{"id":292319,"date":"2019-01-23T06:06:37","date_gmt":"2019-01-22T20:06:37","guid":{"rendered":"https:\/\/www.saipantribune.com\/?p=292319"},"modified":"2019-01-23T06:06:37","modified_gmt":"2019-01-22T20:06:37","slug":"malingun-fondu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/malingun-fondu\/","title":{"rendered":"Mali\u00f1gun Fondu"},"content":{"rendered":"<p>I mali\u00f1gun $14 Biyon pesus ginen Marianas guine gi alacha ha atisa manadan kuestion haye gai salape` yan haf` masusede. Lau fina\u00f1agun maribahan ekonomia pot iran pagyu yan hiniyu\u00f1g inbetsionistas (investors) ginen Japon. Dopble mali\u00f1gun iya Marianas guine na biahe.<\/p>\n<p>Komprendiyun mattirun iran pagyu lau makat hu komprende haf` umatisa hinanau inbetsionistan Japones. I finenina si\u00f1a ta adelanta gi halum un` a\u00f1u. I sigiente makat `sino ti si\u00f1a pot madi\u00f1gu i tanu` yan fi\u00f1kas niha.<\/p>\n<p>Hu hu\u00f1gug na man-disganau i los probes ni mantai konsiderasion man-ma`gas gi usun palabra mina` man-inestotba seriosamente. Mahala maletan niha ya sige adumididi` huyu\u00f1g manma-udai gi ruplanu.<\/p>\n<p>Sin ayudun Japones ginen metgut fi\u00f1kas\u00f1a haf` futtuna-ta? Ha estotba-yu` pot guine gi mapus na semana mabende todu hotel niha Guam yan este kulan klaru na mensahen petmanente na sayonara`. Haf` mohon?<\/p>\n<p>Guaha otru nasion ni fuetsudu fi\u00f1kas\u00f1a para u ayuda Marianas umadelanta i bandan bisnis guine? Na ti magahet na sin adelantu guine na patte seru uttimo\u00f1a ekonomian tano`ta? I Chinu si\u00f1a man-offrese lau 1.2 biyon na tautau-\u00f1a debi una`fa\u00f1ochu diariu. Makat ayudun fi\u00f1kas ginen siha.<\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p><strong>Fontun:<\/strong> I sumuha na $14 Biyon tumutun fontun `nos kuantos ahensia guine pot ti nahu\u00f1g man-mana`en niha para operasion. I hospitat yan PSS finenina man-lo`lu` tadu\u00f1g pot fatsu na kantida maparada para usun niha.<\/p>\n<p>I primera destrosiu gi mali\u00f1gun fondu i diskuidun he\u00f1iun banida gi halum man-ma`gas `nai ta dulalag inbetsionistan Japones guine. Mampus man-hamalefa hit haye fietmente manachu pot natibu deste mediu sisienta siha na sakan. Na ti Japones tumutuhun industrian turista guine?<\/p>\n<p>Seriosamente, hafa guinahata na mampus i man-ma`gasta man-diskuidau sensian respetu? Adahe para un` aka` i kanai ni muna` chochochu hau! Ti konseptu i asuntu ya taya` ha nesessita sattun na inadahen relasion.<\/p>\n<p>Kase kumu guaha dididi` kinemprenden ekonomia yan haf` fuetsan Japon gi enteru elmundu si\u00f1a tana` silensiu mas i ma\u00f1an banida. Pat gai salape` si Taga` para nesessidat-ta siha? Prisisu na ta fatta na man-malagresidu hit gi fitme na gacho\u00f1g-ta deste antes?<\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p>Pot fabot atan seriosamente haf` estau ekonomian i tanu` ya `in pesa haf` kinemprenden miyu gi maseha haf` na konbetsasion. Kumeke ileghu adahe haf` in` sasa\u00f1gan piot gi konbetsa yan man-fuetsudu na inbetsionistas Japon. Respetu dibatde na asuntu lau sumen agradesiyun!<\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p><strong>Ditension:<\/strong> I hinanau inbetsianistas Japon guine da\u00f1kulu siknifikasio\u00f1a. Primera i mali\u00f1gun ina\u00f1gog-hu appottunidat umadelanta industrian bisnis. Sin adelantun este na patte gi ekonomia-ta ti asegurau haf` mamamaila` para hita.