. Mauleg ta pasensiaye i asuntu pot benefisiun komunidan iya Tinian, Saipan yan Pagan. Libia\u00f1u man-mapega hit gi lugat-ta pot asuntun U.S. sovereignty gi enteru elmundu.<\/p>\n<p><em>John DelRosario Jr. is a former publisher of the Saipan Tribune and a former secretary of the Department of Public Lands.<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>I matriatkan familia as Nan Nena` Pablo (Ana Lian Igitol) ha selebra sien a\u00f1os komplia\u00f1os\u00f1a&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-29204","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-opinion"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/29204","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=29204"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/29204\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=29204"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=29204"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=29204"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}