<\/p>\n<p>Finenina pumara mattu Japan Airlines, tinatiye ni mabenden Hotel Nikko. Gi mapus na semana mabende todu hotel niha giya Guam. Haf` siknifikasio\u00f1a este na disision? Guaha `nai ta faisen i los probes haf` umafuetsas hinanau niha guine?<\/p>\n<p>Mina` ha estotba-yu` sa` sin adelantu gi bisnis guine pues kontodu aduana siempre umaribaha seriosamente. Guaha tahgue\u00f1a este na mali\u00f1gu fuera de gotden kotbatan Sears Roebuck? Haf` ineppen miyu nu este na mali\u00f1gu? Siempre dispues u anog haf` sustansia\u00f1a este `nai esta ma`pus ma`udaita ginen estasion bus.<\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p><strong>Kanta:<\/strong> Guaha `nai hu eku\u00f1gug \u00f1aihon kantan Chamoru siha gi radio gi oran deskansog-hu. Todu klase guaha lau dos puntu `nai popodu\u00f1g sessu i mensahe: neni yan inappelan la\u00f1ga` pot mayute`. <\/p>\n<p>I primet, motmut kuentus pot \u201chagu o`lolo\u201d. Mientras mas marepite mas suspechosu i mansa\u00f1gan. Kadu` \u201co\u2019lolo\u201d lau kada ratu ha rikonose si gayega. Chanseru! Hombre, ti nigap `nai mafa\u00f1agu i kilisyanu! Haf` mohon?<\/p>\n<p>Ga`oghu i tatatte pot guiya mismu muna` piniten maisague`. Ha fababa i hagan tautau ya dispues de trabut ya madulalag ma\u00f1gge` kanta\u00f1a na \u201chaf`yu` bai chogue `an esta-yu` tiyamu\u201d. Diberas? <\/p>\n<p>Un` kuestiotiona i malabidamu? Adahe na higadu para un` fababan maisa hau, pindehu! Tras esta tutuhu` lago`mu pot un` dagen maisa hau? Dios mihu na he\u00f1iu!<\/p>\n<p>Haf` mohon ya tatutuhun man-ma\u00f1gge` pot flores, sadog, asut tasi, pulan yan pution? Chage umestira fuetsan hinasso-mu pumega man-afagcha` na palabra yan mensahe guine siha na asuntu. Komprendiyun asuntun \u201cneni\u201d pot guiya i sentrun attension gi halum korason-ta. Lau dalai na insuttu dispues de un` tala\u00f1ga i prohima. <\/p>\n<p>&#8212;<\/p>\n<p><strong>Disposision:<\/strong> Hu soda` un` amiguhu gi courtyard hospitat ume`efresku. Gai chinatsaga-yu` tumutuhun grasiosu na konbetsasion pot ti amtiyun i prohimu chenot\u00f1a. Mamadedese mina gai minasa`-yu` umoffende i kilisyanu pot imbelekeru-hu.<\/p>\n<p>Dispues de felisitasion hu sotta para guiya u tutuhun i konbetsa `an guaha asunto\u00f1a para u diskute. Ti listu-yu` lokue` umafuetsas, ginen fino`hu, na ha nesessita ayudu. Hu pega i asuntu enteramente giya guiya.<\/p>\n<p>Kulan mohon matiges-yu` gi entalu` dos trosun achu` na sichuasion. Taya` prisisu na para baina` hassugue` ni pinadesisi\u00f1a. Mamatkiluyu`! Adumididi` sige ha dagau chagu` i ha`ani\u00f1a yan chenot\u00f1a. \u201cListuyu` para disposision i Saina\u201d. Kontentuyu` ni hini\u00f1gog-hu.  <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>I mali\u00f1gun $14 Biyon pesus ginen Marianas guine gi alacha ha atisa manadan kuestion haye&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":292321,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-292319","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-opinion"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/292319","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=292319"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/292319\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media\/292321"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=292319"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=292319"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.saipantribune.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=292319"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}